1Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus teeb jüngriteks ja ristib rohkem inimesi kui Johannes -
1Ifariziyen slan s Sidna Ɛisa yesɛa aṭas n inelmaden yerna yesseɣḍas imdanen akteṛ n Yeḥya.
2kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid -,
2Lameɛna Sidna Ɛisa mačči d nețța s yiman-is i gesseɣḍasen lɣaci, ccɣel-agi yeǧǧa-t i inelmaden-is. Mi geẓra Sidna Ɛisa belli slan yis,
3jättis ta Juudamaa ja läks tagasi Galileasse.
3yeffeɣ si tmurt n at Yahuda. Iwakken ad yuɣal ɣer tmurt n Jlili,
4Ta pidi aga minema läbi Samaaria.
4ilaq-as ad iɛeddi ɣef tmurt n Samarya.
5Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile;
5Yelḥeq ɣer taddart n Sicar iqeṛben akal i d-yeǧǧa Sidna Yeɛqub i mmi-s Yusef ;
6seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg.
6dinna i gella lbir n Sidna Yeɛqub. Sidna Ɛisa yeqqim ɣef yiri n lbir akken ad yesteɛfu. Aț-țili d tnac n wass.
7Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle: 'Anna mulle juua!'
7Yiwet n tmeṭṭut n Samarya tusa-d aț-țagem ; Sidna Ɛisa iluɛa-ț, yenna yas : A tameṭṭut, ma ulac aɣilif efk- yi-d ad sweɣ !
8Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma.
8Yuɣ lḥal inelmaden-is ṛuḥen ɣer temdint a d-aɣen ayen ara ččen.
9Siis Samaaria naine ütles talle: 'Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?' Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.
9Tameṭṭut-nni tasamarit tenna-yas : Amek, kečč yellan n wat Isṛail tessutreḍ-iyi-d aț-țesweḍ i nekk yellan ț-țasamarit ? (axaṭer at Isṛail ur țemsaɛaden ara yerna ur țemxalaḍen ara d isamariyen).
10Jeesus vastas: 'Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.'
10Sidna Ɛisa yerra-yas : Lemmer teẓriḍ ayen i gebɣa Ṛebbi a m-t-id yefk akk-d win i m-d-yessutren aman, tili d kemm ara s-yessutren a m-d-yefk aț țesweḍ ; nețța, d aman yessidiren ara m-d-yefk.
11Naine ütles talle: 'Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle 'elava vee'?
11Tameṭṭut-nni tenna-yas : A Sidi, ur tesɛiḍ ara s wacu ara d-tessaliḍ aman yerna lbir-agi lqay. Ansi ara k-d-kken waman-agi yessidiren ?
12Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?'
12Tebɣiḍ eɛni a d-tiniḍ tɛeddaḍ jeddi-tneɣ Yeɛqub i ɣ-d yeǧǧan lbir-agi, i geswan seg-s nețța d warraw-is akk țqeḍɛiyin-is ?
13Jeesus kostis: 'Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle,
13Sidna Ɛisa yerra-yas : Kra n win ara yeswen seg waman-agi ad yuɣal ad iffad,
14aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.'
14lameɛna win ara yeswen seg waman ara s-d-fkeɣ ur yețțuɣal ara ad iffad. Yerna aman ara s-d-fkeɣ ad uɣalen deg-s ț-țaɛwint ur nețɣaṛ ara, a d-tețfeggiḍ seg-s tudert n dayem.
15Naine ütles talle: 'Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!'
15Tameṭṭut-nni tenna-yas : A Sidi, efk-iyi-d seg waman-agi iwakken ur țțuɣaleɣ ara ad ffadeɣ neɣ a d-aseɣ ɣer lbir-agi ad agmeɣ.
16Jeesus ütles talle: 'Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!'
16Sidna Ɛisa yenna-yas : Ṛuḥ ssiwel-as i wergaz-im tuɣaleḍ-ed ɣer dagi !
17Naine vastas: 'Mul ei ole meest.' Jeesus ütles talle: 'Sul on õigus, kui sa ütled: 'Mul ei ole meest',
17Tameṭṭut-nni terra-yas : Ur sɛiɣ ara argaz ! Sidna Ɛisa yenna-yas : Tesɛiḍ lḥeqq imi d-tenniḍ ur sɛiɣ ara argaz.
18sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.'
18Axaṭer xemsa iberdan i tzewǧeḍ, win yellan yid-em tura mačči d argaz-im ; deg wannect-agi ț-țideț i d-tenniḍ !
