1Laulujuhatajale: Taaveti laul.
1(Til sangmesteren. En salme af David.) Salig den Mand, der tager sig af de svage, ham frelser HERREN på Ulykkens Dag;
2Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetusepäeval.
2HERREN vogter ham, holder ham i Live, det går ham vel i Landet, han giver ham ikke i Fjendevold.
3Issand hoiab teda ja peab teda elus; teda kiidetakse õndsaks maa peal. Sa ei anna teda ta vaenlaste meelevalda.
3På Sottesengen står HERREN ham bi, hans Smertensleje gør du ham let.
4Issand toetab teda haigevoodis; sina pöörad kogu tema maasolemise, kui ta haigeks jääb.
4Så siger jeg da: Vær mig nådig, HERRE, helbred min Sjæl, jeg har syndet mod dig!
5Ma ütlesin: 'Issand, ole mulle armuline, tee terveks mu hing, sest ma olen pattu teinud sinu vastu!'
5Mine Fjender ønsker mig ondt: "Hvornår mon han dør og hans Navn udslettes?"
6Minu vaenlased räägivad minust kurja: 'Millal ta sureb ja millal hävib ta nimi?'
6Kommer en i Besøg, så fører han hyklerisk Tale, hans Hjerte samler på ondt, og så går han bort og taler derom.
7Ja kui keegi tuleb mind vaatama, siis ta räägib valet; tema süda kogub enesesse nurjatust; ta läheb välja ja räägib seda edasi.
7Mine Avindsmænd hvisker sammen imod mig, alle regner de med, at det går mig ilde:
8Kõik mu vihamehed sosistavad isekeskis minust, nad mõtlevad kurja minu vastu, öeldes:
8"En dødelig Sot har grebet ham; han ligger der - kommer aldrig op!"
9'Hukatuse märk on tema küljes, ja see, kes kord on maas, ei tõuse enam!'
9Endog min Ven, som jeg stolede på, som spiste mit Brød, har løftet Hælen imod mig.
10Ka see mees, kellega ma rahus elasin, keda ma usaldasin, kes mu leiba sõi, on tõstnud kanna mu vastu.
10Men du, o HERRE, vær mig nådig og rejs mig, så jeg kan øve Gengæld imod dem.
11Aga sina, Issand, ole mulle armuline ja aita mind üles, siis ma tasun neile kätte!
11Deraf kan jeg kende, at du har mig kær, at min Fjende ikke skal juble over mig.
12Sellest ma tunnen, et olen sulle meeltmööda, kui mu vaenlane ei saa hõisata minu pärast.
12Du holder mig oppe i Kraft af min Uskyld, lader mig stå for dit Åsyn til evig Tid.
13Minu laitmatuse pärast sa pead mind ülal ja lased mind jäädavalt seista sinu ees.
13Lovet være HERREN, Israels Gud, fra Evighed og til Evighed, Amen, Amen!
14Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Aamen ja aamen.