¹Hädalise palve, kui ta on minestamas ja valab oma kaebuse Issanda ette.

¹Doa orang sengsara yang dalam keadaan letih lesu mengeluh kepada TUHAN. (102-2) Ya TUHAN, dengarlah doaku, biarlah seruanku sampai kepada-Mu.

²Issand, kuule mu palvet, ja mu appihüüd tulgu su ette!

²(102-3) Jangan berpaling daripadaku bila aku dalam kesusahan. Dengarlah bila aku berseru, dan jawablah aku segera.

³Ära pane oma palet varjule minu eest, kui mul on kitsas käes! Pööra oma kõrv mu poole! Päeval, mil ma hüüan, tõtta mulle vastama!

³(102-4) Hidupku menghilang seperti asap; tulang-tulangku membara seperti api.

⁴Sest mu päevad on lõppenud suitsus ja mu kondid õhkuvad nagu lee.

⁴(102-5) Aku lesu seperti rumput kering, dan kehilangan nafsu makan.

⁵Mu süda on kõrbenud ja kuivanud nagu rohi, ma olen unustanud oma leivagi söömata.

⁵(102-6) Aku mengerang dengan nyaring; badanku tinggal kulit pembungkus tulang.

⁶Mu valjust oigamisest on mu luud liha küljes kinni.

⁶(102-7) Aku seperti burung undan di padang gurun, seperti burung hantu di reruntuhan yang sepi.

⁷Ma olen nagu kaaren kõrbes, nagu öökull varemetes.

⁷(102-8) Aku tak bisa tidur, seperti burung yang kesepian di atap rumah.

⁸Ma olen uneta ja nagu üksik lind katusel.

⁸(102-9) Sepanjang hari musuh menghina aku; namaku dijadikan kutuk oleh orang yang marah kepadaku.

⁹Iga päev teotavad mind mu vaenlased, mu hooplejad vastased vannuvad mu nime juures.

⁹(102-10) Aku makan abu seperti roti, minumanku bercampur air mata,

¹⁰Sest ma söön tuhka nagu leiba ja tembin oma jooki nutuga

¹⁰(102-11) sebab Engkau telah mengangkat dan melemparkan aku dalam kemarahan-Mu yang menyala-nyala.

¹¹sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha.

¹¹(102-12) Hidupku berlalu seperti bayangan di waktu petang; aku menjadi layu seperti rumput.

¹²Mu päevad on veninud pikaks nagu vari ja ma kuivan ära nagu rohi.

¹²(102-13) Tapi Engkau, ya TUHAN, Raja untuk selama-lamanya, tetap diingat turun-temurun.

¹³Aga sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve.

¹³(102-14) Engkau akan bangkit dan mengasihani Sion, saatnya sudah tiba untuk berbelaskasihan kepadanya.

¹⁴Küll sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud.

¹⁴(102-15) Sebab hamba-hamba-Mu mencintai dia, biarpun ia sudah menjadi reruntuhan. Mereka merasa kasihan kepadanya, walaupun ia sudah menjadi debu.

¹⁵Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu.

¹⁵(102-16) Kuasa TUHAN akan ditakuti oleh bangsa-bangsa; dan keagungan-Nya disegani oleh semua raja,

¹⁶Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.

¹⁶(102-17) apabila TUHAN membangun Sion kembali, dan tampil dalam keagungan-Nya.

¹⁷Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.

¹⁷(102-18) Ia akan mendengar doa umat-Nya yang melarat, dan tidak menolak permohonan mereka.

¹⁸Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.

¹⁸(102-19) Tulislah semua perbuatan TUHAN untuk angkatan yang akan datang, supaya bangsa yang belum dilahirkan dapat memuji Dia.

¹⁹Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,

¹⁹(102-20) TUHAN memandang dari tempat-Nya yang tinggi, dari surga Ia menengok ke bumi

²⁰et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,

²⁰(102-21) untuk mendengar keluh-kesah orang tahanan dan membebaskan orang yang dihukum mati.

²¹et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,

²¹(102-22) Maka nama-Nya akan diwartakan di Sion, dan Ia akan dipuji-puji di Yerusalem,

²²et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,

²²(102-23) waktu bangsa-bangsa dan kerajaan-kerajaan berhimpun untuk berbakti kepada TUHAN.

²³kui kõik rahvad ja riigid kogutakse kokku teenima Issandat.

²³(102-24) TUHAN mematahkan kekuatanku waktu aku masih muda, dan memperpendek umurku.

²⁴Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi.

²⁴(102-25) Lalu aku berkata, "Ya Allah jangan mengambil nyawaku di pertengahan hidupku." TUHAN, Engkau hidup selama-lamanya,

²⁵Ma ütlen: 'Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!

²⁵(102-26) dahulu Engkau menjadikan bumi; langit pun karya tangan-Mu.

²⁶Muiste sa panid maale aluse ja taevas on su kätetöö.

²⁶(102-27) Semua itu akan lenyap, tetapi Engkau tetap ada; semua itu akan usang seperti pakaian. Engkau membuangnya seperti baju tua, lalu semuanya akan musnah.

²⁷Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad.

²⁷(102-28) Tetapi Engkau tetap sama, hidup-Mu tak akan berakhir.

²⁸Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe.

²⁸(102-29) Anak cucu kami akan hidup dengan tentram, dan selalu aman dalam perlindungan-Mu.

²⁹Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud sinu ees.'