1Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma.
1Ɛeddan kra n wussan, Sidna Ɛisa yuli ɣer temdint n Lquds akken ad yeḥdeṛ i lɛid n wat Isṛail.
2Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku.
2Di temdint-agi, zdat n tewwurt yețțusemman « tawwurt n wulli, »tella yiwet n temda n waman qqaṛen-as s tɛibṛanit : « Bitesda ». Zzin-as-d xemsa ifragen yesɛan ssqef.
3Siin lamas suur hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, halvatuid [kes ootasid vee liikumist,
3Deg ifragen-agi aṭas n imuḍan i gḍelqen, iderɣalen, iɛibanen d wukrifen țṛaǧun akk ad ḥerrken waman.
4sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes nüüd esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli].
4Axaṭer tiswiɛin yețṣubbu-d yiwen n lmelk ɣer temda, yețḥerrik aman-nni ; win ara ikecmen d amezwaru ɣer temda m'ara ḥerrken waman ad yeḥlu si lehlak-is akken yebɣu yili.
5Aga seal oli inimene, kes oli olnud haige kolmkümmend kaheksa aastat.
5Yella dinna yiwen wergaz tmanya utlatin iseggasen nețța di lehlak.
6Kui Jeesus nägi teda seal lamamas ja sai teada, et ta on juba nii kaua aega haige, küsis ta temalt: 'Kas sa tahad terveks saada?'
6Sidna Ɛisa mi t-iwala yeḍleq, yeẓra belli aṭas aya segmi yuḍen, yenna-yas: Tebɣiḍ aț-țeḥluḍ ?
7Haige vastas talle: 'Isand, mul ei ole kedagi, kes mind aitaks tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Sellal kui mina olen alles teel, astub mõni teine sisse enne mind.'
7Amuḍin-nni yerra-yas-ed : A Sidi, ur sɛiɣ ara win ara yi gren ɣer temda m'ara ḥerken waman ; m'ara ɛeṛdeɣ ad kecmeɣ wayeḍ a yi-izwir.
8Jeesus ütles talle: 'Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!'
8Sidna Ɛisa yenna-yas : Ekker fell-ak, ddem tagertilt-ik telḥuḍ !
9Ja inimene sai otsekohe terveks, võttis oma kanderaami ja kõndis. Kuid see päev oli hingamispäev.
9Imiren kan argaz-nni yeḥla, yeddem tagertilt-is yebda tikli. Ayagi yedṛa deg wass n ssebt yellan d ass n westeɛfu.
10Siis ütlesid juudid tervenenule: 'Nüüd on hingamispäev ja seepärast sa ei tohi kanderaami kanda.'
10Lecyux n wat Isṛail nnan-as i wergaz-nni yeḥlan : Ass-agi d ass n westeɛfu, d leḥṛam fell-ak aț-țebbibeḍ tagertilt-ik !
11Tema aga vastas neile: 'See, kes mu terveks tegi, ütles mulle: Võta oma kanderaam ja kõnni!'
11Nețța yerra-yasen : Win i yi-sseḥlan d nețța i yi-d yennan : « Ddem tagertilt-ik telḥuḍ. »
12Nad küsisid temalt: 'Kes on see inimene, kes sulle ütles: Võta oma kanderaam ja kõnni!?'
12Steqsan-t nnan-as : Anwa i k-d-yennan akka ?
13Aga tervenenu ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli läinud kõrvale seal paigas oleva rahva hulka.
13Lameɛna argaz-nni yeḥlan ur yeẓri ara anwa-t, axaṭer Sidna Ɛisa yekcem ger lɣaci ițemdeḥḥasen dinna.
14Pärastpoole leidis Jeesus tema pühakojast ja ütles talle: 'Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!'
14Taswiɛt kan, Sidna Ɛisa yemlal-it-id deg wefrag n lǧameɛ iqedsen yenna yas : Aql-ik teḥliḍ, sya d asawen xḍu i ddnub iwakken ur ideṛṛu ara yid-ek akteṛ n wannect-nni !
15Inimene läks ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi.
15Argaz-nni iṛuḥ ad ixebbeṛ lecyux n wat Isṛail belli d Sidna Ɛisa i t-yesseḥlan.
16Seepärast hakkasidki juudid Jeesust varitsema, et ta oli seda teinud hingamispäeval.
16Lecyux n wat Isṛail bdan accetki ɣef Sidna Ɛisa imi i gexdem ayagi deg wass n westeɛfu.
