1Aga ühel hingamispäeval, kui Jeesus juhtus minema läbi viljapõldude, katkusid tema jüngrid viljapäid, hõõrusid neid käte vahel ja sõid.
1Yiwen wass, Sidna Ɛisa akk-d inelmaden-is zegren igran n yirden deg wass n westeɛfu. Tekksen d tigedrin, țḥukkun-tent ger ifassen nsen, tețțen-tent.
2Mõned variserid ütlesid: 'Miks te teete seda, mida ei tohi teha hingamispäeval?'
2Kra n ifariziyen nnan-asen : Acuɣeṛ i txeddmem ayen ur neḥlil deg wass n westeɛfu ?
3Ja Jeesus vastas neile: 'Kas te ei ole seda lugenud, mida tegi Taavet, kui tema ja ta mehed olid näljas?
3Sidna Ɛisa yerra-yasen : Ur teɣṛim ara ayen yexdem ugellid Dawed asmi yelluẓ nețța d imdukkal-is,
4Kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis ohvrileibu, sõi ja andis oma meestele, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite?'
4d wamek i gekcem ɣer wexxam iqedsen anda keččmen anagar lmuqedmin ! Iddem-ed aɣṛum n lweɛda, yečča yerna yefka i wid yellan yid-es ɣas akken aɣṛum-nni i lmuqedmin kan iwumi yeḥlel !
5Ja ta ütles neile: 'Inimese Poeg on hingamispäeva isand.'
5Sidna Ɛisa yerna-yasen-d : Mmi-s n bunadem, d nețța i gḥekkmen ɣef wass n westeɛfu !
6Aga see juhtus ühel teisel hingamispäeval, kui Jeesus läks sünagoogi ja õpetas. Seal oli inimene, kelle parem käsi oli kuivanud.
6Ass n westeɛfu nniḍen, Sidna Ɛisa yekcem ɣer lǧameɛ, yebda yesselmad. Yella dinna yiwen wergaz iwumi yekref ufus ayeffus.
7Aga kirjatundjad ja variserid varitsesid teda, kas ta peaks tegema terveks hingamispäeval, et leida põhjust tema peale kaevata.
7Lɛulama n ccariɛa d ifariziyen țɛassan Sidna Ɛisa, ad ẓren ma ad isseḥlu deg wass n westeɛfu iwakken a s-d-afen sebba s wacu ara ccetkin fell-as.
8Jeesus teadis nende mõtteid ja seepärast ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: 'Tõuse püsti ja astu keskele!' Too tõusis ja jäi seisma.
8Lameɛna Sidna Ɛisa yessnen ixemmimen-nsen, yekker yenna i wergaz-nni iwumi yekref ufus : Ekker tbeddeḍ dagi di tlemmast n lɣaci. Argaz-nni yekker ibedd.
9Jeesus ütles neile: 'Ma küsin teilt, kas hingamispäeval tohib teha head või halba, hinge päästa või hukata.'
9Sidna Ɛisa yenna : A kkun-steqsiɣ : d acu yellan d leḥlal deg wass n westeɛfu, a nexdem lxiṛ neɣ a nexdem cceṛ ? A nsellek amdan neɣ a t-neǧǧ ad immet ?
10Ja vaadanud neist igaühe peale, ütles Jeesus mehele: 'Siruta oma käsi!' Ja too tegi seda ning ta käsi sai jälle terveks.
10Yerfed allen-is ɣer wid akk i s-d-yezzin , dɣa yenna i wergaz nni : Eḍleq afus-ik ! Ukrif-nni yeḍleq afus-is, yeḥla.
11Nemad läksid aga raevu ja arutasid omavahel, mida nad küll saaksid teha Jeesusele.
11Nutni yenɣa-ten lɣecc, bdan țemcawaṛen wway gar-asen amek ara xedmen i Sidna Ɛisa.
12Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.
