¹Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida:

¹And he spoke also a parable to them to the purport that they should always pray and not faint,

²'Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.

²saying, There was a judge in a city, not fearing God and not respecting man:

³Samas linnas oli ka lesknaine, kes käis aina tema juures ja rääkis: 'Kaitse mu õigust mu vastase vastu!'

³and there was a widow in that city, and she came to him, saying, Avenge me of mine adverse party.

⁴Ja tükk aega kohtunik ei tahtnud. Aga pärast ta mõtles endamisi: 'Ehk ma küll ei karda Jumalat ega häbene inimesi,

⁴And he would not for a time; but afterwards he said within himself, If even I fear not God and respect not man,

⁵ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma talle õiguse, et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks.''

⁵at any rate because this widow annoys me I will avenge her, that she may not by perpetually coming completely harass me.

⁶Aga Issand ütles: 'Te kuulete, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!

⁶And the Lord said, Hear what the unjust judge says.

⁷Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?

⁷And shall not God at all avenge his elect, who cry to him day and night, and he bears long as to them?

⁸Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?'

⁸I say unto you that he will avenge them speedily. But when the Son of man comes, shall he indeed find faith on the earth?

⁹Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:

⁹And he spoke also to some, who trusted in themselves that they were righteous and made nothing of all the rest [of men], this parable:

¹⁰'Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.

¹⁰Two men went up into the temple to pray; the one a Pharisee, and the other a tax-gatherer.

¹¹Seisma jäädes palvetas variser endamisi: 'Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.

¹¹The Pharisee, standing, prayed thus to himself: God, I thank thee that I am not as the rest of men, rapacious, unjust, adulterers, or even as this tax-gatherer.

¹²Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.'

¹²I fast twice in the week, I tithe everything I gain.

¹³Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: 'Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!'

¹³And the tax-gatherer, standing afar off, would not lift up even his eyes to heaven, but smote upon his breast, saying, O God, have compassion on me, the sinner.

¹⁴Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.'

¹⁴I say unto you, This [man] went down to his house justified rather than that [other]. For every one who exalts himself shall be humbled, and he that humbles himself shall be exalted.

¹⁵Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.

¹⁵And they brought to him also infants that he might touch them, but the disciples when they saw [it] rebuked them.

¹⁶Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: 'Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!

¹⁶But Jesus calling them to [him] said, Suffer little children to come to me, and do not forbid them, for of such is the kingdom of God.

¹⁷Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'

¹⁷Verily I say to you, Whosoever shall not receive the kingdom of God as a little child shall in no wise enter therein.

¹⁸Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: 'Hea Õpetaja, mida tehes ma päriksin igavese elu?'

¹⁸And a certain ruler asked him saying, Good teacher, having done what, shall I inherit eternal life?

¹⁹Jeesus ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.

¹⁹But Jesus said to him, Why callest thou me good? There is none good but one, God.

²⁰Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!'

²⁰Thou knowest the commandments: Do not commit adultery, Do not kill, Do not steal, Do not bear false witness, Honour thy father and thy mother.

²¹Aga tema ütles: 'Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest saadik.'

²¹And he said, All these things have I kept from my youth.

²²Seda kuuldes ütles Jeesus talle: 'Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!'

²²And when Jesus had heard this, he said to him, One thing is lacking to thee yet: Sell all that thou hast and distribute to the poor, and thou shalt have treasure in the heavens, and come, follow me.

²³Aga seda kuuldes jäi ta päris kurvaks, sest ta oli väga rikas.

²³But when he heard this he became very sorrowful, for he was very rich.

²⁴Aga nähes teda kurvastavat, ütles Jeesus: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!

²⁴But when Jesus saw that he became very sorrowful, he said, How difficultly shall those who have riches enter into the kingdom of God;

²⁵Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.'

²⁵for it is easier for a camel to enter through a needle's eye than for a rich man to enter into the kingdom of God.

²⁶Kuulajad küsisid: 'Kes siis võib saada päästetud?'

²⁶And those who heard it said, And who can be saved?

²⁷Ent tema ütles: 'Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik.'

²⁷But he said, The things that are impossible with men are possible with God.

²⁸Peetrus ütles: 'Vaata, meie oleme oma vara maha jätnud ja järgnenud sulle.'

²⁸And Peter said, Behold, *we* have left all things and have followed thee.

²⁹Tema aga ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või vennad või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast,

²⁹And he said to them, Verily I say to you, There is no one who has left home, or parents, or brethren, or wife, or children, for the kingdom of God's sake,

³⁰kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.'

³⁰who shall not receive manifold more at this time, and in the coming age life eternal.

³¹Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: 'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,

³¹And he took the twelve to [him] and said to them, Behold, we go up to Jerusalem, and all things that are written of the Son of man by the prophets shall be accomplished;

³²sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,

³²for he shall be delivered up to the nations, and shall be mocked, and insulted, and spit upon.

³³ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.'

³³And when they have scourged [him] they will kill him; and on the third day he will rise again.

³⁴Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.

³⁴And they understood nothing of these things. And this word was hidden from them, and they did not know what was said.

³⁵Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.

³⁵And it came to pass when he came into the neighbourhood of Jericho, a certain blind man sat by the wayside begging.

³⁶Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.

³⁶And when he heard the crowd passing, he inquired what this might be.

³⁷Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.

³⁷And they told him that Jesus the Nazaraean was passing by.

³⁸Ja ta hüüdis: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

³⁸And he called out saying, Jesus, Son of David, have mercy on me.

³⁹Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

³⁹And those [who were] going before rebuked him that he might be silent; but *he* cried out so much the more, Son of David, have mercy on me.

⁴⁰Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:

⁴⁰And Jesus stood still, and commanded him to be led to him. And when he drew nigh he asked him [saying],

⁴¹'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Tema aga ütles: 'Issand, et ma jälle näeksin!'

⁴¹What wilt thou that I shall do to thee? And he said, Lord, that I may see.

⁴²Ja Jeesus ütles talle: 'Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!'

⁴²And Jesus said to him, See: thy faith has healed thee.

⁴³Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.

⁴³And immediately he saw, and followed him, glorifying God. And all the people when they saw [it] gave praise to God.