¹'Mina olen Saaroni liilia, orgude lilleke.'

¹I am a narcissus of Sharon, A lily of the valleys.

²'Otsekui lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel.'

²As the lily among thorns, So is my love among the daughters.

³'Otsekui õunapuu metsa puude keskel, nõnda on mu kallim noorte meeste keskel. Tema varjus ma igatsen istuda ja tema vili on mu suulaele magus.

³As the apple-tree among the trees of the wood, So is my beloved among the sons: In his shadow have I rapture and sit down; And his fruit is sweet to my taste.

⁴Tema on mind viinud pidukotta, ja selle lipp mu kohal on Armastus.

⁴He hath brought me to the house of wine, And his banner over me is love.

⁵Kosutage mind rosinatega, elustage mind õuntega, sest ma olen armastusest haige!

⁵Sustain ye me with raisin-cakes, Refresh me with apples; For I am sick of love.

⁶Tema vasak käsi on mu pea all ja tema parem käsi kaisutab mind.

⁶His left hand is under my head, And his right hand doth embrace me.

⁷Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred, gasellide või aasa hirvede juures: ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab!

⁷I charge you, daughters of Jerusalem, By the gazelles, or by the hinds of the field, That ye stir not up, nor awake [my] love, till he please.

⁸Mu kallima hääl! Vaata, ta tuleb, ronides mägedel, hüpeldes küngastel.

⁸The voice of my beloved! Behold, he cometh Leaping upon the mountains, Skipping upon the hills.

⁹Mu kallim on nagu gasell või noor hirv. Vaata, ta seisab meie seina taga, heidab pilgu aknaist sisse, vaatab läbi võrede.

⁹My beloved is like a gazelle or a young hart. Behold, he standeth behind our wall, He looketh in through the windows, Glancing through the lattice.

¹⁰Mu kallim räägib ja ütleb mulle: 'Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!'

¹⁰My beloved spake and said unto me, Rise up, my love, my fair one, and come away.

¹¹Sest vaata, talv on möödunud, vihm on läinud oma teed,

¹¹For behold, the winter is past, The rain is over, it is gone:

¹²maa peal on näha õiekesi, lauluaeg on tulnud ja meie maal on kuulda turteltuvi häält.

¹²The flowers appear on the earth; The time of singing is come, And the voice of the turtle-dove is heard in our land;

¹³Viigipuu küpsetab oma marju, viinapuud õitsevad ja lõhnavad. Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!

¹³The fig-tree melloweth her winter figs, And the vines in bloom give forth [their] fragrance. Arise, my love, my fair one, and come away!

¹⁴Mu tuvike kaljulõhedes, kuristiku peidupaigas! Näita mulle oma nägu, luba ma kuulen su häält, sest su hääl on meeldiv ja su nägu on ilus!'

¹⁴My dove, in the clefts of the rock, In the covert of the precipice, Let me see thy countenance, let me hear thy voice; For sweet is thy voice, and thy countenance is comely.

¹⁵'Võtke meile kinni rebased, väikesed rebased, kes rikuvad viinamägesid, sest meie viinamäed õitsevad!

¹⁵Take us the foxes, The little foxes, that spoil the vineyards; For our vineyards are in bloom.

¹⁶Mu kallim on minu, ja mina kuulun temale, kes lillekeste keskel karja hoiab.

¹⁶My beloved is mine, and I am his; He feedeth [his flock] among the lilies,

¹⁷Kuni tuul kuulutab päeva ja varjud põgenevad, tule taas, mu kallim, nagu gasell või noor hirv jäärakulistele mägedele!'

¹⁷Until the day dawn, and the shadows flee away. Turn, my beloved: be thou like a gazelle or a young hart, Upon the mountains of Bether.