1Võtke mind eeskujuks, nagu mina võtan Kristuse!
1Ɛandet-iyi am akken țɛanadeɣ Lmasiḥ.
2Ma kiidan teid, vennad, et te mind igati meeles peate ja hoiate pärimusi, nõnda nagu ma need teile andsin.
2A kkun-ibarek Ṛebbi imi i yi-d-tețmektayem di yal taswiɛt yerna teṭṭafaṛem lewṣayat-iw akken i wen-tent-slemdeɣ.
3Aga ma tahan, et te teaksite: Kristus on iga mehe pea, aga mees on naise pea, ja Jumal on Kristuse pea.
3Meɛna, tura bɣiɣ aț-țissinem ayagi : Lmasiḥ d aqeṛṛuy ɣef yemdanen meṛṛa, argaz d aqeṛṛuy ɣef tmeṭṭut-is, ma d Ṛebbi d aqeṛṛuy ɣef Lmasiḥ.
4Iga mees, kes kaetud peaga palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead.
4Ihi argaz ara yesburren ɣef wuqeṛṛuy-is m'ara ideɛɛu ɣer Sidi Ṛebbi neɣ m'ara d-yețxebbiṛ ayen i s-d-yusan s ɣuṛ Sidi Ṛebbi, yekkes lḥeṛma ɣef Ssid-is.
5Ja iga naine, kes paljapäi palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead, sest see on otse nõnda, nagu oleks ta paljakspöetu.
5Lameɛna tameṭṭut ara ideɛɛun ɣer Sidi Ṛebbi neɣ ara yețxebbiṛen s wayen i s-d-yețțasen s ɣuṛ Ṛebbi aqeṛṛuy-is ɛeryan, tekkes lḥeṛma ɣef wergaz-is, am akken d aqeṛṛuy-is i tseṭṭel.
6Kui naine ei kata oma pead, siis ta lasku ka oma juuksed maha lõigata; kui aga naisele on häbiks lasta juukseid lõigata või pead paljaks pügada, siis ta katku oma pea kinni!
6Axaṭer ma yella tameṭṭut ur tesburr ara, aț-țegzem kan ihi acebbub-is am wergaz ; lameɛna ma yella d lɛib i tmeṭṭut aț-țegzem neɣ aț-țṣeṭṭel acebbub-is, ilaq ihi aț-țɣum aqeṛṛuy-is.
7Mees ei ole kohustatud oma pead katma, kuna ta on Jumala kuju ja aupaiste, naine aga on mehe aupaiste.
7Argaz ur ilaq ara ad yesburr i wqeṛṛuy-is axaṭer d nețța i gmetlen Sidi Ṛebbi d lɛaḍima-ines ; ma ț-țameṭṭut d nețțat i d lḥeṛma n wergaz.
8Sest mees ei ole ju naisest, vaid naine mehest,
8Axaṭer mačči d argaz i d- yețwaxelqen si tmeṭṭut meɛna ț- țameṭṭut i d-ițwaxelqen seg wergaz.
9ega ole ka mees loodud naise pärast, vaid naine mehe pärast.
9Daɣen argaz ur d-yețwaxleq ara i tmeṭṭut, lameɛna ț-țameṭṭut i d yețwaxelqen i wergaz.
10Seepärast on naine kohustatud kandma meelevalla tunnust pea peal inglite pärast.
10Daymi ɣef ddemma n lmalayekkat, tameṭṭut ilaq aț-țesbur i uqeṛṛuy-is iwakken a d-tbeggen belli seddaw lḥekma n wergaz-is i tella.
11Ometi ei ole Issanda ees mees ilma naiseta midagi ega naine ilma meheta midagi,
11Ɣer Sidi Ṛebbi, ur d-tețțili tmeṭṭut mbla argaz, ur d-yețțili wergaz mbla tameṭṭut.
12sest nii nagu naine on mehest, nõnda on ka mees naise läbi, aga kõik on Jumalast.
12Axaṭer akken i d-tețwaxleq tmeṭṭut seg wergaz, akken daɣen i d-yețlal wergaz si tmeṭṭut, ayagi akk s ɣuṛ Sidi Ṛebbi i d-yekka.
13Otsustage ise: kas naisel on kohane paluda Jumalat paljapäi?
13Meyzet kunwi s yiman-nwen : eɛni yelha-yas i tmeṭṭut aț-țdeɛɛu ɣer Sidi Ṛebbi mbla ma tesburr ɣef wuqeṛṛuy-is ?
14Eks loodus ise õpeta teile, et mehele ei ole auks kanda pikki juukseid,
14Ula d lɛadda n yemdanen tesselmed awen belli d lɛib i wergaz ma iṛebba acebbub-is.
15aga kui naine kannab pikki juukseid, siis on see temale auks, sest pikad juuksed on talle antud katte eest.
15Lameɛna d ccan ameqqran i tmeṭṭut ma tṛebba acebbub-is axaṭer yețțunefk-as-d iwakken a s-yili d asburru.
16Kui aga keegi kavatseb kiusu ajada, siis ta teadku, et meil ega Jumala kogudustel ei ole seesugust kommet.
