1Siis rääkis teemanlane Eliifas ja ütles:
1Lalu berbicaralah Elifas, katanya: "Ayub, kesalkah engkau bila aku bicara? Tak sanggup aku berdiam diri lebih lama.
2'Ega püüe sinuga rääkida tüüta sind? Aga kes võiks sõnu peatada?
2(4:1)
3Vaata, sina õpetasid paljusid ja kinnitasid nõrku käsi.
3Banyak orang telah kauberi pelajaran, dan mereka yang lemah telah kaukuatkan.
4Su sõnad tõstsid üles komistaja ja sa tegid nõtkuvad põlved tugevaks.
4Kata-katamu yang memberi semangat, membangunkan orang yang tersandung, lemas dan penat.
5Aga nüüd on see juhtunud sulle ja sa nõrked, see puudutab sind ja sa jahmud.
5Tetapi kini engkau sendiri ditimpa duka; kau terkejut, dan menjadi putus asa.
6Kas mitte jumalakartus ei ole su lootus ja su laitmatud eluviisid su ootus?
6Bukankah engkau setia kepada Allah; bukankah hidupmu tiada cela? Jika begitu, sepantasnyalah engkau yakin dan tak putus asa.
7Mõtle ometi: kes on süütult hukkunud ja kus on õiged hävitatud?
7Pikirlah, pernahkah orang yang tak bersalah ditimpa celaka dan musibah?
8Niipalju kui mina olen näinud: kes künnavad ülekohut ja külvavad õnnetust, need lõikavadki seda.
8Aku tahu dari pengamatan bahwa orang yang membajak ladang kejahatan, dan menabur benih bencana bagai biji tanaman, akan menuai celaka dan kesusahan!
9Nad hukkuvad Jumala hingeõhust ja hävivad tema vihapuhangust.
9Bagai badai, begitulah murka Allah membinasakan mereka hingga punah!
10Lõvi möirgamine, lõvi hääl, ja noorte lõvide hambad - need murtakse.
10Orang jahat mengaum dan meraung, bagaikan singa mereka menggerung. Tetapi Allah membungkam mereka serta mematahkan gigi-giginya.
11Lõvi hukkub saagi puudusel ja emalõvi kutsikad aetakse laiali.
11Mereka mati seperti singa kekurangan makanan, sehingga anak-anaknya bercerai-berai tak keruan.
12Mulle tuli vargsi sõna ja mu kõrv kuulis sellest sosinat
12Pernah suatu wahyu sampai kepadaku, bagaikan bisikan halus dalam telingaku.
13öiste nägemuste rahutuis mõtteis, kui sügav uni on langenud inimeste peale.
13Tidurku terganggu dan terusik olehnya, seperti mendapat mimpi yang buruk di malam buta.
14Hirm haaras mind ja värin ja pani kõik mu luud-liikmed vappuma.
14Aku pun terkejut dan menggigil gentar; seluruh tubuhku bergundang, gemetar.
15Üks vaim liugles üle mu näo; mu ihukarvad tõusid püsti.
15Angin sepoi menyentuh wajahku, maka tegaklah bulu romaku.
16Ta seisatas, aga ta välimust ma ei tundnud - üks kuju mu silma ees. Vaikus. Siis ma kuulsin häält:
16Suatu sosok berdiri di hadapanku; kutatap, tetapi ia asing bagiku. Lalu kudengar bunyi suara memecah heningnya suasana,
17'Ons inimene õige Jumala ees või mees puhas oma Looja ees?'
17'Mungkinkah manusia tanpa salah di hadapan Allah? Mungkinkah ia tidak bercela di mata Penciptanya?
18Vaata, oma sulaseidki ta ei usu ja oma ingleid ta peab eksijaiks,
18Bahkan hamba-hamba Allah di surga, tak dapat dipercayai oleh-Nya. Bahkan pada malaikat-malaikat-Nya didapati-Nya kesalahan dan cela.
19veel vähem siis neid, kes elavad savihooneis, mille alusmüürid on põrmus. Need lüüakse rutemini pihuks kui koi.
19Apalagi makhluk dari tanah liat makhluk debu yang dapat dipencet seperti ngengat!
20Hommikust õhtuni lüüakse neid puruks, märkamata hukkuvad nad igaveseks.
20Makhluk itu hidup di waktu pagi, lalu mati terlantar di senja hari, dan untuk selamanya ia tak diingat lagi.
21Eks nende telginöörid kista üles? Nad surevad, ilma et taipaksidki.
21Maka hilanglah segala yang dimiliki; ia pun mati tanpa beroleh akal budi.'