¹Seejärel avas Iiob suu ja needis oma sündimispäeva.

¹Kemudian Ayub mulai berbicara dan mengutuki hari kelahirannya, katanya,

²Ja Iiob hakkas rääkima ning ütles:

²"Ya Allah, kutukilah hari kelahiranku, dan malam aku mulai dikandung ibuku!

³'Kadugu see päev, mil ma sündisin, ja see öö, mil öeldi: 'Poeglaps on eostunud!'

³(3:2)

⁴Muutugu pimeduseks see päev; ärgu hooligu temast Jumal ülal ja ärgu paistku temale valgust!

⁴Ya Allah, jadikanlah hari itu gelap, hapuskan dari ingatan-Mu hingga lenyap; janganlah Engkau biarkan pula cahaya cerah menyinarinya.

⁵Nõudku teda pimedus ja surmavari, pilved lasugu ta peal, kohutagu teda päeva pimendused!

⁵Jadikanlah hari itu hitam kelam, gelap gulita, kabur dan suram; liputilah dengan awan dan mega, tudungilah dari sinar sang surya.

⁶See öö - võtku teda pilkane pimedus! Ärgu ta seltsigu aasta päevadega, kuude hulka ta ärgu tulgu!

⁶Hendaknya malam itu dihilangkan dari hitungan tahun dan bulan; jangan lagi dikenang, jangan pula dibilang.

⁷Vaata, see öö jäägu viljatuks, ärgu olgu tal hõiskamist!

⁷Biarlah malam itu penuh kegelapan tiada kemesraan, tiada kegembiraan.

⁸Vandugu teda päevaneedjad, kes on valmis Leviatanit äratama!

⁸Hai orang perdukunan dan pengendali Lewiatan, timpalah hari itu dengan sumpah dan kutukan;

⁹Pimenegu ta puhtetähed, oodaku ta valgust, mis ei tule, ärgu saagu ta näha koidukiiri,

⁹jangan sampai bintang kejora bersinar, jangan biarkan sinar fajar memancar! Biarlah malam itu percuma menunggu datangnya hari dan harapan yang baru.

¹⁰sellepärast et ta ei sulgenud mu emaihu ust ega varjanud vaeva mu silma eest.

¹⁰Terkutuklah malam celaka ketika aku dilahirkan bunda, dan dibiarkan menanggung sengsara.

¹¹Miks ma ei surnud emakotta, üsast välja tulles ei heitnud hinge?

¹¹Mengapa aku tidak mati dalam rahim ibu, atau putus nyawa pada saat kelahiranku?

¹²Miks võtsid põlved mind vastu ja miks olid rinnad, et sain imeda?

¹²Mengapa aku dipeluk ibuku dan dipangkunya, serta disusuinya pada buah dadanya?

¹³Tõesti, ma oleksin nüüd maganud ja mul oleks olnud rahu; oleksin siis uinunud, mul oleks puhkus

¹³Sekiranya pada saat itu aku berpulang, maka aku tidur dan mengaso dengan tenang,

¹⁴koos kuningate ja maanõunikega, kes ehitasid endile hauamärgid,

¹⁴seperti para raja dan penguasa dahulu kala, yang membangun kembali istana zaman purba.

¹⁵või koos vürstidega, kellel oli kulda, kes täitsid oma kojad hõbedaga.

¹⁵Aku tertidur seperti putra raja, yang mengisi rumahnya dengan perak kencana.

¹⁶Või miks ma ei olnud nagu varjatud nurisünnitis, nagu lapsukesed, kes päevavalgust ei saa näha?

¹⁶Mengapa aku tidak lahir tanpa nyawa supaya tidurku lelap dan terlena?

¹⁷Seal jätavad õelad ässituse ja seal saavad väsinud puhata,

¹⁷Di sana, di dalam kuburan, penjahat tidak melakukan kejahatan, dan buruh yang habis tenaga dapat melepaskan lelahnya.

¹⁸seal on kõik vangid muretud: nad ei kuule enam sundija häält.

¹⁸Juga tawanan merasa lega, bebas dari hardik para penjaga.

¹⁹Seal on pisike ja suur ühesugused ja ori on vaba oma isandast.

¹⁹Di sana semua orang sama: yang tenar dan yang tidak ternama. Dan para budak bebas akhirnya.

²⁰Miks antakse valgust vaevatule ja elu neile, kelle hing on kibestunud,

²⁰Mengapa manusia dibiarkan terus hidup sengsara? Mengapa terang diberi kepada yang duka?

²¹kes ootavad surma, mis ei tule, ent kes otsivad seda enam kui varandust,

²¹Mereka lebih suka kuburan daripada harta, menanti maut, tapi tak kunjung tiba.

²²kes hõiskavad juubeldades ja on rõõmsad, kui nad leiavad haua?

²²Kebahagiaan baru dapat dirasakan bila mereka mati dan dikuburkan.

²³Miks antakse valgust mehele, kelle tee on varjul, kellele Jumal igast küljest on pannud takistusi?

²³Masa depan mereka diselubungi oleh Allah, mereka dikepung olehnya dari segala arah.

²⁴Sest ohkamine on mulle leivaks ja mu kaebed voolavad nagu vesi.

²⁴Gantinya makan aku mengeluh, tiada hentinya aku mengaduh.

²⁵Sest see, mille ees ma tundsin hirmu, tuli mulle kätte, ja mida ma kartsin, see tabas mind.

²⁵Segala yang kucemaskan, menimpa aku, segala yang kutakuti, melanda aku.

²⁶Ei ole mul rahu, ei vaikust ega hingamist, küll aga on tulnud rahutus.'

²⁶Bagiku tiada ketentraman, aku menderita tanpa kesudahan."