Estonian

Danish

Psalms

71

1Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika, ära lase mind iialgi jääda häbisse!
1HERRE, jeg lider på dig, lad mig aldrig i evighed skuffes.
2Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest ja vabasta mind; pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind!
2Frels mig og udfri mig i din Retfærdighed, du bøjede dit Øre til mig;
3Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.
3red mig og vær mig en Tilflugtsklippe, en Klippeborg til min Frelse; thi du er min Klippe og Borg!
4Mu Jumal, vabasta mind õela käest ning ülekohtuse ja vägivaldse pihust!
4Min Gud, fri mig ud af gudløses Hånd, af Niddings og Voldsmands Kløer;
5Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal. Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.
5thi du er mit Håb, o Herre! Fra min Ungdom var HERREN min Tillid;
6Sinule ma olen toetunud sündimisest, sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates, sinule kõlab aina mu kiitus.
6fra Moders Skød har jeg støttet mig til dig, min Forsørger var du fra Moders Liv, dig gælder altid min Lovsang.
7Ma olen saanud paljudele imeasjaks, kuid sina oled mulle tugevaks varjupaigaks.
7For mange står jeg som mærket af Gud, men du er min stærke Tilflugt;
8Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva.
8min Mund er fuld af din Lovsang, af din Ære Dagen lang.
9Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!
9Forkast mig ikke i Alderdommens Tid og svigt mig ikke, nu Kraften svinder;
10Sest mu vaenlased räägivad mu vastu, ja kes varitsevad mu hinge, peavad üheskoos nõu
10thi mine Fjender taler om mig, de der lurer på min Sjæl, holder Råd:
11ning ütlevad: 'Jumal on tema hüljanud, jälitage teda ning võtke ta kinni, sest ei ole, kes ta ära kisuks meie käest!'
11"Gud har svigtet ham! Efter ham! Grib ham, thi ingen frelser!"
12Oh Jumal, ära ole minust kaugel, mu Jumal, tõtta mulle appi!
12Gud, hold dig ikke borte fra mig, il mig til Hjælp, min Gud;
13Jäägu häbisse ja hukkugu minu hinge vastased; olgu häbistusse ja teotusse mähitud need, kes otsivad minu õnnetust!
13lad dem blive til Skam og Skændsel, dem, der står mig imod, lad dem hylles i Spot og Spe, dem, der vil mig ondt!
14Aga mina ootan alati ja suurendan kogu su kiidetavust.
14Men jeg, jeg vil altid håbe, blive ved at istemme din Pris;
15Mu suu peab jutustama sinu õiglusest ja su päästetegudest kogu päeva, sest ma ei tea nende arvu.
15min Mund skal vidne om din Retfærd, om din Frelse Dagen lang; thi jeg kender ej Ende derpå.
16Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes sinu õiglust.
16Jeg vil minde om den Herre HERRENs Vælde, lovsynge din Retfærd, kun den alene.
17Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid.
17Gud, du har vejledt mig fra min Ungdom af, dine Undere har jeg forkyndt til nu;
18Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile!
18indtil Alderdommens Tid og de grånende Hår svigte du mig ikke, o Gud. End skal jeg prise din Arm for alle kommende Slægter.
19Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud. Jumal, kes on nagu sina?
19Din Vælde og din Retfærdighed når til Himlen, o Gud; du, som øvede store Ting, hvo er din Lige, Gud?
20Sina, kes mind oled lasknud näha palju kitsikusi ja õnnetusi, teed mind jälle elavaks ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest.
20Du, som lod os skue mange fold Trængsel og Nød, du kalder os atter til Live og drager os atter af Jordens Dyb;
21Kasvata mu suurust ja pöördu jälle mind trööstima!
21du vil øge min Storhed og atter trøste mig.
22Ma tahan sind tänada ka naablimänguga sinu ustavuse eest, mu Jumal! Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt, sa Iisraeli Püha!
22Til Gengæld vil jeg til Harpespil prise din Trofasthed, min Gud, lege på Citer for dig, du Israels Hellige;
23Mu huuled hõiskavad, kui ma sulle lauldes mängin, samuti mu hing, mille sa oled lunastanud.
23juble skal mine Læber - ja, jeg vil lovsynge dig og min Sjæl, som du udløste;
24Minu keelgi kõneleb kogu päeva sinu õiglusest, sest juba häbenesid ja kohmetusid, kes otsisid mu õnnetust.
24også min Tunge skal Dagen igennem forkynde din Retfærd, thi Skam og Skændsel får de, som vil mig ilde.