¹Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!

¹Let *us* also therefore, having so great a cloud of witnesses surrounding us, laying aside every weight, and sin which so easily entangles us, run with endurance the race that lies before us,

²Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.

²looking stedfastly on Jesus the leader and completer of faith: who, in view of the joy lying before him, endured [the] cross, having despised [the] shame, and is set down at the right hand of the throne of God.

³Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.

³For consider well him who endured so great contradiction from sinners against himself, that ye be not weary, fainting in your minds.

⁴Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!

⁴Ye have not yet resisted unto blood, wrestling against sin.

⁵Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: 'Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!

⁵And ye have quite forgotten the exhortation which speaks to you as to sons: My son, despise not [the] chastening of [the] Lord, nor faint [when] reproved by him;

⁶Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab.'

⁶for whom [the] Lord loves he chastens, and scourges every son whom he receives.

⁷Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?

⁷Ye endure for chastening, God conducts himself towards you as towards sons; for who is the son that the father chastens not?

⁸Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad.

⁸But if ye are without chastening, of which all have been made partakers, then are ye bastards, and not sons.

⁹Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada?

⁹Moreover we have had the fathers of our flesh as chasteners, and we reverenced [them]; shall we not much rather be in subjection to the Father of spirits, and live?

¹⁰Lihased isad kasvatasid meid ju lühikest aega ja oma äranägemise järgi, aga tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.

¹⁰For they indeed chastened for a few days, as seemed good to them; but he for profit, in order to the partaking of his holiness.

¹¹Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.

¹¹But no chastening at the time seems to be [matter] of joy, but of grief; but afterwards yields [the] peaceful fruit of righteousness to those exercised by it.

¹²Seepärast tehke jälle tugevaks lõtvunud käed ja jõuetud põlved

¹²Wherefore lift up the hands that hang down, and the failing knees;

¹³ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks jalga, vaid pigem saaks terveks.

¹³and make straight paths for your feet, that that which is lame be not turned aside; but that rather it may be healed.

¹⁴Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat,

¹⁴Pursue peace with all, and holiness, without which no one shall see the Lord:

¹⁵ja valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks,

¹⁵watching lest [there be] any one who lacks the grace of God; lest any root of bitterness springing up trouble [you], and many be defiled by it;

¹⁶et keegi ei oleks hooraja ega ka kõlvatu nagu Eesav, kes üheainsa kõhutäie eest andis käest oma esmasünniõiguse.

¹⁶lest [there be] any fornicator, or profane person, as Esau, who for one meal sold his birthright;

¹⁷Te ju teate, et kui ta pärastpoole küll tahtis pärida õnnistust, tunnistati ta kõlbmatuks; ta ei leidnud meeleparanduseks kohta, ehk ta küll seda pisaratega otsis.

¹⁷for ye know that also afterwards, desiring to inherit the blessing, he was rejected, (for he found no place for repentance) although he sought it earnestly with tears.

¹⁸Teie ei ole astunud käega katsutava ja tules põleva mäe ligi, ei sünguse, ei pimeduse, ei raju,

¹⁸For ye have not come to [the mount] that might be touched and was all on fire, and to obscurity, and darkness, and tempest,

¹⁹ei pasunahääle ega niisuguse kõne kõla juurde, mille kuuljad palusid, et sellele ei lisataks ühtegi sõna;

¹⁹and trumpet's sound, and voice of words; which they that heard, excusing themselves, declined [the] word being addressed to them any more:

²⁰sest nad ei suutnud kanda seda korraldust: 'Kui ka loom peaks puutuma mäe külge, siis visatagu ta kividega surnuks!';

²⁰(for they were not able to bear what was enjoined: And if a beast should touch the mountain, it shall be stoned;

²¹ja see vaatepilt oli nii õudne, et Mooses ütles: 'Ma olen kabuhirmus ja värisen!' -

²¹and, so fearful was the sight, Moses said, I am exceedingly afraid and full of trembling;)

²²vaid teie olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja kümnete tuhandete inglite juurde,

²²but ye have come to mount Zion; and to [the] city of [the] living God, heavenly Jerusalem; and to myriads of angels,

²³esikpoegade koguduse juurde, kes on kirja pandud taevas, ja Jumala, kõikide kohtumõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete vaimude juurde,

²³the universal gathering; and to [the] assembly of the firstborn [who are] registered in heaven; and to God, judge of all; and to [the] spirits of just [men] made perfect;

²⁴ja uue lepingu vahemehe Jeesuse juurde, ja piserdamisvere juurde, mis kõneleb paremini Aabeli verest.

²⁴and to Jesus, mediator of a new covenant; and to [the] blood of sprinkling, speaking better than Abel.

²⁵Vaadake, et teie ei tõrgu kõnelejat kuulamast! Sest kui ei pääsenud maa peal pakku need, kes tõrkusid kuulamast sõnatoojat, siis palju vähem pääseme meie, kui me pöörame selja temale, kes on taevaist.

²⁵See that ye refuse not him that speaks. For if those did not escape who had refused him who uttered the oracles on earth, much more we who turn away from him [who does so] from heaven:

²⁶Tollal pani tema hääl kõikuma maa, aga nüüd on ta tõotanud: 'Veel kord panen ma värisema mitte üksnes maa, vaid ka taeva!'

²⁶whose voice then shook the earth; but now he has promised, saying, Yet once will *I* shake not only the earth, but also the heaven.

²⁷Sõnad 'veel kord' näitavad kõigutatavate kui loodud asjade muutumist, et püsiksid kõigutamatud.

²⁷But this Yet once, signifies the removing of what is shaken, as being made, that what is not shaken may remain.

²⁸Olgem siis tänulikud, et me saame kuningriigi, mis ei kõigu, ja teenigem seepärast Jumalat talle meelepäraselt allaheitlikkuse ja aukartusega;

²⁸Wherefore let us, receiving a kingdom not to be shaken, have grace, by which let us serve God acceptably with reverence and fear.

²⁹sest meie Jumal on neelav tuli!

²⁹For also our God [is] a consuming fire.