¹Mu poeg, kui oled hakanud käendajaks oma ligimesele, kui oled löönud kätt võõra heaks,

¹My son, if thou hast become surety for thy friend, if thou hast stricken thy hand for a stranger,

²kui oled oma suu sõnade pärast võrku mässitud, oma suu sõnade pärast kinni püütud,

²thou art snared with the words of thy mouth, thou art taken with the words of thy mouth.

³siis tee ometi, mu poeg, enese päästmiseks nõnda, sest sa oled ju sattunud oma ligimese võimusesse: mine, alanda ennast ja anu oma ligimest!

³Do this now, my son, and deliver thyself, since thou hast come into the hand of thy friend: go, humble thyself, and be urgent with thy friend.

⁴Ära anna und oma silmadele ega suikumist laugudele!

⁴Give not sleep to thine eyes, nor slumber to thine eyelids:

⁵Päästa end gasellina lõksu eest või otsekui lind püüdja käest!

⁵deliver thyself as a gazelle from the hand [of the hunter], and as a bird from the hand of the fowler.

⁶Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks!

⁶Go to the ant, thou sluggard; consider her ways and be wise:

⁷Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,

⁷which having no chief, overseer, or ruler,

⁸valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse.

⁸provideth her bread in the summer, [and] gathereth her food in the harvest.

⁹Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest?

⁹How long, sluggard, wilt thou lie down? When wilt thou arise out of thy sleep?

¹⁰Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,

¹⁰A little sleep, a little slumber, a little folding of the hands to rest!

¹¹siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.

¹¹So shall thy poverty come as a roving plunderer, and thy penury as an armed man.

¹²Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus,

¹²A man of Belial, a wicked person, is he that goeth about with a perverse mouth;

¹³pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega,

¹³he winketh with his eyes, he speaketh with his feet, he teacheth with his fingers;

¹⁴tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu.

¹⁴deceits are in his heart; he deviseth mischief at all times, he soweth discords.

¹⁵Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt, ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole.

¹⁵Therefore shall his calamity come suddenly: in a moment shall he be broken, and without remedy.

¹⁶Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad:

¹⁶These six [things] doth Jehovah hate, yea, seven are an abomination unto him:

¹⁷ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd,

¹⁷haughty eyes, a lying tongue, and hands that shed innocent blood;

¹⁸süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,

¹⁸a heart that deviseth wicked imaginations; feet that are swift in running to mischief;

¹⁹valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes külvab riidu vendade vahel.

¹⁹a false witness that uttereth lies, and he that soweth discords among brethren.

²⁰Pea, mu poeg, oma isa käsku ja ära hülga oma ema juhatust!

²⁰My son, observe thy father's commandment, and forsake not the teaching of thy mother;

²¹Seo need alatiseks oma südame külge, mähi need enesele ümber kaela!

²¹bind them continually upon thy heart, tie them about thy neck:

²²Need juhtigu sind, kui sa kõnnid, valvaku sind, kui sa magad, ja kõnelgu sinuga, kui sa ärkad!

²²when thou walkest, it shall lead thee; when thou sleepest, it shall keep thee; and [when] thou awakest, it shall talk with thee.

²³Sest käsk on lamp ja õpetus on valgus, ja korralekutsuvad manitsused on elutee,

²³For the commandment is a lamp, and the teaching a light, and reproofs of instruction are the way of life:

²⁴et sind hoida halva naise eest, võõramaa naise libeda keele eest.

²⁴to keep thee from the evil woman, from the flattery of the tongue of a strange woman.

²⁵Ära himusta oma südames tema ilu ja ära lase ennast kütkestada tema silmalaugudest!

²⁵Lust not after her beauty in thy heart, neither let her take thee with her eyelids;

²⁶Sest hooranaise jaoks jätkub pätsist leivast, aga teise mehe naine püüab kallist hinge.

²⁶for by means of a whorish woman [a man is brought] to a loaf of bread, and another's wife doth hunt for the precious soul.

²⁷Kas keegi võib kanda põues tuld, ilma et ta riided põleksid?

²⁷Can a man take fire in his bosom, and his garments not be burned?

²⁸Kas keegi võib käia tuliste süte peal, ilma et ta jalad kõrbeksid?

²⁸Can one go upon hot coals, and his feet not be scorched?

²⁹Nõnda on sellega, kes läheb oma ligimese naise juurde: ei jää karistamata ükski, kes puutub temasse!

²⁹So he that goeth in to his neighbour's wife: whosoever toucheth her shall not be innocent.

³⁰Eks põlata varast, isegi kui ta varastab, et oma kõhtu täita, kui tal on nälg?

³⁰They do not despise a thief, if he steal to satisfy his soul when he is hungry:

³¹Ja tabamise korral peab ta tasuma seitsmekordselt, ära andma kogu oma koja varanduse.

³¹and if he be found, he shall restore sevenfold; he shall give all the substance of his house.

³²Kes abielunaisega abielu rikub, on meeletu; seda teeb ainult see, kes oma hinge tahab hävitada.

³²Whoso committeth adultery with a woman is void of understanding: he that doeth it destroyeth his own soul.

³³Teda tabab nuhtlus ning häbi ja tema teotust ei saa ära pühkida.

³³A wound and contempt shall he get; and his reproach shall not be wiped away.

³⁴Sest armukadedusest tekib mehe viha ja ta ei halasta kättemaksupäeval.

³⁴For jealousy is the rage of a man, and he will not spare in the day of vengeance;

³⁵Ta ei hooli mingist lepitushinnast ega rahuldu, kuigi sa lisaksid kingitusi.

³⁵he will not regard any ransom, neither will he rest content though thou multipliest [thy] gifts.