¹Miks ei ole Kõigevägevam talletanud karistusaegu, ja miks need, kes teda tunnevad, ei saa näha tema päevi?

¹Why are not times treasured up with the Almighty? why do not they that know him see his days?

²Piirimärke nihutatakse, karja riisutakse ja karjatatakse kui oma.

²They remove the landmarks; they violently take away the flocks and pasture them;

³Vaeslaste eesel viiakse ära, lesknaise härg võetakse pandiks.

³They drive away the ass of the fatherless, they take the widow's ox for a pledge;

⁴Vaesed tõugatakse teelt kõrvale, kõik maa viletsad peavad peitu pugema.

⁴They turn the needy out of the way: the afflicted of the land all hide themselves.

⁵Vaata, otsekui metseeslid kõrbes lähevad nad oma tööle toidust otsima: lagendik on leib tema lastele.

⁵Lo, [as] wild asses in the desert, they go forth to their work, seeking early for the prey: the wilderness [yieldeth] them food for [their] children.

⁶Väljal peavad nad lõikama seda, mis pole nende oma, ja koristama õela viinamäge.

⁶They reap in the field the fodder thereof, and they gather the vintage of the wicked;

⁷Nad peavad ööbima alasti, riieteta, ja külmas olema katteta.

⁷They pass the night naked without clothing, and have no covering in the cold;

⁸Mägede äikesevihmast saavad nad märjaks, ja olles varjupaigata, liibuvad nad vastu kaljut.

⁸They are wet with the showers of the mountains, and for want of a shelter embrace the rock ...

⁹Tissi otsast riisutakse vaeslaps ja vaese vastu võetakse panti.

⁹They pluck the fatherless from the breast, and take a pledge of the poor:

¹⁰Nad käivad alasti, riieteta, ja kannavad näljastena viljavihke.

¹⁰These go naked without clothing, and, hungry, they bear the sheaf;

¹¹Müüride vahel nad peavad suruma õli, sõtkuma surutõrt, aga kannatama janu.

¹¹They press out oil within their walls, they tread their winepresses, and suffer thirst.

¹²Rahva linnades ägatakse ja haavatute hing hüüab appi; ent Jumal ei pane tähele jõledust.

¹²Men groan from out of the city, and the soul of the wounded crieth out; and +God imputeth not the impiety.

¹³On neid, kes on valguse vastased, kes ei taha tunda selle teid ega jääda selle radadele.

¹³There are those that rebel against the light; they know not the ways thereof, nor abide in the paths thereof.

¹⁴Koiduajal tõuseb mõrvar üles, et tappa viletsat ja vaest, ja öösel on ta nagu varas.

¹⁴The murderer riseth with the light, killeth the afflicted and needy, and in the night is as a thief.

¹⁵Abielurikkuja silm ootab hämarust, mõeldes: 'Ükski silm ei näe mind!' ja paneb katte näole.

¹⁵And the eye of the adulterer waiteth for the twilight, saying, No eye shall see me; and he putteth a covering on [his] face.

¹⁶Pimeduses murtakse kodadesse: päeval nad redutavad kodus, nad ei taha valgusest teada.

¹⁶In the dark they dig through houses; by day they shut themselves in; they know not the light:

¹⁷Sest sügav pimedus on neile kõigile hommikuks ja pimeduse hirmud on nende sõbrad.

¹⁷For the morning is to them all [as] the shadow of death; for they are familiar with the terrors of the shadow of death.

¹⁸Aga päeva koites on neil kiire. Neetud olgu maal nende põld, ükski surutõrre sõtkuja ärgu pöördugu nende viinamäele!

¹⁸He is swift on the face of the waters; their portion is cursed on the earth: he turneth not unto the way of the vineyards.

¹⁹Põud ja kuumus võtavad lumeveed, surmavald võtku patustajad!

¹⁹Drought and heat consume snow waters; so doth Sheol those that have sinned.

²⁰Üsk unustab ta, uss mõnuleb temast, teda ei mäletata enam: nõnda murtakse ülekohus nagu puu.

²⁰The womb forgetteth him; the worm feedeth sweetly on him: he shall be no more remembered; and unrighteousness is broken as a tree, --

²¹Ta vaevab lastetut, kes pole sünnitanud, ja ei tee head lesknaisele.

²¹He that despoileth the barren that beareth not, and doeth not good to the widow:

²²Ent Jumal oma jõuga pikendab vägivaldsete iga: nad tõusevad üles, isegi kui neil ei ole enam lootustki eluks.

²²He draweth also the mighty with his power; he riseth up, and no [man] is sure of life.

²³Ta annab neile julgeoleku ja nad saavad sellest tuge; aga ta silmad on nende teede peal.

²³[God] setteth him in safety, and he resteth thereon; but his eyes are upon their ways.

²⁴Nad on tõusnud üürikeseks - ja siis ei ole neid enam. Neid alandatakse, neid kistakse nagu kõiki muidki ja nad lõigatakse ära otsekui viljapead.

²⁴They are exalted for a little, and are no more; they are laid low; like all [other] are they gathered, and are cut off as the tops of the ears of corn.

²⁵Eks ole ju nõnda? Kes tahaks teha mind valelikuks ja mu sõnad tühjaks?'

²⁵If it be not so now, who will make me a liar, and make my speech nothing worth?