12Deg ussan-nni, Sidna Ɛisa yuli ɣer wedrar akken ad iẓẓall. Yeqqim iḍ kamel nețța ideɛɛu ɣer Sidi Ṛebbi.
13Ja kui valgeks läks, kutsus ta oma jüngrid enese juurde ja valis nende seast kaksteist, keda ta nimetas ka apostliteks:
13Mi yuli wass, yessawel i yinelmaden is, yextaṛ seg-sen tnac iwumi isemma « ṛṛusul» yeɛni « imceggɛen.»
14Siimona, keda ta nimetas ka Peetruseks, ja tema venna Andrease, ja Jaakobuse ja Johannese ja Filippuse ja Bartolomeuse
14Yella Semɛun iwumi isemma Buṭrus akk-d gma-s Andriyus, Yeɛqub, Yuḥenna, Filbas, Bartelmay,
15ja Matteuse ja Tooma ja Jaakobuse, Alfeuse poja, ja Siimona, keda hüütakse Selooteseks,
15Matta, ?uma, Yeɛqub mmi-s n ?alfi, Semɛun iwumi qqaṛen awaṭani,
16ja Juuda, Jaakobuse poja, ja Juudas Iskarioti, kes sai äraandjaks.
16Yahuda mmi-s n Yeɛqub d Yudas n taddart n Qeṛyut win yuɣalen d axeddaɛ.
17Ja kui Jeesus oli tulnud koos nendega mäelt alla, peatus ta lagedas paigas; seal oli suur hulk tema jüngreid ja väga palju rahvast kogu Juudamaalt ja Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt.
17Sidna Ɛisa iṣubb-ed yid-sen seg wedrar, ḥebsen di luḍa anda nnejmaɛen aṭas n yinelmaden-is d waṭas n lɣaci i d-yusan si tmurt n Yahuda, si temdint n Lquds, si temdinin n ?ur akk-d Sidun yellan rrif n lebḥeṛ.
18Nad kõik olid tulnud teda kuulama ja saama paranemist oma haigustest. Ja terveks said ka need, keda rüvedad vaimud piinasid.
18Usan-d iwakken ad slen i wawal-is yerna a ten-isseḥlu si lehlakat-nsen ; wid akk zedɣen leǧnun, ḥlan.
19Ja igaüks rahvast püüdis teda puudutada, sest temast läks vägi välja ja parandas kõik.
19Lɣaci meṛṛa țqelliben a t-nalen ( a t-massen ) axaṭer tețțeffeɣ-ed seg-s tezmert i ten-isseḥlayen akk.
20Ja Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: 'Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik!
20Sidna Ɛisa yerfed allen-is ɣer inelmaden-is yenna : Amarezg-nwen kunwi yellan d iẓawaliyen, tagelda n Sidi Ṛebbi d ayla-nwen.
21Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda!
21Amarezg-nwen kunwi yelluẓen tura, a d-yas wass i deg ara teṛwum. Amarezg-nwen kunwi yețrun tura, a d-yas wass i deg ara tilim di lfeṛḥ.
22Õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid häbistavad ja teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast!
22D iseɛdiyen ara tilim m'ara kkun-keṛhen yemdanen, m'ara kkun-qecɛen, m'ara kkun-regmen, ad rren isem-nwen amzun d lɛaṛ ɣef ddemma n Mmi-s n bunadem.
23Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Just samal kombel tegid nende isad prohvetitele.
23Ass-nni ilit di lfeṛḥ, friwset s lfeṛḥ axaṭer d ṛṛezq ameqqran i kkun-ițṛaǧun deg igenni ! Imi akka i xedmen lejdud-nsen i lenbiya.
24Ent häda teile, rikkaile, sest teil on lohutus juba käes!
24Ma d kunwi ay imeṛkantiyen, a tawaɣit-nwen axaṭer rrbeḥ-nwen tesɛam-t tura.
