1Vennad, ma ei taha, et teil jääks teadmata, et kõik meie esiisad olid pilve all ja kõik läksid läbi mere
2Țwaɣeḍsen meṛṛa di tagut-nni akk-d lebḥeṛ mi ddan d Sidna Musa,
2ja kõik ristiti Moosesesse pilves ja meres,
3ččan meṛṛa seg yiwen lqut n Sidi Ṛebbi,
3ja kõik sõid sama vaimulikku rooga
4swan meṛṛa si lɛinseṛ n Sidi Ṛebbi i d-iteffɣen seg wezṛu iteddun yid-sen ; azṛu-agi, d Lmasiḥ.
4ja kõik jõid sama vaimulikku jooki, sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis saatis neid; see kalju oli aga Kristus.
5Ɣas akken, aṭas seg-sen ur neɛǧib ara i Sidi Ṛebbi ; daymi i ten-tesseɣli lmut yiwen yiwen mi teddun deg unezṛuf.
5Kuid enamik neist ei olnud Jumalale meelepärased ning nad löödi maha kõrbes.
6Ayen akken yedṛan yid-sen yeqqim-ed d lemtel i nukni, iwakken ur neṭṭamaɛ ara ayen n diri am akken i t-ṭṭamaɛen nutni.
6Need lood on saanud meile näiteiks, et meie ei himustaks kurja, nii nagu nemad himustasid.
7Ur țțilit ara am wid iɛebbden ssadaț akken xeddmen kra seg-sen, axaṭer am akken yura di tira iqedsen : Yeqqim wegdud ad yečč ad isew, mi gfukk yekker ad yezhu, ad yecḍeḥ.
7Ärge ka saage ebajumalateenijateks, nõnda kui mõned neist, nagu on kirjutatud: 'Rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima.'
8Ur ilaq ara daɣen a nxeddem leɛṛuṛ akken xeddmen kra seg-sen ; daymi deg yiwen n wass, lmut tečča tlata uɛecrin alef deg-sen.
8Ärgem ka langegem kõlvatusse, nõnda kui mõned neist langesid ning ühel päeval hukkus kakskümmend kolm tuhat.
9Ur ilaq ara a njeṛṛeb Sidi Ṛebbi akken i xedmen kra seg-sen, dɣa qqsen-ten izerman mmuten.
9Ärgem ka kiusakem Issandat, nagu mõned neist kiusasid ning hukkusid madude läbi.
10Ur ilaq ara daɣen aț-țesmermugem ɣef wiyaḍ akken i smermugen kra deg-sen armi i ten-issenger lmelk n lmut.
10Ärge ka nurisege, nagu mõned neist nurisesid ning hukkusid laastaja käe läbi.
11Timsalin-agi akk i sen-yedṛan, qqiment-ed d lemtel, uran-tent di tektabin, iwakken a nelmed nukni ițɛicin di taggara n lweqt.
11Aga kõik see sai neile osaks näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile, kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp.
12Ihi win iḥesben iman-is ibedd, ad iɛass iman-is ur iɣelli ara !
12Niisiis, kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks!
13Ayen akk s wayes i tețwajeṛbem, d ayen iwumi yezmer wemdan. Sidi Ṛebbi d bab n lḥeqq, ur yețɛemmid ara aț-țenɛețțabem sennig n tezmert nwen ; lameɛna m'ara tețwajeṛbem, a wen-d-yefk tazmert s wayes ara tṣebṛem d wamek ara teffɣem si tegniț n leɛtab.
13Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda.
14A wid eɛzizen fell-i, xḍut i weɛbad n ssadaț.
14Just seepärast, mu armsad, põgenege ebajumalateenistuse eest!
15Țmeslayeɣ awen-d am akken țmeslayen i wid ifehmen ; meyyzet kunwi s yiman nwen ɣef wayen i d-qqaṛeɣ.
15Ma räägin teile kui arusaajaile, otsustage ise, mida ma räägin:
16Taqbuct n lbaṛaka i ɣef nețḥemmid Sidi Ṛebbi, eɛni ur aɣ-tecrik ara d idammen n Lmasiḥ ? Neɣ aɣṛum i nbeṭṭu, ur aɣ-yecrik ara d lǧețța n Lmasiḥ ?
16Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, - eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, - eks see ole Kristuse ihu osadus?
17Imi yiwen n weɣṛum kan i gellan, ula d nukni nuɣal d yiwet n lǧețța ɣas akken deg waṭas yid-nneɣ i nella, axaṭer ntețț meṛṛa seg yiwen n weɣṛum.
17Et leib on üks, siis ka meie, paljud, oleme üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest leivast.
18Walit at Isṛail : wid itețțen seg weksum n iseflawen s weɛbad-nsen, eɛni ur criken ara d wemkan-nni anda i zellun iseflawen ?
18Vaadake neid, kes ihu poolest on Iisrael! Eks need, kes ohvreid söövad, ole altari osaduses?
