1Mu poeg, pane tähele mu tarkust, pööra oma kõrv minu arusaamise poole,
1My son, attend unto my wisdom, incline thine ear to my understanding;
2et tallele panna head nõu ja et su huuled võiksid säilitada teadlikkuse!
2that thou mayest keep reflection, and that thy lips may preserve knowledge.
3Sest võõra naise huuled tilguvad mett ja tema suulagi on libedam kui õli.
3For the lips of the strange woman drop honey, and her mouth is smoother than oil;
4Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi, terav otsekui kaheterane mõõk.
4but her end is bitter as wormwood, sharp as a two-edged sword.
5Ta jalad lähevad alla surma, ta sammud veavad põrguhaua poole.
5Her feet go down to death; her steps take hold on Sheol.
6Ta ei pea silmas elurada, ta jäljed ekslevad, ilma et ta märkakski.
6Lest she should ponder the path of life, her ways wander, she knoweth not [whither].
7Seepärast, mu pojad, kuulake mind, ja ärge lahkuge mu suu sõnadest!
7And now, children, hearken unto me, and depart not from the words of my mouth.
8Hoia oma tee temast kaugel ja ära mine tema koja ukse ligi,
8Remove thy way far from her, and come not nigh the door of her house:
9et sa ei annaks oma au mitte teistele ega oma aastaid armutule,
9lest thou give thine honour unto others, and thy years unto the cruel;
10et võõrad ei küllastuks sinu varast ja su töövaev ei läheks muulase kotta,
10lest strangers be filled with thy wealth, and the fruits of thy toil [come] into the house of a stranger;
11et sa viimaks ei hakkaks vinguma, kui su liha ja ihu on lõppenud,
11and thou mourn in thine end, when thy flesh and thy body are consumed;
12ega ütleks: 'Miks ma küll vihkasin õpetust ja miks mu süda põlgas noomitust?
12and thou say, How have I hated instruction, and my heart despised reproof!
13Miks ma ei kuulanud juhatajate häält ega pööranud kõrva õpetajate poole?
13and I have not hearkened unto the voice of my teachers, nor inclined mine ear to those that instructed me;
14Peagi oleksin sattunud lausa õnnetusse keset kogukonda ja kogudust!'
14I was well nigh in all evil in the midst of the congregation and assembly.
15Joo vett oma kaevust, voolavat vett oma allikast!
15Drink waters out of thine own cistern, and running waters out of thine own well.
16Kas peaksid su lätted valguma tänavale, su veeojad turgudele?
16Thy fountains shall be poured forth, as water-brooks in the broadways.
17Kuulugu need ainult sinule, aga mitte koos sinuga võõraile!
17Let them be only thine own, and not strangers' with thee.
18Olgu õnnistatud su allikas ja tunne rõõmu oma noorpõlve naisest,
18Let thy fountain be blessed; and have joy of the wife of thy youth.
19kes on otsekui armas emahirv, kena kaljukits - ta rinnad joovastagu sind igal ajal, eksi alati tema kallistustesse.
19As a lovely hind and a graceful roe, let her breasts satisfy thee at all times: be thou ravished continually with her love.
20Miks peaksid, mu poeg, eksima võõra naise juurde, kaisutama võõramaa naise põue?
20And why shouldest thou, my son, be ravished with a strange woman, and embrace the bosom of a stranger?
21Sest mehe teed on Issanda silme ees ja tema paneb tähele kõiki ta jälgi.
21For the ways of man are before the eyes of Jehovah, and he pondereth all his paths.
22Õelat tabavad tema enese süüteod ja teda peetakse kinni tema enese patuköitega.
22His own iniquities shall take the wicked, and he shall be holden with the cords of his sin.
23Ta sureb õpetuse puudusest ja läheb eksiteele suurest rumalusest.
23He shall die for want of discipline; and in the greatness of his folly he shall go astray.