19Naine ütles temale: 'Isand, ma näen, et sa oled prohvet.
19Nețțat tenna-yas : A Sidi, ɛeqleɣ-k d nnbi i telliḍ.
20Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.'
20Ini-yi-d anwa i gesɛan lḥeqq : lejdud nneɣ isamariyen ɛebbden Ṛebbi ɣef wudrar-agi, ma d kunwi s wat Isṛail teqqaṛem amkan anda i glaq a neɛbed Ṛebbi, d Lquds.
21Jeesus ütles talle: 'Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas!
21Sidna Ɛisa yenna-yas : A tameṭṭut, amen s wayen ara m-d-iniɣ ! Iteddu-d lweqt anda mačči ɣef wedrar-agi neɣ di Lquds ara yețwaɛbed Baba Ṛebbi.
22Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt.
22Kunwi s isamariyen tɛebbdem ayen ur tessinem ara, ma d nukkni nɛebbed ayen nessen axaṭer leslak ițekk-ed seg wegdud n Isṛail.
23Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad.
23Lameɛna iteddu-d lweqt yerna yewweḍ-ed, anda lmumnin n ṣṣeḥ ad ɛebbden Baba Ṛebbi s Ṛṛuḥ, s tideț, axaṭer d lmumnin-agi n ṣṣeḥ i gebɣa Baba Ṛebbi.
24Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.'
24Imi Ṛebbi d Ṛṛuḥ i gella, ilaq wid ara t-iɛebden a t-ɛebden s Ṛṛuḥ ț-țideț.
25Naine ütles temale: 'Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.'
25Tameṭṭut-nni tenna-yas : ?riɣ a d-yas win i gextaṛ Sidi Ṛebbi, win ițțusemman « Lmasiḥ ». Asm'ara d-yas a ɣ-d-yessefhem kra yellan.
26Jeesus ütles talle: 'Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.'
26Sidna Ɛisa yerra-yas : Lmasiḥ, d nekk s yiman-iw !
27Ja sel hetkel tulid ta jüngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus kõneles naisega. Ometi ei öelnud keegi: 'Mis sa temalt tahad?' või 'Mida sa temaga räägid?'
27Imiren kan wwḍen-d inelmaden is. Wehmen imi i t-id-ufan yețmeslay ț-țmeṭṭut ; lameɛna yiwen deg-sen ur s-yenni : d acu i tebɣiḍ ɣuṛ-es, neɣ iwacu i tețmeslayeḍ yid-es ?
28Siis jättis naine oma veekannu sinna ning läks tagasi külla ja ütles inimestele:
28Dɣa tameṭṭut-nni teǧǧa tacmuxt-is dinna, tuzzel ɣer taddart tenna i lɣaci :
29'Tulge vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Messias?'
29Eyyaw aț-țe?rem yiwen yenna-yi-d akk ayen xedmeɣ ! Ad yili d nețța i d Lmasiḥ !
30Ja nad tulid külast välja Jeesuse juurde.
30Lɣaci ffɣen-d si taddart ṛuḥen ad ẓren Sidna Ɛisa.
31Vahepeal palusid jüngrid teda: 'Rabi, söö!'
31Uqbel a d-yaweḍ lɣaci, inelmaden-is ḥeṛsen-t ad yečč, nnan-as : A Sidi ɛeddi-d aț-țeččeḍ !
32Aga tema ütles neile: 'Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.'
32Yenna-yasen : Sɛiɣ lqut ara ččeɣ meɛna kunwi ur teẓrim ara d acu-t.
33Siis arutasid jüngrid omavahel: 'Kas keegi on talle süüa toonud?'
33Inelmaden qqaṛen wway gar asen : Ahat yella win i s-d-yewwin ad yečč.
34Jeesus ütles neile: 'Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö.
34Sidna Ɛisa yenna : Lqut-iw, d m'ara xedmeɣ lebɣi n win i yi-d-iceggɛen akken ad kemmleɣ ccɣel i ɣef i yi-iwekkel.
35Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks!
35Kunwi teqqaṛem mazal ṛebɛa wagguren i tmegra ma d nekk a wen-d-iniɣ: ldit allen-nwen aț-țwalim igran weṛṛaɣ-it, wejden i tmegra !
36Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada.
36Win imeggren yewwi lexlaṣ-is, ijemmeɛ lɣella i tudert n dayem. Akka lfeṛḥ yesdukkel win izerrɛen d win imeggren.
37Jah, siin on tõsi see ütlus: 'Üks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab.'
