¹Laulujuhatajale: Jedutuuni jaoks; Taaveti laul.

¹{To the chief Musician, to Jeduthun. A Psalm of David.} I said, I will take heed to my ways, that I sin not with my tongue: I will keep my mouth with a muzzle, while the wicked is before me.

²Ma ütlesin: Ma hoian oma eluteed, et ma ei tee pattu oma keelega; ma hoian oma suud nagu päitsetega, niikaua kui õel on mu ees.

²I was dumb with silence, I held my peace from good; and my sorrow was stirred.

³Ma jäin vait ega lausunud sõnagi, ma vaikisin heast käekäigust; kuid mu valu läks kangemaks.

³My heart burned within me; the fire was kindled in my musing: I spoke with my tongue,

⁴Mu süda läks kuumaks mu sees: kui ma neid asju mõtlesin, siis süttis tuli mu sees, ma puhkesin rääkima oma keelega.

⁴Make me to know, Jehovah, mine end, and the measure of my days, what it is: I shall know how frail I am.

⁵Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen.

⁵Behold, thou hast made my days [as] hand-breadths, and my lifetime is as nothing before thee; verily, every man, [even] the high placed, is altogether vanity. Selah.

⁶Vaata, sa oled mu elupäevad pannud kämbla laiuseks, mu eluiga on kui eimiski sinu ees; tühi õhk on iga inimene, kes seisab püsti. Sela.

⁶Verily, man walketh in a vain show; verily they are disquieted in vain; he heapeth up [riches], and knoweth not who shall gather them.

⁷Ainult nagu varjukuju kõnnib inimene; nad teevad kära tühja pärast, nad kuhjavad kokku ega tea, kes selle saab.

⁷And now, what wait I for, Lord? my hope is in thee.

⁸Ja nüüd, Issand, mida ma pean ootama? Oma lootuse ma panen üksnes sinu peale!

⁸Deliver me from all my transgressions; make me not the reproach of the foolish.

⁹Kisu mind välja kõigist mu üleastumistest, ära anna mind jõledate teotada!

⁹I was dumb, I opened not my mouth; for *thou* hast done [it].

¹⁰Ma olen vait ega ava oma suud, sest sina tegid seda.

¹⁰Remove thy stroke away from me: I am consumed by the blow of thy hand.

¹¹Kõrvalda mu pealt oma nuhtlus; su käe vaenust ma lõpen ära!

¹¹When thou with rebukes dost correct a man for iniquity, thou makest his beauty to consume away like a moth: surely, every man is vanity. Selah.

¹²Kui sa inimesi karistad nuhtlustega süütegude pärast, siis pudeneb otsekui koide söödud see, mis temale on kallis. Kõik inimesed on tühi õhk. Sela.

¹²Hear my prayer, Jehovah, and give ear unto my cry; be not silent at my tears: for I am a stranger with thee, a sojourner, like all my fathers.

¹³Issand, kuule mu palvet ja pane tähele mu kisendamist! Ära vaiki mu silmavee puhul, sest ma olen võõras sinu ees ja majaline, nõnda nagu kõik mu vanemad!

¹³Look away from me, and let me recover strength, before I go hence and be no more.

¹⁴Pööra oma pilk minust eemale, et mu meel saaks rõõmsaks, enne kui ma lähen ära ja mind ei ole enam!