¹Aga kui Sanballat ja Toobija ja araablane Gesem ja meie muud vaenlased said kuulda, et mina olin ehitanud müüri ja et sellesse ei olnud enam jäänud pragugi, kuigi ma selle ajani veel ei olnud väravaile uksi ette pannud,

¹And it came to pass when Sanballat, and Tobijah, and Geshem the Arabian, and the rest of our enemies, heard that I had built the wall, and that there was no breach left in it (though at that time I had not set up the doors in the gates),

²siis läkitasid Sanballat ja Gesem mulle ütlema: 'Tule, saame üksteisega kokku mõnes külas Oono orus!' Aga nad mõtlesid teha mulle kurja.

²that Sanballat and Geshem sent to me, saying, Come, let us meet together in the villages in the plain of Ono. But they thought to do me mischief.

³Ma läkitasin nende juurde käskjalad, et need ütleksid: 'Mul on suur töö teha ja ma ei saa tulla. Töö jääks seisma, kui ma selle jätan ja teie juurde tulen.'

³And I sent messengers to them, saying, I am doing a great work, and I cannot come down. Why should the work cease, whilst I leave it and come down to you?

⁴Nad läkitasid sel viisil mu juurde neli korda, kuid ma andsin neile sellesama vastuse.

⁴And they sent to me four times after this sort; and I answered them in the same manner.

⁵Siis läkitas Sanballat sel viisil viiendat korda oma sulase mu juurde, ja sel oli käes lahtine kiri,

⁵Then sent Sanballat his servant to me in this manner the fifth time, with an open letter in his hand,

⁶milles oli kirjutatud: 'Rahvaste hulgas on saanud teatavaks, ja Gesem ütleb, et sina ja juudid kavatsete mässu. Seepärast sa ehitad müüri ja sa ise tahad saada neile kuningaks, nagu räägitakse.

⁶in which was written: It is reported among the nations, and Gashmu says [it, that] thou and the Jews think to rebel, for which cause thou buildest the wall, and according to these words thou wilt become their king.

⁷Sa oled seadnud isegi prohveteid, et nad Jeruusalemmas sinust kuulutaksid ja ütleksid: Juudal on kuningas! Nüüd saab kuningas sellest kuulda. Tule siis ja peame üheskoos nõu!'

⁷And thou hast also appointed prophets to proclaim concerning thee at Jerusalem saying, There is a king in Judah! And now it will be reported to the king according to these words. Come now therefore, and let us take counsel together.

⁸Aga ma läkitasin temale ütlema: 'Ei ole sündinud midagi sellesarnast, millest sa räägid, vaid sa ise oled selle välja mõelnud.'

⁸And I sent to him, saying, There are no such things done as thou sayest, but thou feignest them out of thine own heart.

⁹Sest nad kõik tahtsid meid hirmutada, mõeldes: 'Nende käed muutuvad töö jaoks lõdvaks ja see jääb tegemata.' Aga kinnita nüüd sina, Jumal, minu käsi!

⁹For they all would have made us afraid, saying, Their hands shall be slackened from the work, that it be not carried out. -- Now therefore strengthen my hands!

¹⁰Ja kui ma läksin Mehetabeli poja Delaja poja Semaja kotta - tema ise oli takistatud -, siis ta ütles: 'Kogunegem Jumala kotta, templi sisemusse, ja sulgegem templi uksed, sest nad tulevad sind tapma! Öösel tullakse sind tapma!'

¹⁰And I came to the house of Shemaiah the son of Delaiah, the son of Mehetabeel, who had shut himself up. And he said, Let us meet together in the house of God, within the temple, and let us shut the doors of the temple; for they are coming to kill thee; even in the night are they coming to kill thee.

¹¹Aga mina vastasin: 'Kas mees nagu mina peaks põgenema? Või kes minutaolistest võiks minna templisse ja jääda ellu? Mina ei lähe.'

¹¹And I said, Should such a man as I flee? and who is there, that, being as I am, could go into the temple, and live? I will not go in.

¹²Sest vaata, ma sain aru, et Jumal ei olnud teda läkitanud, kuigi ta kõneles mu vastu prohvetisõna, vaid Toobija ja Sanballat olid teda palganud:

¹²And I perceived, and behold, God had not sent him; for he pronounced this prophecy against me; and Tobijah and Sanballat had hired him.

¹³ta oli palgatud selleks, et ma hakkaksin kartma ja teeksin nõnda ning patustaksin; see oleks toonud mulle halva kuulsuse, millega nad oleksid saanud mind teotada.

¹³Therefore was he hired, that I should be afraid, and do so, and sin, and that they might have wherewith to spread an evil report, that they might reproach me.

¹⁴Pea meeles, mu Jumal, Toobijat ja Sanballatit nende tegude pärast, samuti ka naisprohvet Nooadjat ja teisi prohveteid, kes tahtsid mind hirmutada!

¹⁴My God, remember Tobijah and Sanballat according to these their works, and also the prophetess Noadiah, and the rest of the prophets who would have put me in fear.

¹⁵Nõnda sai müür valmis elulikuu kahekümne viiendal päeval viiekümne kahe päevaga.

¹⁵So the wall was finished on the twenty-fifth of Elul, in fifty-two days.

¹⁶Ja kui kõik meie vaenlased seda kuulsid, siis kõik meie ümberkaudsed paganad kartsid ja langesid väga eneste silmis, sest nad mõistsid, et see töö oli tehtud meie Jumala abiga.

¹⁶And it came to pass that when all our enemies heard [of it], all the nations that were about us were afraid and were much cast down in their own eyes, and they perceived that this work was wrought by our God.

¹⁷Neil päevil saatsid Juuda suurnikud Toobijale palju kirju, ja Toobijalt tuli neile.

¹⁷Moreover in those days the nobles of Judah sent many letters to Tobijah, and those of Tobijah came to them.

¹⁸Sest Juudas olid paljud tema vandeseltslased, kuna ta oli Sakanja, Aarahi poja väimees ja tema poeg Joohanan oli võtnud naiseks Berekja poja Mesullami tütre.

¹⁸For there were many in Judah sworn to him; for he was a son-in-law of Shechaniah the son of Arah; and his son Johanan had taken the daughter of Meshullam the son of Berechiah.

¹⁹Mullegi räägiti tema kohta kuuldusi ja minu sõnad viidi temale; aga Toobija läkitas kirju, et mind hirmutada.

¹⁹Also they spoke of his good deeds before me, and reported my words to him. [And] Tobijah sent letters to put me in fear.