1Ja Issanda laegas oli vilistite väljadel seitse kuud.
1ויהי ארון יהוה בשדה פלשתים שבעה חדשים׃
2Ja vilistid kutsusid kokku preestrid ja ennustajad, öeldes: 'Mida peaksime tegema Issanda laekaga? Õpetage meid, kuidas saaksime selle koju läkitada?'
2ויקראו פלשתים לכהנים ולקסמים לאמר מה נעשה לארון יהוה הודענו במה נשלחנו למקומו׃
3Ja need ütlesid: 'Kui te Iisraeli Jumala laeka ära saadate, siis ärge saatke seda tühjalt, sest te peate temale kindlasti tasuma süüohvri; siis te saate terveks ja saate teada, miks tema käsi ei lahku!'
3ויאמרו אם משלחים את ארון אלהי ישראל אל תשלחו אתו ריקם כי השב תשיבו לו אשם אז תרפאו ונודע לכם למה לא תסור ידו מכם׃
4Kui vilistid küsisid: 'Milline on see süüohver, mida me temale peame tasuma?', siis nad vastasid: 'Vilistite vürstide arvu järgi viis kuldpaiset ja viis kuldhiirt, sest sama nuhtlus on olnud kõigil, ka teie vürstidel.
4ויאמרו מה האשם אשר נשיב לו ויאמרו מספר סרני פלשתים חמשה עפלי זהב וחמשה עכברי זהב כי מגפה אחת לכלם ולסרניכם׃
5Valmistage siis kujud oma veripaisetest ja kujud hiirtest, kes maad hävitavad, ja andke au Iisraeli Jumalale! Vahest ta kergendab oma kätt, mis on teie peal, ja teie jumalate ja teie maa peal!
5ועשיתם צלמי עפליכם וצלמי עכבריכם המשחיתם את הארץ ונתתם לאלהי ישראל כבוד אולי יקל את ידו מעליכם ומעל אלהיכם ומעל ארצכם׃
6Sest miks teete oma südamed kõvaks, nagu egiptlased ja vaarao tegid oma südamed kõvaks? Eks olnud nõnda, et kui ta näitas neile oma jõudu, siis nad lasksid Iisraeli lapsed minema ja need tulid ära?
6ולמה תכבדו את לבבכם כאשר כבדו מצרים ופרעה את לבם הלוא כאשר התעלל בהם וישלחום וילכו׃
7Võtke ja seadke nüüd valmis üks uus vanker ja võtke kaks imetajat lehma, kelle peal veel iket ei ole olnud, ja rakendage lehmad vankri ette, aga vasikad nende järelt viige koju!
7ועתה קחו ועשו עגלה חדשה אחת ושתי פרות עלות אשר לא עלה עליהם על ואסרתם את הפרות בעגלה והשיבתם בניהם מאחריהם הביתה׃
8Siis võtke Issanda laegas ja pange see vankrile; need kuldasjad, mis te temale süüohvriks tasute, asetage selle kõrvale karpi; siis saatke see minema, et see ära läheks!
8ולקחתם את ארון יהוה ונתתם אתו אל העגלה ואת כלי הזהב אשר השבתם לו אשם תשימו בארגז מצדו ושלחתם אתו והלך׃
9Seejärel vaadake: kui ta läheb oma kodukandi poole, üles Beet-Semesisse, siis on tema meile seda suurt kurja teinud; aga kui mitte, siis teame, et tema käsi pole meisse puutunud, vaid see oli juhus, mis meid tabas.'
9וראיתם אם דרך גבולו יעלה בית שמש הוא עשה לנו את הרעה הגדולה הזאת ואם לא וידענו כי לא ידו נגעה בנו מקרה הוא היה לנו׃
10Ja mehed tegid nõnda: võtsid kaks imetajat lehma ja rakendasid vankri ette, aga nende vasikad nad sulgesid koju.
10ויעשו האנשים כן ויקחו שתי פרות עלות ויאסרום בעגלה ואת בניהם כלו בבית׃
11Ja nad asetasid vankrile Issanda laeka, karbi, kuldhiired ja oma paisete kujud.