16Ma yella win yebɣan ad iɣanen ɣef wannect-agi, ilaq ad iẓer belli nukni ur nesɛi ara tannumi-agi, ur telli ara daɣen di tejmuyaɛ n Sidi Ṛebbi.
17Kuid seda käskides ma ei kiida teid, sest teie kokkutulekud ei ole teile kasuks, vaid kahjuks.
17A nɛeddi tura ɣer wayen nniḍen. Ɣef wayen yeɛnan tijmuyaɛ-nwen ur kkun-țcekkiṛeɣ ara, axaṭer ayen i deg ilaq aț-țeddum ɣer zdat, kunwi tețțuɣalem ɣer deffir.
18Sest esmalt ma kuulen, et kui te tulete kokku kogudusena, esineb teie seas lõhesid, ja osalt ma usun seda.
18Sliɣ belli m'ara tețnejmaɛem yețțili lxilaf gar-awen yerna umneɣ belli tella kra n tideț deg wayagi.
19Teie seas peabki ju olema lahkarvamusi, et tunnustatud teie seast saaksid avalikuks.
19Ilaq a d-yili lxilaf-agi gar-awen iwakken a d-banen wid yeṭṭfen di liman seg wul.
20Kui te nüüd kokku tulete, siis ei saa pidada Issanda õhtusöömaaega,
20M'ara tedduklem ɣer imensi n usmekti, ur txeddmem ara akken yebɣa Sidi Ṛebbi !
21sest igaüks võtab sööma asudes ette omaenda toidu, ja mõni jääb nälga, ja mõni on joobnud.
21Axaṭer wa yețḥiri ad yečč lqut-is, wa mazal-it yelluẓ wayeḍ yeṛwa, yeskkeṛ.
22Kas teil siis tõesti ei ole kodasid, kus te võite süüa ja juua? Või te põlastate Jumala kogudust ja häbistate neid, kel midagi ei ole? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma teid küll ei kiida.
22Amek ! Ur tesɛim ara ixxamen nwen iwakken aț-țeččem aț-țeswem ? Neɣ tebɣam aț-țesseɣlim lqima n tejmaɛt n Sidi Ṛebbi, aț-țesneḥcamem wid ur nesɛi acemma ? D acu ara wen-d-iniɣ, a kkun cekkṛeɣ ? Ur kkun-țcekkiṛeɣ ara ɣef wayagi !
23Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva,
23D ayen i yi-d-ițțunefken s ɣuṛ Sidi Ṛebbi i wen-slemdeɣ nekkini. Deg iḍ-nni i deg yețțuzenz Sidna Ɛisa, yeddem-ed aɣṛum,
24tänas, murdis ja ütles: 'See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!'
24yeḥmed Sidi Ṛebbi yebḍa-t yenna : « Wagi d lgețța-w yețțunefken fell awen, xeddmet ayagi iwakken a yi-d țmektayem. »
25Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: 'See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!'
25Daɣen, mi fukken učči, yeddem ed taqbuct yenna : « Taqbuct-agi d lemɛahda tajḍiṭ s idammen-iw ; xeddmet ayagi iwakken a yi-d-tețmektayem. »
26Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.
26Axaṭer kra n tikkelt i deg ara teččem seg weɣṛum-agi, i deg ara teswem si teqbuct agi, tețxebbiṛem s lmut n Lmasiḥ alamma d ass i deg ara d-yuɣal.
27Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.
27Daymi win ara yeččen seg weɣṛum-agi, ara yeswen si teqbuct-agi n usmekti n Lmasiḥ, m'ur sen-yefki ara lqima, yewwi ddnub ɣer yiri-s ɣef ddemma n lǧețța akk-d idammen n Lmasiḥ.
28Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!
28Ihi mkul yiwen ad ixemmem deg yiman-is uqbel ad yečč seg weɣṛum-nni neɣ ad isew si teqbuct-nni.
29Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.
29Axaṭer ma yella yiwen deg-wen yečča neɣ yeswa tiremt n usmekti n Lmasiḥ, mbla ma yefka lqima i lǧețța n Lmasiḥ, yewwi-d lɛiqab i yiman-is.
30Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud.
30Ɣef wayagi i llan gar-awen aṭas n wid ihelken akk-d ineɛyuba, yerna aṭas deg-sen i gemmuten.
31Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka;
31Lemmer nețḥadar ɣef yiman nneɣ, tili ur d-nețțawi ara lɛiqab n Sidi Ṛebbi fell-aneɣ.
32kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.
32S wakka m'ara ɣ-iɛaqeb Sidi Ṛebbi, yețṛebbi-yaɣ iwakken ur aɣ yețḥasab ara d wat n ddunit.
33Niisiis, mu vennad, kui te tulete kokku sööma, siis oodake üksteist.
33Ihi ay atmaten, asmi ara tennejmaɛem iwakken aț-țeččem, myeṛǧut wway gar-awen.
34Kui kellelgi on nälg, siis ta söögu enne kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan siis, kui tulen.
34Ma llan wid yelluẓen, ad ččen uqbel deg wexxam-nsen iwakken ur d-tesseɣlayem ara lɛiqab n Sidi Ṛebbi fell-awen m'ara tennejmaɛem. Timsalin nniḍen a tent-fruɣ m'ara n-aseɣ.