¹Hädalise palve, kui ta on minestamas ja valab oma kaebuse Issanda ette.

¹{A Prayer of the afflicted, when he is overwhelmed, and poureth out his complaint before Jehovah.} Jehovah, hear my prayer, and let my cry come unto thee.

²Issand, kuule mu palvet, ja mu appihüüd tulgu su ette!

²Hide not thy face from me: in the day of my trouble, incline thine ear unto me; in the day I call, answer me speedily.

³Ära pane oma palet varjule minu eest, kui mul on kitsas käes! Pööra oma kõrv mu poole! Päeval, mil ma hüüan, tõtta mulle vastama!

³For my days are consumed like smoke, and my bones are burned as a firebrand.

⁴Sest mu päevad on lõppenud suitsus ja mu kondid õhkuvad nagu lee.

⁴My heart is smitten and withered like grass; yea, I have forgotten to eat my bread.

⁵Mu süda on kõrbenud ja kuivanud nagu rohi, ma olen unustanud oma leivagi söömata.

⁵By reason of the voice of my groaning, my bones cleave to my flesh.

⁶Mu valjust oigamisest on mu luud liha küljes kinni.

⁶I am become like the pelican of the wilderness, I am as an owl in desolate places;

⁷Ma olen nagu kaaren kõrbes, nagu öökull varemetes.

⁷I watch, and am like a sparrow alone upon the housetop.

⁸Ma olen uneta ja nagu üksik lind katusel.

⁸Mine enemies reproach me all the day; they that are mad against me swear by me.

⁹Iga päev teotavad mind mu vaenlased, mu hooplejad vastased vannuvad mu nime juures.

⁹For I have eaten ashes like bread, and mingled my drink with weeping,

¹⁰Sest ma söön tuhka nagu leiba ja tembin oma jooki nutuga

¹⁰Because of thine indignation and thy wrath; for thou hast lifted me up, and cast me down.

¹¹sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha.

¹¹My days are like a lengthened-out shadow, and I, I am withered like grass.

¹²Mu päevad on veninud pikaks nagu vari ja ma kuivan ära nagu rohi.

¹²But thou, Jehovah, abidest for ever, and thy memorial from generation to generation.

¹³Aga sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve.

¹³*Thou* wilt rise up, thou wilt have mercy upon Zion: for it is the time to be gracious to her, for the set time is come.

¹⁴Küll sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud.

¹⁴For thy servants take pleasure in her stones, and favour her dust.

¹⁵Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu.

¹⁵And the nations shall fear the name of Jehovah, and all the kings of the earth thy glory.

¹⁶Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.

¹⁶When Jehovah shall build up Zion, he will appear in his glory.

¹⁷Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.

¹⁷He will regard the prayer of the destitute one, and not despise their prayer.

¹⁸Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.

¹⁸This shall be written for the generation to come; and a people that shall be created shall praise Jah:

¹⁹Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,

¹⁹For he hath looked down from the height of his sanctuary; from the heavens hath Jehovah beheld the earth,

²⁰et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,

²⁰To hear the groaning of the prisoner, to loose those that are appointed to die;

²¹et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,

²¹That the name of Jehovah may be declared in Zion, and his praise in Jerusalem,

²²et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,

²²When the peoples shall be gathered together, and the kingdoms, to serve Jehovah.

²³kui kõik rahvad ja riigid kogutakse kokku teenima Issandat.

²³He weakened my strength in the way, he shortened my days.

²⁴Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi.

²⁴I said, My ùGod, take me not away in the midst of my days! ... Thy years are from generation to generation.

²⁵Ma ütlen: 'Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!

²⁵Of old hast thou founded the earth, and the heavens are the work of thy hands:

²⁶Muiste sa panid maale aluse ja taevas on su kätetöö.

²⁶*They* shall perish, but *thou* continuest; and all of them shall grow old as a garment: as a vesture shalt thou change them, and they shall be changed.

²⁷Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad.

²⁷But thou art the Same, and thy years shall have no end.

²⁸Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe.

²⁸The children of thy servants shall abide, and their seed shall be established before thee.

²⁹Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud sinu ees.'