¹Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.

¹If I speak with the tongues of men and of angels, but have not love, I am become sounding brass or a clanging cymbal.

²Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi.

²And if I have prophecy, and know all mysteries and all knowledge, and if I have all faith, so as to remove mountains, but have not love, I am nothing.

³Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.

³And if I shall dole out all my goods in food, and if I deliver up my body that I may be burned, but have not love, I profit nothing.

⁴Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople,

⁴Love has long patience, is kind; love is not emulous [of others]; love is not insolent and rash, is not puffed up,

⁵ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha,

⁵does not behave in an unseemly manner, does not seek what is its own, is not quickly provoked, does not impute evil,

⁶tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.

⁶does not rejoice at iniquity but rejoices with the truth,

⁷Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.

⁷bears all things, believes all things, hopes all things, endures all things.

⁸Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused - need kõrvaldatakse, olgu keeled - need vaibuvad, olgu tunnetus - see lõpeb ära.

⁸Love never fails; but whether prophecies, they shall be done away; or tongues, they shall cease; or knowledge, it shall be done away.

⁹Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,

⁹For we know in part, and we prophesy in part:

¹⁰aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik.

¹⁰but when that which is perfect has come, that which is in part shall be done away.

¹¹Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.

¹¹When I was a child, I spoke as a child, I felt as a child, I reasoned as a child; when I became a man, I had done with what belonged to the child.

¹²Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

¹²For we see now through a dim window obscurely, but then face to face; now I know partially, but then I shall know according as I also have been known.

¹³Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.

¹³And now abide faith, hope, love; these three things; and the greater of these [is] love.