1Laulujuhatajale: viisil 'Liiliad'; Taaveti laul.
1{To the chief Musician. Upon Shoshannim. [A Psalm] of David.} Save me, O God; for the waters are come in unto [my] soul.
2Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama!
2I sink in deep mire, where there is no standing; I am come into the depths of waters, and the flood overfloweth me.
3Ma olen vajunud sügavasse, põhjatusse mutta, mul pole jalgealust. Ma olen sattunud vee sügavusse ning voolas vesi uputab mu.
3I am weary with my crying, my throat is parched; mine eyes fail while I wait for my God.
4Ma olen väsinud hüüdmast, mu kurk on kähe, mu silmad on väsinud, oodates oma Jumalat.
4They that hate me without a cause are more than the hairs of my head; they that would destroy me, being mine enemies wrongfully, are mighty: then I restored that which I took not away.
5Neid, kes mind asjata vihkavad, on enam kui juuksekarvu mu peas; vägevaks on saanud mu hävitajad, kes on ilmaaegu mu vaenlased. Mida ma pole riisunud, pean ma tasuma.
5Thou, O God, knowest my foolishness, and my trespasses are not hidden from thee.
6Sina, Jumal, tunned mu meeletust, ja mu süüd ei ole varjul sinu eest.
6Let not them that wait on thee, Lord, Jehovah of hosts, be ashamed through me; let not those that seek thee be confounded through me, O God of Israel.
7Ärgu sattugu minu pärast häbisse need, kes ootavad sind, Issand, Issand Sebaot; ärgu laimatagu minu pärast neid, kes sind otsivad, Iisraeli Jumal!
7Because for thy sake I have borne reproach; confusion hath covered my face.
8Sest sinu pärast ma kannatan teotust, mu palet katab häbistus.
8I am become a stranger unto my brethren, and an alien unto my mother's sons;
9Olen saanud oma vendadele võhivõõraks ja tundmatuks oma ema lastele.
9For the zeal of thy house hath devoured me, and the reproaches of them that reproach thee have fallen upon me.
10Sest püha viha su koja pärast on mind ära söönud, ja nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale.
10And I wept, my soul was fasting: that also was to my reproach; --
11Ma olen nutnud ja mu hing on paastunud, kuid see on saanud mulle teotuseks.
11And I made sackcloth my garment: then I became a proverb to them.
12Ma riietusin kotiriidesse, kuid ma sain neile pilkesõnaks.
12They that sit in the gate talk of me, and [I am] the song of the drunkards.
13Väravasuus istujad lobisevad minust ja pillil laulavad minust õllejoojad.
13But as for me, my prayer is unto thee, Jehovah, in an acceptable time: O God, in the abundance of thy loving-kindness answer me, according to the truth of thy salvation:
14Aga mina palvetan sinu poole, Issand, sulle meelepärasel ajal, oh Jumal. Oma suurest heldusest vasta mulle, oma ustava abiga päästa mind!
14Deliver me out of the mire, let me not sink; let me be delivered from them that hate me, and out of the depths of waters.
15Kisu mind välja porist, et ma sisse ei vajuks, et ma pääseksin oma vihkajate eest ja vete sügavusest!
15Let not the flood of waters overflow me, neither let the deep swallow me up; and let not the pit shut its mouth upon me.
16Ära lase voolast vett mind uputada ega sügavust mind neelata, ja ärgu sulgegu kaev oma suud minu üle!
16Answer me, O Jehovah; for thy loving-kindness is good: according to the abundance of thy tender mercies, turn toward me;
17Vasta mulle, Issand, sest hea on sinu heldus; pöördu minu poole oma rohket halastust mööda
17And hide not thy face from thy servant, for I am in trouble: answer me speedily.
18ja ära peida oma palet oma sulase eest, sest ma olen kitsikuses; kuule mind pea!
18Draw nigh unto my soul, be its redeemer; ransom me because of mine enemies.
19Tule ligi mu hingele, lunasta tema; vabasta mind mu vaenlaste pärast!
19*Thou* knowest my reproach, and my shame, and my dishonour: mine adversaries are all before thee.
20Sina tead mu teotust ja mu häbi ja mu laimu, kõik mu vastased on su ees.
20Reproach hath broken my heart, and I am overwhelmed: and I looked for sympathy, but there was none; and for comforters, but I found none.
21Teotus on murdnud mu südame, ma olen haigeks jäänud; ma ootasin kaastunnet, kuid seda ei olnud, ja trööstijaid, kuid neid ma ei leidnud.
21Yea, they gave me gall for my food, and in my thirst they gave me vinegar to drink.
22Vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.
22Let their table become a snare before them, and their very welfare a trap;
23Nende laud saagu püüniseks nende ees ja heaolu silmuseks!
23Let their eyes be darkened, that they see not, and make their loins continually to shake.
24Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja pane nende niuded alaliselt vankuma!
24Pour out thine indignation upon them, and let the fierceness of thine anger take hold of them.
25Vala välja oma meelepaha nende peale ja su vihaleek tabagu neid!
25Let their habitation be desolate; let there be no dweller in their tents.
26Nende telklaager saagu lagedaks; ärgu olgu nende telkides elanikke!
26For they persecute him whom *thou* hast smitten, and they talk for the sorrow of those whom thou hast wounded.
27Sest nad jälitavad seda, keda sina oled löönud, ja jutustavad nende valust, keda sina oled haavanud.
27Add iniquity unto their iniquity, and let them not come into thy righteousness.
28Lisa neile süütegu süüteo peale, ärgu nad jõudku sinu õiglusesse!
28Let them be blotted out of the book of life, and not be written with the righteous.
29Kustutatagu nad maha eluraamatust ja ärgu pandagu neid kirja koos õigetega!
29But I am afflicted and sorrowful: let thy salvation, O God, set me secure on high.
30Aga mina olen vilets ja täis valu. Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind!
30I will praise the name of God with a song, and will magnify him with thanksgiving;
31Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülistan teda.
31And it shall please Jehovah more than an ox, -- a bullock with horns and cloven hoofs.
32See on Issandale meeldivam kui härg, kui härjavärss, kel on sarved ja sõrad.
32The meek shall see it, they shall be glad; ye that seek God, your heart shall live.
33Viletsad näevad seda ja rõõmustavad; teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.
33For Jehovah heareth the needy, and despiseth not his prisoners.
34Sest Issand kuuleb vaeseid ega pea halvaks oma vange.
34Let heavens and earth praise him; the seas, and everything that moveth therein.
35Kiitku teda taevas ja maa, meri ja kõik, mis seal liigub!
35For God will save Zion, and will build the cities of Judah; and they shall dwell there, and possess it:
36Sest Jumal tahab päästa Siioni ja uuesti ehitada Juuda linnad, et nad asuksid sinna elama ja päriksid selle.
36And the seed of his servants shall inherit it, and they that love his name shall dwell therein.
37Ja tema sulaste järeltulev sugu peab selle saama pärandiks, ja need, kes armastavad tema nime, asuvad sinna elama.