19Eɛni bɣiɣ a d-iniɣ belli asfel nni i zellun i ssadaț neɣ ssadaț-nni i țɛebbiden, sɛan lqima ? Xaṭi !
19Mida ma siis nüüd ütlen? Kas seda, et ebajumalaohver on midagi? Või et ebajumal on midagi?
20Meɛna ayen akka i zellun, zellun-t i leǧnun mačči i Ṛebbi ; nekk ur bɣiɣ ara aț-țcerkem akk-d leǧnun.
20Ei! Vaid ma ütlen, et seda, mida ohverdatakse, ei ohverdata Jumalale, vaid kurjadele vaimudele. Aga ma ei taha, et teie saaksite kurjade vaimude kaaslasteks.
21Ur tezmirem ara aț-țeswem si teqbuct n Sidi Ṛebbi ma yella tețțessem si țeqbuct n leǧnun ; ur tezmirem ara daɣen aț-țeččem seg weɣṛum n Sidi Ṛebbi ma yella tețțețțem seg weɣṛum n leǧnun.
21Te ei või juua Issanda karikast ja kurjade vaimude karikast, te ei või osa saada Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast.
22Eɛni nebɣa a nejreḥ ul n Sidi Ṛebbi a d-neskker tismin-is ? Tɣilem tazmert-nneɣ teɣleb tazmert-is ?
22Või tahame Issandat teha kiivaks? Kas oleme temast tugevamad?
23Llan wid i d-iqqaṛen : kullec d leḥlal fell-aɣ ; ț-țideț, lameɛna ur aɣ-yenfiɛ ara kullec. Kullec yețțusemmeḥ-aɣ a t-nexdem, meɛna mačči d kullec i ɣ-yesnernayen di liman.
23Öeldakse: 'Kõik on lubatud!' - Siiski kõigest ei ole kasu. 'Kõik on lubatud!' - Siiski kõik ei ehita kogudust.
24Ur țnadit ara ɣef nnfeɛ-nwen kan kunwi, meɛna nadit ɣef nnfeɛ n wiyaḍ.
24Ärgu ükski otsigu oma, vaid teise kasu!
25Tzemrem aț-țeččem kra n wayen i gețnuzun di ssuq mbla asteqsi, mbla ma tḥebbṛem,
25Kõike, mida lihaturul müüakse, sööge, ja ärge hakake kõhklema sisetunde pärast,
26axaṭer ddunit d wayen akk yellan deg-s d ayla n Sidi Ṛebbi.
26sest maa ja tema täius on Issanda päralt!
27Ma yeɛṛeḍ-ikkun walebɛad ur numin ara s Lmasiḥ, ma tṛuḥem, ččet s neyya mbla asteqsi seg wayen akk ara wen-d-issers.
27Kui keegi uskmatuist kutsub teid külla ja te tahate minna, siis sööge kõike, mida teile ette pannakse, kõhklemata sisetunde pärast.
28Lameɛna ma yella win i wen-d yennan : ayagi yețțunefk d asfel i ssadaț, ur tețțet ara imi i kkun-id ixebbeṛ iwakken ad yethedden wul nwen.
28Kui aga keegi peaks teile ütlema: 'See on ohvriliha', siis ärge sööge selle inimese pärast, kes tegi märkuse, ning sisetunde pärast.
29Mačči ɣef neyya-nwen i d-nniɣ akka, lameɛna ɣef neyya n win i kkun-iɛerḍen. Ihi, acimi ara ǧǧeɣ wayeḍ ad idebbeṛ deg ixemmimen-iw ?
29Aga ma ei räägi sinu, vaid teise sisetundest.Sa ehk ütled: 'Mispärast peab nüüd teise sisetunne minu vabaduse suhtes olema määrav?
30Ma yella ḥemdeɣ Sidi Ṛebbi ɣef wayen i tețțeɣ, acimi ara ǧǧeɣ iman-iw ad wwten deg-i ɣef lqut i ɣef ḥemdeɣ Sidi Ṛebbi ?
30Kui mina seda tänuga vastu võtan, miks mind siis teotatakse selle pärast, mille eest ma tänan?'
31Ama teččam neɣ teswam, neɣ kra n wayen ara txedmem, xedmet-eț i tmanegt n Sidi Ṛebbi.
31Niisiis, kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud - tehke seda Jumala austamiseks!
32Ur țțilit ara d sebba n uɣelluy ama i wat Isṛail, ama i iyunaniyen, ama i tejmaɛt n Sidi Ṛebbi,
32Ärge olge komistuseks ei juutidele ega kreeklastele ega Jumala kogudusele,
33am akken xeddmeɣ nekk, țnadiɣ a wen-ɛeǧbeɣ meṛṛa di kullec, ur țqellibeɣ ara ɣef nnfeɛ-inu, meɛna țqellibeɣ ɣef nnfeɛ n umur ameqqran deg-wen iwakken ad țwaselken.
33nii nagu minagi püüan igati kõigile meeldida ning ei otsi oma, vaid paljude kasu, et nad päästetaks.