11וישמו את ארון יהוה אל העגלה ואת הארגז ואת עכברי הזהב ואת צלמי טחריהם׃
12Siis läksid lehmad otseteed Beet-Semesi poole, käies üha sedasama maanteed, ise ammudes; nad ei pöördunud ei paremale ega vasakule, ja vilistite vürstid käisid nende järel kuni Beet-Semesini.
12וישרנה הפרות בדרך על דרך בית שמש במסלה אחת הלכו הלך וגעו ולא סרו ימין ושמאול וסרני פלשתים הלכים אחריהם עד גבול בית שמש׃
13Beet-Semesis oldi parajasti orus nisu lõikamas. Kui nad oma silmad üles tõstsid, siis nägid nad laegast ja rõõmustasid seda nähes.
13ובית שמש קצרים קציר חטים בעמק וישאו את עיניהם ויראו את הארון וישמחו לראות׃
14Vanker tuli aga beetsemeslase Joosua põllule ja jäi sinna seisma; ja seal oli suur kivi. Siis nad lõhkusid vankripuud ja ohverdasid lehmad Issandale põletusohvriks.
14והעגלה באה אל שדה יהושע בית השמשי ותעמד שם ושם אבן גדולה ויבקעו את עצי העגלה ואת הפרות העלו עלה ליהוה׃
15Leviidid olid maha tõstnud Issanda laeka ja selle juures oleva karbi, milles olid kuldasjad, ja pannud suure kivi peale. Ja Beet-Semesi mehed ohverdasid sel päeval Issandale põletusohvreid ja tapsid tapaohvreid.
15והלוים הורידו את ארון יהוה ואת הארגז אשר אתו אשר בו כלי זהב וישמו אל האבן הגדולה ואנשי בית שמש העלו עלות ויזבחו זבחים ביום ההוא ליהוה׃
16Ja kui need viis vilistite vürsti olid seda näinud, siis nad läksid selsamal päeval tagasi Ekronisse.
16וחמשה סרני פלשתים ראו וישבו עקרון ביום ההוא׃
17Ja need olid need kuldpaised, mis vilistid tasusid Issandale süüohvriks: Asdodi eest üks, Assa eest üks, Askeloni eest üks, Gati eest üks, Ekroni eest üks.
17ואלה טחרי הזהב אשר השיבו פלשתים אשם ליהוה לאשדוד אחד לעזה אחד לאשקלון אחד לגת אחד לעקרון אחד׃
18Ja kuldhiiri oli vastavalt nende viie vürsti kõigi vilistite linnade arvule, kindlustatud linnadest kuni lahtiste küladeni ja kuni suure kivini, mille peale nad asetasid Issanda laeka; see on tänapäevani alles beetsemeslase Joosua põllul.
18ועכברי הזהב מספר כל ערי פלשתים לחמשת הסרנים מעיר מבצר ועד כפר הפרזי ועד אבל הגדולה אשר הניחו עליה את ארון יהוה עד היום הזה בשדה יהושע בית השמשי׃
19Aga Beet-Semesi mehi löödi maha, sest nad olid vaadanud Issanda laekasse; ja ta lõi rahvast maha viiskümmend tuhat ja seitsekümmend meest. Ja rahvas leinas, et Issand oli löönud rahvast nii suure löögiga.
19ויך באנשי בית שמש כי ראו בארון יהוה ויך בעם שבעים איש חמשים אלף איש ויתאבלו העם כי הכה יהוה בעם מכה גדולה׃
20Ja Beet-Semesi mehed ütlesid: 'Kes suudaks seista Issanda, selle püha Jumala ees? Kelle juurde peaks ta meie juurest minema?'
20ויאמרו אנשי בית שמש מי יוכל לעמד לפני יהוה האלהים הקדוש הזה ואל מי יעלה מעלינו׃
21Ja nad läkitasid käskjalad ütlema Kirjat-Jearimi elanikele: 'Vilistid on Issanda laeka tagasi toonud, tulge alla ja viige see eneste juurde!'
21וישלחו מלאכים אל יושבי קרית יערים לאמר השבו פלשתים את ארון יהוה רדו העלו אתו אליכם׃