37Axaṭer ț-țideț lemtel-agi i d-yeqqaṛen : « Yiwen izerreɛ wayeḍ imegger » !
38Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, ja teie olete tulnud nende vaeva vilja lõikama.'
38Nekk ceggɛeɣ-kkun aț-țmegrem anda ur tezriɛem ara, anda i nɛețțaben wiyaḍ ; nutni nɛețțaben, kunwi tɣelltem lɣella n leɛtab-nsen.
39Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas: 'Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.'
39Aṭas n isamariyen n taddart-nni i gumnen s Sidna Ɛisa mi d-tcehhed fell-as tmeṭṭut-nni s imeslayen-agi : «yenna-yi-d akk ayen i xedmeɣ !»
40Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda nende juurde. Ja Jeesus viibis seal kaks päeva.
40Mi wwḍen ɣuṛ-es isamariyen-nni, ḥellelen Sidna Ɛisa ad iqqim yid-sen. Dɣa yeqqim yid-sen sin wussan.
41Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi.
41Aṭas nniḍen i gumnen yis mi slan i imeslayen-is.
42Aga naisele nad ütlesid: 'Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et tema on tõesti maailma Päästja.'
42Nnan-as i tmeṭṭut-nni : Tura numen yis mačči kan ɣef wayen i ɣ-d-tenniḍ fell-as, nesla yas s yiman-nneɣ, neẓra belli d nețța i d amcafeɛ n ddunit.
43Aga kahe päeva möödudes rändas Jeesus sealt edasi Galileasse.
43Mi ɛeddan sin wussan, Sidna Ɛisa iṛuḥ syenna ɣer tmurt n Jlili.
44Jeesus ise ju tunnistas, et 'prohvetist ei peeta lugu ta oma kodukohas'.
44Yenna-yasen : « Ulac nnbi yesɛan leqdeṛ di tmurt-is. »
45Ometi, kui ta nüüd tuli Galileasse, võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas; nemadki olid ju käinud nendel pühadel.
45Mi gewweḍ ɣer tmurt n Jlili, lɣaci sṭreḥben yis s lfeṛḥ d ameqqran imi ula d nutni ḥedṛen i lɛid n Tfaska di temdint n Lquds, ẓran akk lbeṛhanat i gexdem dinna.
46Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige.
46Yuɣal iɛedda ɣef taddart n Kana di tmurt n Jlili anda akken i gerra aman d ccṛab. Yella yiwen lḥakem n ddewla n temdint n Kafernaḥum yesɛa mmi-s yuḍen yenṭer.
47Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.
47Mi gesla s Sidna Ɛisa yuɣal-ed si tmurt n Yahuda ɣer tmurt n Jlili, iṛuḥ-ed ɣuṛ-es, iḥellel-it iwakken a d yas ad yesseḥlu mmi-s yețmețțaten.
48Siis Jeesus ütles talle: 'Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid.'
48Sidna Ɛisa yenna-yas : M'ur twalam ara licaṛat d lbeṛhanat ur tețțamnem ara ?
49Ametimees ütles talle: 'Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!'
49Lḥakem n ddewla yenna-yas : A Sidi, di leɛnaya-k ɣiwel uqbel ad yemmet mmi !
50Jeesus ütles talle: 'Mine, sinu poeg elab!' Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks.
50Sidna Ɛisa yerra-yas : Ṛuḥ, atan mmi-k yeḥla ! Argaz-nni yumen s wayen i s-d yenna Sidna Ɛisa, dɣa yuɣal
51Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta laps elab.
51ɣer wexxam-is. Mi gteddu ɣer wexxam, mmugren-t-id iqeddacen-is nnan-as : Mmi-k yeḥla !
52Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid talle: 'Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik.'
52Yesteqsa-ten anta ssaɛa i deg yeḥla, rran-as-ed : Iḍelli ɣef lweḥda n tmeddit i t-teffeɣ tawla.
53Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil Jeesus oli talle öelnud: 'Sinu poeg elab!' Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.
53Baba-s n weqcic-nni yewwi-d s lexbaṛ belli di ssaɛa-nni i s-d-yenna Sidna Ɛisa « Mmi-k yeḥla » i geḥla mmi-s, seg imiren yumen nețța d wat wexxam-is meṛṛa.
54Selle teise tunnustähe tegi Jeesus pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.
54D wagi i d lbeṛhan wis sin i gexdem Sidna Ɛisa di tmurt n Jlili mi d-yuɣal si tmurt n Yahuda.