17Aga Jeesus kostis neile: 'Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina tegutsen.'
17Sidna Ɛisa yenna yasen : Baba Ṛebbi ixeddem ar tura, nekk daɣen aql-i xeddmeɣ !
18Siis otsisid juudid veel enam võimalust teda tappa, sellepärast et ta oli lisaks hingamispäeva rikkumisele nimetanud Jumala oma Isa olevat, tehes ennast Jumalaga võrdseks.
18?ef wawal-agi lecyux-nni ufan-as-ed sebba nniḍen, țqelliben amek ara t-nɣen, mačči kan imi ur iqudeṛ ara ass n westeɛfu meɛna imi gerra Ṛebbi d Baba-s yerna yesseɛdel iman-is d Ṛebbi.
19Siis Jeesus vastas neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg.
19Sidna Ɛisa yerra-yasen : S tideț qqaṛeɣ-awen : Mmi-s n Ṛebbi ur ixeddem acemma s yiman is, ixeddem ala ayen yeẓra ixeddem-it Baba-s. Kra n wayen ixeddem Baba-s ixeddem-it Mmi-s daɣen.
20Isa armastab ju Poega ning näitab talle kõike, mida ta ise teeb, ning tahab temale näidata suuremaid tegusid, kui need on, nõnda et te seda panete imeks.
20Axaṭer Baba-s iḥemmel Mmi-s, yesbeggin-as-d lecɣal-is meṛṛa. Ad as-yernu tazmert s wacu ara yexdem ayen yugaren kra n wayen teẓram ar ass-a, aț-țwehmem di lecɣal-is.
21Sest nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.
21Akken Baba Ṛebbi yeskkaray-ed lmegtin ițțarra-yasen tudert, akken daɣen Mmi-s yețțak tudert i win yebɣa.
22Ja tõepoolest: Isa ei mõista kellegi üle kohut, vaid on andnud kohtumõistmise täiesti Poja kätte,
22Baba Ṛebbi ur iḥekkem ɣef yiwen, lameɛna yerra lḥekma ger ifassen n Mmi-s
23et kõik austaksid Poega, nõnda nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa ka Isa, kes on tema läkitanud.
23iwakken imdanen meṛṛa ad qadṛen Mmi-s akken țqadaṛen Baba-s. Win ur nqudeṛ ara Mmi-s ur iqudeṛ ara Baba-s i t-id iceggɛen.
24Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu.
24S tideț nniɣ-awen : « kra n win yesmeḥsisen i wawal-iw, yumnen s win i yi-d-iceggɛen yesɛa tudert n dayem yerna ulac fell-as lḥisab, lameɛna iɛedda yakan si lmut ɣer tudert.
25Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, tund tuleb, ja see ongi juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ning kes seda kuulevad, peavad elama.
25S tideț nniɣ-awen : « iteddu-d lweqt yerna yewweḍ-ed anda lmegtin ad slen i ṣṣut n Mmi-s n Ṛebbi, yerna wid akk ara s-yeslen ad idiren.
26Sest otsekui Isal on elu iseendas, nõnda on ta andnud ka Pojale, et elu on temas endas,
26Akken yesɛa Baba Ṛebbi tudert deg yiman-is i gefka daɣen i Mmi-s ad yesɛu tudert deg yiman-is.
27ja ta on temale andnud meelevalla ka kohut pidada, sellepärast et tema on Inimese Poeg.
27Yerra ger ifassen-is lḥekma imi d Mmi-s n bunadem i gella.
28Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält
28Ur țțawhamet ara, axaṭer lweqt iteddu-d, wid akk yellan deg i?ekwan ad slen i ṣṣut n Mmi-s n bunadem,
29ning tulevad välja: need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.
29imiren a d-kkren ; wid ixedmen lxiṛ a d-ḥyun ɣer tudert n dayem ma d wid ixedmen cceṛ a d-ḥyun iwakken ad țțuḥasben.
30Mina ei saa iseenesest teha midagi. Ma mõistan kohut nõnda, nagu ma kuulen, ja minu otsus on õiglane, sest ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.
30Ur xeddmeɣ acemma s lebɣi-w lameɛna ḥekkmeɣ s lebɣi n Baba Ṛebbi. Lḥekma-inu d lḥeqq axaṭer ur țqellibeɣ ara ad xedmeɣ lebɣi-w, lameɛna lebɣi n win i yi-d-iceggɛen. »
31Kui ma tunnistaksin iseenese kohta, ei oleks mu tunnistus kehtiv.
