1Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine, kadetsemine ja mis tahes keelepeks!
1Laying aside therefore all malice and all guile and hypocrisies and envyings and all evil speakings,
2Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole,
2as newborn babes desire earnestly the pure mental milk of the word, that by it ye may grow up to salvation,
3kui te olete tunda saanud, et Issand on helde.
3if indeed ye have tasted that the Lord [is] good.
4Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline,
4To whom coming, a living stone, cast away indeed as worthless by men, but with God chosen, precious,
5laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu.
5yourselves also, as living stones, are being built up a spiritual house, a holy priesthood, to offer spiritual sacrifices acceptable to God by Jesus Christ.
6Seepärast seisabki Pühakirjas: 'Ennäe, ma panen Siionisse kivi, valitud, hinnalise nurgakivi, ja see, kes usub temasse, ei jää iial häbisse.'
6Because it is contained in the scripture: Behold, I lay in Zion a corner stone, elect, precious: and he that believes on him shall not be put to shame.
7Teile siis, kes te usute, on see au, uskmatuile aga 'kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, ning just see on saanud nurgakiviks',
7To you therefore who believe [is] the preciousness; but to the disobedient, the stone which the builders cast away as worthless, this is become head of [the] corner,
8ning 'komistuskiviks' ja 'pahanduskaljuks'. Uskmatud komistavad, sest nad on sõnale allumatud ja selleks nad ongi määratud.
8and a stone of stumbling and rock of offence; [who] stumble at the word, being disobedient to which also they have been appointed.
9Teie aga olete 'valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust', kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse -
9But *ye* [are] a chosen race, a kingly priesthood, a holy nation, a people for a possession, that ye might set forth the excellencies of him who has called you out of darkness to his wonderful light;
10teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas, teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on.
10who once [were] not a people, but now God's people; who were not enjoying mercy, but now have found mercy.
11Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas - hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu!
11Beloved, I exhort [you], as strangers and sojourners, to abstain from fleshly lusts, which war against the soul;
12Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad paha kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid, annaksid nad Jumalale au aruandmise päeval.
12having your conversation honest among the Gentiles, that [as to that] in which they speak against you as evildoers, they may through [your] good works, [themselves] witnessing [them], glorify God in [the] day of visitation.
13Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu kuningale kui kõige ülemale,
13Be in subjection [therefore] to every human institution for the Lord's sake; whether to [the] king as supreme,
14olgu maavalitsejale kui tema poolt saadetule kurjategijaid karistama, aga heategijaid kiitma.
14or to rulers as sent by him, for vengeance on evildoers, and praise to them that do well.
15Selline on ju Jumala tahtmine, et te head tehes paneksite vaikima rumalate inimeste arutuse.
15Because so is the will of God, that by well-doing ye put to silence the ignorance of senseless men;
16Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks, vaid olge nagu Jumala sulased!
16as free, and not as having liberty as a cloak of malice, but as God's bondmen.
17Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat ja austage kuningat!
17Shew honour to all, love the brotherhood, fear God, honour the king.
18Orjad, alistuge täie aukartusega peremeestele, mitte üksnes headele ja leebetele, vaid ka tujukatele.
18Servants, [be] subject with all fear to your masters, not only to the good and gentle, but also to the ill-tempered.
19Sest see on arm, kui keegi südametunnistuse pärast Jumala ees talub viletsust, kannatades süütult.
19For this [is] acceptable, if one, for conscience sake towards God, endure griefs, suffering unjustly.
20Sest mis kuulsus see on, kui teid süü pärast pekstakse ja teie seda peate taluma? Aga kui te head tehes ja kannatades talute peksu, siis on see arm Jumalalt.
20For what glory [is it], if sinning and being buffeted ye shall bear [it]? but if, doing good and suffering, ye shall bear [it], this is acceptable with God.
21Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.
21For to this have ye been called; for Christ also has suffered for you, leaving you a model that ye should follow in his steps:
22'Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust';
22who did no sin, neither was guile found in his mouth;
23ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt;
23who, [when] reviled, reviled not again; [when] suffering, threatened not; but gave [himself] over into the hands of him who judges righteously;
24ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks.
24who himself bore our sins in his body on the tree, in order that, being dead to sins, we may live to righteousness: by whose stripes ye have been healed.
25Teie olite ju 'nagu lambad ekslemas', kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole.
25For ye were going astray as sheep, but have now returned to the shepherd and overseer of your souls.