25Häda teile, kes te nüüd olete täissöönud, sest teie näete veel nälga! Häda teile, kes te nüüd naerate, sest teie saate leinata ja nutta!
25A tawaɣit-nwen kunwi yeṛwan tura, aț-țuɣalem aț-țellaẓem. A tawaɣit-nwen kunwi yețțaḍṣan tura axaṭer aț-țilim di leḥzen d yimeṭṭawen.
26Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi, sest nõndasamuti tegid ju nende vanemad valeprohvetitele.
26A tawaɣit nwen asm'ara kkun-cekkṛen yemdanen, axaṭer akka i xedmen lejdud-nsen i lenbiya n lekdeb.
27Kuid ma ütlen teile, kes kuulete: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad,
27Ma d nekk a wen-iniɣ i kunwi i d-ițḥessisen : ḥemmlet iɛdawen-nwen, xedmet lxiṛ i wid i kkun-ikeṛhen.
28õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!
28Barket wid i kkun-ineɛlen, dɛut s lxiṛ i wid i kkun-iḍelmen.
29Kes sind lööb põse pihta, sellele paku ka teine, ja kes sinult võtab kuue, sellele ära keela ka särki!
29Ma yewwet-ik yiwen ɣer lḥenk, sendi-yas lḥenk nniḍen. Ma yekkes-ak yiwen abeṛnus-ik, anef-as ad yernu ula d aqenduṛ-ik.
30Anna igaühele, kes sinult palub, ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära küsi tagasi!
30Efk-as ayen yuḥwaj i win i k-id-yessutren ; win i k-ikksen kra, ur țṛaǧu ara a k-t-id-yerr.
31Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!
31Xedmet i wiyaḍ ayen i tebɣam a wen-t xedmen i kunwi.
32Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis lahkust te selle eest ootate? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad.
32Ma yella tḥemmlem kan wid i kkun-iḥemmlen, d acu n lxiṛ i txedmem ? Ula d imcumen ḥemmlen wid i ten-iḥemmlen.
33Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis tänu te selle eest ootate? Isegi patused teevad sedasama.
33Ma yella txeddmem lxiṛ i wid kan i wen ixeddmen lxiṛ, d acu n lxiṛ i txedmem ? Ula d imcumen xeddmen akka.
34Ja kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis tänu te selle eest ootate? Ka patused laenavad patustele, et nad samavõrra tagasi saaksid.
34Ma yella tṛeṭṭlem i wid kan i teẓram a wen-d-rren, d acu i trebḥem ɣer Sidi Ṛebbi ? Imcumen daɣen ṛeṭṭlen i imddukal-nsen iwakken ad afen aṛeṭṭal ula d nutni.
35Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata, ja teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu!
35Lameɛna kunwi : ḥemmlet iɛdawen-nwen, xedmet lxiṛ, ṛeḍlet mbla ṭṭmeɛ, akka ara tesɛum lfayda tameqqrant, ara tilim d arraw n Sidi Ṛebbi ɛlayen. Axaṭer Ṛebbi d aḥnin ula ɣef yemcumen akk-d wid inekkṛen lxiṛ.
36Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!
36Iḥninet, sɛut ṛṛeḥma akken i ț-isɛa Baba-twen.
37Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!
37Ur țḥasabet ara wiyaḍ iwakken Sidi Ṛebbi ur kkun-ițḥasab ara. Ur ḥekkmet ara ɣef wiyaḍ iwakken Sidi Ṛebbi ur iḥekkem ara fell-awen. Semmḥet i wiyaḍ iwakken a wen isameḥ Sidi Ṛebbi.
38Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi.'
38Seddqet, a wen d-yuɣal s ɣuṛ Ṛebbi. Ma tseddqem mbla lkil, a wen-d yuɣal s ɣuṛ Ṛebbi mbla lkil ; axaṭer a wen-d-ițwaktal s lkil s wacu tektalem.
39Aga ta rääkis neile ka tähendamissõna: 'Ega pime suuda pimedat juhtida teel? Eks nad mõlemad kuku auku?