31Ma yella d nekk kan i d icehden ɣef yiman-iw cchada-inu ur tețwaqbal ara.
32See, kes minu kohta tunnistab, on keegi teine, ja ma tean: see tunnistus, mida tema minu kohta tunnistab, on kehtiv.
32Lameɛna sɛiɣ inigi nniḍen, yerna cchada-ines tṣeḥḥa.
33Teie olete läkitanud saadikuid Johannese juurde, ja tema on tunnistanud tõtt.
33Tceggɛem ɣer Yeḥya testeqsam-t, nețța icehhed-ed ɣef tideț.
34Aga mina ei vaja mingit inimese tunnistust, vaid räägin seda selleks, et teie võiksite pääseda.
34Nekk ur țkileɣ ara ɣef cchada n wemdan, nniɣ-awen-d annect-agi akken aț-țețwasellkem.
35Johannes oli lamp, mis põles ja paistis, teie aga tahtsite üürikest aega ilutseda tema valguses.
35Yeḥya yusa-d ț-țaftilt yețfeǧǧiǧen ger yemdanen, ma d kunwi tebɣam aț-țferḥem taswiɛt kan di tafat-is.
36Aga minul on suurem tunnistus kui Johannese oma: teod, mis Isa mulle on andnud täide viia, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavadki minust, et Isa on minu läkitanud.
36Tella fell-i cchada nniḍen yugaren tin n Yeḥya : d lecɣal i yi d-yefka Baba Ṛebbi a ten-xedmeɣ. Lecɣal-agi țcehhiden-d fell-i belli d Baba Ṛebbi i yi-d-iceggɛen.
37Ja Isa, kes minu on saatnud, tema ise tunnistab minu kohta. Teie ei ole iialgi kuulnud tema häält ega näinud tema nägu
37Ula d Baba Ṛebbi i yi d-iceggɛen icehhed-ed fell-i, meɛna kunwi leɛmeṛ ur teslim i ṣṣut-is, ur teẓrim udem-is.
38ega püsi tema sõna teis, sest te ei usu teda, kelle tema on läkitanud.
38Awal-is ur yezdiɣ ara deg wulawen nwen imi ur tuminem ara s win i d-iceggeɛ.
39Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu - ja just need on, mis tunnistavad minust.
39Tețnadim di tektabin iqedsen tɣilem aț-țafem deg-sent tudert n dayem. Tiktabin-agi d nutenti i-d-icehden fell-i.
40Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu.
40Lameɛna kunwi tugim a d-tasem ɣuṛ-i aț-țesɛum tudert.
41Mina ei vaja austust inimestelt,
41Ur țqellibeɣ ara ad sɛuɣ cciɛa ɣer yemdanen,
42kuid ma tunnen teid: teie sees ei ole armastust Jumala vastu.
42?riɣ belli deg wulawen-nwen ur tḥemmlem ara Ṛebbi.
43Mina olen tulnud oma Isa nimel, ja ometi ei võta te mind vastu. Kui mõni teine tuleb iseenese nimel, siis tolle te võtate vastu.
43Nekk usiɣ-ed s yisem n Baba Ṛebbi, kunwi ur iyi-teqbilem ara. Lemmer a d-yas wayeḍ a d-icehhed ɣef yiman-is a t-tqeblem !
44Kuidas te võite uskuda, kui te ootate austust üksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb üksnes Jumalalt?
44Amek ara tesɛum liman ma yella tețnadim aț-țemyeɛǧabem wway gar awen wala aț-țɛeǧbem kan i Ṛebbi ?
45Ometi ärge arvake, et mina hakkan teid Isa ees süüdistama. See, kes teid süüdistab, on hoopis Mooses, kelle peale te oma lootuse olete pannud,
45?adret aț-țɣilem d nekk ara iccetkin fell-awen zdat Baba Ṛebbi ! D Musa ara iccetkin fell-awen, d Musa-nni ɣef i tețțeklem.
46sest kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.
46Lemmer ț-țideț tumnem s Musa tili tumnem yis-i, axaṭer yura-d fell-i di tira iqedsen.
47Aga kui te isegi tema kirju ei usu, kuidas te siis saate uskuda minu sõnu?'
47Ma yella ur tuminem ara s wayen i d-yura, amek ara tamnem s wawal-iw ?