Estonian

French 1910

Job

23

1Siis rääkis Iiob ja ütles:
1Job prit la parole et dit:
2'Mu kaebus on tänagi mässuline. Minu käsi lasub raskesti mu ohkamise kohal.
2Maintenant encore ma plainte est une révolte, Mais la souffrance étouffe mes soupirs.
3Oh, kui ma teaksin, kuidas ma teda leian, kuidas ma saaksin minna tema aujärje ette!
3Oh! si je savais où le trouver, Si je pouvais arriver jusqu'à son trône,
4Siis ma paneksin oma kohtuasja tema ette ja täidaksin oma suu vastulausetega.
4Je plaiderais ma cause devant lui, Je remplirais ma bouche d'arguments,
5Ma tahaksin teada sõnu, millega ta mulle vastab, ja mõista, mis tal mulle on öelda.
5Je connaîtrais ce qu'il peut avoir à répondre, Je verrais ce qu'il peut avoir à me dire.
6Kas ta oma kõikvõimsuses peaks minuga vaidlema? Ei, hea, kui ta mind tähelegi paneb.
6Emploierait-il toute sa force à me combattre? Ne daignerait-il pas au moins m'écouter?
7Siis võiks õiglane temaga arutada ja ma pääseksin oma kohtumõistjast igaveseks.
7Ce serait un homme droit qui plaiderait avec lui, Et je serais pour toujours absous par mon juge.
8Vaata, kui ma lähen itta, siis ei ole teda seal; või läände, siis ma teda ei märka.
8Mais, si je vais à l'orient, il n'y est pas; Si je vais à l'occident, je ne le trouve pas;
9Kui ta on põhjas tegutsemas, siis ma teda ei silma; kui ta pöörab lõunasse, siis ma teda ei näe.
9Est-il occupé au nord, je ne puis le voir; Se cache-t-il au midi, je ne puis le découvrir.
10Kuid tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi - ma tulen sellest välja nagu kuld.
10Il sait néanmoins quelle voie j'ai suivie; Et, s'il m'éprouvait, je sortirais pur comme l'or.
11Mu jalg on püsinud tema jälgedes, ma olen pidanud tema teed ega ole kõrvale läinud.
11Mon pied s'est attaché à ses pas; J'ai gardé sa voie, et je ne m'en suis point détourné.
12Tema huulte käskudest ei ole ma taganenud, ma olen oma põues talletanud sõnad tema suust.
12Je n'ai pas abandonné les commandements de ses lèvres; J'ai fait plier ma volonté aux paroles de sa bouche.
13Aga tema on ainus ja kes saaks teda keelata? Mida tema hing ihaldab, seda ta ka teeb.
13Mais sa résolution est arrêtée; qui s'y opposera? Ce que son âme désire, il l'exécute.
14Sest ta viib täide, mis mulle on määratud, ja seesugust on tal palju.
14Il accomplira donc ses desseins à mon égard, Et il en concevra bien d'autres encore.
15Seepärast ma tunnen hirmu tema palge ees, ja kui ma järele mõtlen, siis ma kardan teda.
15Voilà pourquoi sa présence m'épouvante; Quand j'y pense, j'ai peur de lui.
16Jumal on teinud araks mu südame ja Kõigevägevam on see, kes mind hirmutab.
16Dieu a brisé mon courage, Le Tout-Puissant m'a rempli d'effroi.
17Kas ma pole hävinud pimeduse pärast, ja pilkane pimedus katab mu palet?
17Car ce ne sont pas les ténèbres qui m'anéantissent, Ce n'est pas l'obscurité dont je suis couvert.