39Yewwi-yasen-d lemtel nniḍen, yenna-yasen : Aderɣal ur izmir ara ad iṭṭef afus i uderɣal nniḍen, neɣ m'ulac ad grirben i sin ɣer yeɣzeṛ ;
40Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja.
40anelmad werǧin yugar ccix-is, lameɛna anelmad ara yawḍen am ccix-is di tmusni, ad yili am nețța.
41Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?
41Acuɣeṛ tețwaliḍ axeclaw yellan di tiṭ n gma-k ur tețwaliḍ ara tigejdit yellan di tiṭ-ik ?
42Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas! ja ise ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!
42Amek ara tiniḍ i gma-k : eǧǧ-iyi ad kkseɣ axeclaw yellan di tiṭ-ik kečč ur neẓri tigejdit yellan di tiṭ-ik ? A bu sin wudmawen, ekkes uqbel tigejdit yellan di tiṭ-ik, imiren aț-țwaliḍ amek ara tekkseḍ axeclaw yellan di tiṭ n gma-k.
43Ei ole head puud, mis kannaks halba vilja, ega jälle halba puud, mis kannaks head vilja.
43Ulac ttejṛa lɛali i d-ițțaken lfakya n diri. Ulac daɣen ttejṛa n diri i d-ițțaken lfakya lɛali.
44Iga puu tuntakse ära ju tema viljast, sest ei korjata viigimarju kibuvitstelt ega koguta ohakailt viinamarjakobaraid.
44Ihi mkul ttejṛa, tețwaɛqal s lfakya-ines. Ur d-ntekkes ara lexṛif seg isennanen, ur d-ntekkes ara daɣen tiẓurin seg inijel.
45Hea inimene toob välja head oma südame heast tagavarast ja paha inimene toob pahast välja paha, sest ta suu räägib sellest, millest on tulvil ta süda.
45Argaz yelhan issufuɣ-ed ayen yelhan seg wugerruj yellan deg wul-is, ma d amcum d ayen n diri yellan deg ul-is i d-issufuɣ. Axaṭer d ayen yellan deg wul n wemdan i d-ițeffɣen seg imi-s.
46Aga miks te mind hüüate: 'Issand, Issand!' ega tee, mida ma ütlen?
46Acuɣer i yi-d-tessawalem « A Sidi, a Sidi », ur txeddmem ara ayen i wen-d-qqaṛeɣ ?
47Igaüks, kes tuleb minu juurde ja kuuleb mu sõnu ning teeb nende järgi - ma näitan teile, kelle sarnane ta on.
47A wen-d-iniɣ ar wuɣuṛ ițemcabi wemdan i d-ițțasen ɣuṛ-i, isellen i wawal-iw yerna yeṭṭafaṛ-it :
48Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja süvendas ja rajas selle aluse kaljule. Kui siis tuli suurvesi, paiskus vool vastu seda maja, aga ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi.
48ițemcabi ɣer yiwen n wemdan yebnan axxam. Yeɣza, yeɣza deg wakal iwakken ad issers lsas-is ɣef wezṛu ; iḥmel-ed wasif, infel-ed ɣef wexxam-nni, meɛna ur t-issenhezz ara imi lsas-is yerṣa, yebna ɣef wezṛu akken ilaq.
49Aga kes kuuleb ega tee, see on inimese sarnane, kes ehitas maja maa peale ilma aluseta; tulvaveed paiskusid selle vastu ja see varises kohe kokku, ja selle maja varisemine oli ränk.'
49Ma d win isellen i wawal-iw ur netbiɛ ara ayen i d-nniɣ, ițemcabi ɣer wemdan yebnan axxam ɣef ṛṛmel mbla lsas : iḥmel-ed wasif, infel-ed ɣef wexxam-nni, imiren kan yeɣli , lexsaṛa-s ț-țameqqrant !