1Ja Kirjat-Jearimi mehed tulid ning viisid ära Issanda laeka ja tõid selle künkale Abinadabi kotta, ja nad pühitsesid tema poja Eleasari Issanda laegast hoidma.
1ויבאו אנשי קרית יערים ויעלו את ארון יהוה ויבאו אתו אל בית אבינדב בגבעה ואת אלעזר בנו קדשו לשמר את ארון יהוה׃
2Sellest päevast, kui laegas jäi Kirjat-Jearimi, möödus palju aega, möödus kakskümmend aastat; ja kogu Iisraeli sugu ohkas Issanda järel käies.
2ויהי מיום שבת הארון בקרית יערים וירבו הימים ויהיו עשרים שנה וינהו כל בית ישראל אחרי יהוה׃
3Aga Saamuel rääkis kogu Iisraeli soole, öeldes: 'Kui te kõigest südamest tahate pöörduda Issanda poole, siis kõrvaldage oma keskelt võõrad jumalad ja astarted, valmistage oma südamed Issandale ja teenige üksnes teda, siis ta päästab teid vilistite käest!'
3ויאמר שמואל אל כל בית ישראל לאמר אם בכל לבבכם אתם שבים אל יהוה הסירו את אלהי הנכר מתוככם והעשתרות והכינו לבבכם אל יהוה ועבדהו לבדו ויצל אתכם מיד פלשתים׃
4Siis Iisraeli lapsed kõrvaldasid baalid ja astarted ning teenisid üksnes Issandat.
4ויסירו בני ישראל את הבעלים ואת העשתרת ויעבדו את יהוה לבדו׃
5Ja Saamuel ütles: 'Koguge terve Iisrael Mispasse, siis ma palun teie eest Issandat!'
5ויאמר שמואל קבצו את כל ישראל המצפתה ואתפלל בעדכם אל יהוה׃
6Siis nad kogunesid Mispasse, ammutasid vett ja valasid Issanda ette, ja nad paastusid sel päeval; nad ütlesid seal: 'Me oleme Issanda vastu pattu teinud!' Ja Saamuel mõistis Mispas kohut Iisraeli lastele.
6ויקבצו המצפתה וישאבו מים וישפכו לפני יהוה ויצומו ביום ההוא ויאמרו שם חטאנו ליהוה וישפט שמואל את בני ישראל במצפה׃
7Aga kui vilistid kuulsid, et Iisraeli lapsed olid kogunenud Mispasse, siis tulid vilistite vürstid üles Iisraeli vastu; ja kui Iisraeli lapsed seda kuulsid, siis tundsid nad hirmu vilistite ees.
7וישמעו פלשתים כי התקבצו בני ישראל המצפתה ויעלו סרני פלשתים אל ישראל וישמעו בני ישראל ויראו מפני פלשתים׃
8Ja Iisraeli lapsed ütlesid Saamuelile: 'Ära lakka kisendamast meie pärast Issanda, meie Jumala poole, et ta meid päästaks vilistite käest!'
8ויאמרו בני ישראל אל שמואל אל תחרש ממנו מזעק אל יהוה אלהינו וישענו מיד פלשתים׃
9Siis Saamuel võttis ühe piimatalle ja ohverdas selle täielikuks põletusohvriks Issandale; ja Saamuel kisendas Iisraeli pärast Issanda poole ning Issand vastas temale.
9ויקח שמואל טלה חלב אחד ויעלה עולה כליל ליהוה ויזעק שמואל אל יהוה בעד ישראל ויענהו יהוה׃
10Ja kui Saamuel ohverdas põletusohvrit, lähenesid vilistid, et sõdida Iisraeli vastu; aga Issand müristas sel päeval valju mürinaga vilistite kohal ja viis nad segadusse; ja neid löödi maha Iisraeli ees.
10ויהי שמואל מעלה העולה ופלשתים נגשו למלחמה בישראל וירעם יהוה בקול גדול ביום ההוא על פלשתים ויהמם וינגפו לפני ישראל׃
11Ja Iisraeli mehed läksid Mispast välja ning ajasid vilisteid taga ja lõid nad kuni allapoole Beet-Kaari.
11ויצאו אנשי ישראל מן המצפה וירדפו את פלשתים ויכום עד מתחת לבית כר׃
12Siis võttis Saamuel ühe kivi ning asetas Mispa ja Seeni vahele, pani sellele nimeks Eben-Eeser ja ütles: 'Siiani on Issand meid aidanud!'
12ויקח שמואל אבן אחת וישם בין המצפה ובין השן ויקרא את שמה אבן העזר ויאמר עד הנה עזרנו יהוה׃
13Nõnda alistati vilistid ja nad ei tulnud enam Iisraeli maa-alale; ja Issanda käsi oli vilistite vastu kogu Saamueli eluaja.
13ויכנעו הפלשתים ולא יספו עוד לבוא בגבול ישראל ותהי יד יהוה בפלשתים כל ימי שמואל׃
14Ja need linnad, mis vilistid olid Iisraelilt ära võtnud, said tagasi Iisraelile Ekronist kuni Gatini, nõndasamuti vabastas Iisrael ka nende maa-alad vilistite käest. Rahu oli ka Iisraeli ja emorlaste vahel.
14ותשבנה הערים אשר לקחו פלשתים מאת ישראל לישראל מעקרון ועד גת ואת גבולן הציל ישראל מיד פלשתים ויהי שלום בין ישראל ובין האמרי׃
15Ja Saamuel mõistis Iisraelile kohut kogu oma eluaja.
15וישפט שמואל את ישראל כל ימי חייו׃
16Ta käis igal aastal ringi Peetelis, Gilgalis ja Mispas ja mõistis Iisraelile kohut kõigis neis paigus.
16והלך מדי שנה בשנה וסבב בית אל והגלגל והמצפה ושפט את ישראל את כל המקומות האלה׃
17Siis ta tuli tagasi Raamasse, sest seal oli ta kodu ja seal ta mõistis Iisraelile kohut ja sinna ta ehitas altari Issandale.
17ותשבתו הרמתה כי שם ביתו ושם שפט את ישראל ויבן שם מזבח ליהוה׃