¹Kui Jeesus oli lõpetanud kõik oma kõned teda kuulavale rahvale, tuli ta Kapernauma.

¹Mi gekfa awal zdat widak i s-d-ismeḥsisen, yekcem ɣer temdint n Kafernaḥum.

²Aga ühe väeülema teener, kellest ta isand lugu pidas, oli haige ja suremas.

²Yiwen lqebṭan aṛumani yesɛa aqeddac i gḥemmel aṭas ; aqeddac-agi yuḍen, ițmețțat.

³Kui väeülem sai kuulda Jeesusest, läkitas ta juutide vanemad tema juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema teenri.

³Mi gesla s Sidna Ɛisa, iceggeɛ ɣuṛ-es kra seg yimeqqranen n wat Isṛail iwakken a d-yas ad isseḥlu aqeddac-is.

⁴Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid teda tungivalt: 'Ta on tõesti seda väärt, et sa teda aitaksid,

⁴Mi wwḍen ɣer Sidna Ɛisa, ḥellelen-t nnan-as : A Sidi ! Yuklal a s-txedmeḍ lxiṛ agi,

⁵sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud meile ka sünagoogi.'

⁵axaṭer iḥemmel agdud nneɣ ; d nețța i gebnan lǧameɛ-nneɣ.

⁶Ja Jeesus läks nendega kaasa. Aga kui ta ei olnud enam kaugel sellest majast, saatis väeülem oma sõbrad talle ütlema: 'Issand, ära tee enesele tüli, sest ma ei ole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid!

⁶Sidna Ɛisa yedda yid-sen. Mi qṛib ad yaweḍ ɣer wexxam, lqebṭan-nni iceggeɛ imdukkal-is a s-inin : A Sidi, ur țɛețțib ara iman-ik, ur uklaleɣ ara a d-tkecmeḍ axxam-iw.

⁷Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt ise sinu juurde tulema, vaid ütle üksainus sõna, ja poiss paraneb!

⁷Nekk s yiman-iw daɣen walaɣ ur uklaleɣ ara a n-aseɣ ɣuṛ-ek ; ini-d kan yiwen wawal, aqeddac-iw ad iḥlu.

⁸Minagi olen ju valitsusalune, aga minu alluvuses on sõdureid, ja kui ma ütlen ühele: 'Mine ära!', siis ta läheb, ja teisele: 'Tule siia!', siis ta tuleb, ja oma teenrile: 'Tee seda!', siis ta teeb.'

⁸Axaṭer sɛiɣ wid i gṭebbiṛen fell-i, sɛiɣ daɣen lɛeskeṛ seddaw lḥekma-w. Ad iniɣ i yiwen ṛuḥ ad iṛuḥ ; i wayeḍ as-ed, a d-yas ; ad iniɣ i wqeddac-iw xdem ayagi, a t-ixdem.

⁹Seda kuuldes Jeesus imetles teda ja pöördudes rahvahulga poole, kes käis temaga kaasas, ütles: 'Ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma Iisraeliski leidnud!'

⁹Mi gesla Sidna Ɛisa i yimeslayen-agi, itɛeǧǧeb deg-sen. Yezzi ɣer lɣaci yeddan yid-es, yenna-yasen : A wen-d-iniɣ : di tmurt n wat Isṛail meṛṛa ur ufiɣ ara liman yecban wagi.

¹⁰Ja kui saadikud koju tagasi jõudsid, leidsid nad teenri tervena.

¹⁰Widak-nni i d-ițwaceggɛen, mi uɣalen ɣer wexxam ufan aqeddac-nni yeḥla.

¹¹Ja mõni aeg hiljem läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast.

¹¹Azekka-nni, Sidna Ɛisa iṛuḥ ɣer yiwet n taddart isem-is Naɛim. Ddan yid-es inelmaden-is d waṭas n lɣaci.

¹²Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda.

¹²Mi gewweḍ ɣer tewwurt n taddart, atnaya lɣaci wwin-d lmegget a t-meḍlen, d mmi-s n yiwet n taǧǧalt, anagar nețța i tesɛa. Aṭas n imezdaɣ n taddart-nni i d-iddan yid-es.

¹³Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: 'Ära nuta enam!'

¹³Mi ț-iwala Sidna Ɛisa, tɣaḍ-it, yenna-yas : Ur țru ara !

¹⁴Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: 'Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!'

¹⁴Iqeṛṛeb ɣer usenduq n lmegget nni, iḍleq afus-is innul-it, dɣa widak i t-irefden ḥebsen. Yenna : Ay aqcic ! Ekker !

¹⁵Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi.

¹⁵Dɣa lmegget-nni ikker-ed, yebda iheddeṛ. Sidna Ɛisa yerra aqcic-nni i yemma-s.

¹⁶Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: 'Meie seas on tõusnud suur prohvet!' ja 'Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!'

¹⁶Ikcem-iten akk lxuf, bdan țḥemmiden Ṛebbi qqaṛen : « Sidi Ṛebbi yerra-d ddehn-is ɣer wegdud is, nnbi ameqqran ikker-ed gar-aneɣ. »

¹⁷Ja see jutt temast levis kogu Juudamaale ja kõikjale ümbruskonda.

¹⁷Slan s wannect-agi di tmurt n Yahuda meṛṛa akk ț-țmura i s-d izzin.

¹⁸Ja seda kõike kuulutasid Johannesele tema jüngrid. Ja Johannes kutsus enda juurde kaks oma jüngrit

¹⁸Inelmaden n Yeḥya xebbṛen-t ɣef wayen akk yedṛan.

¹⁹ja saatis nad Issanda juurde küsima: 'Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?'

¹⁹Yeḥya iceggeɛ sin seg yinelmaden-is ɣer Sidna Ɛisa iwakken a s-inin ma d nețța i d win akken ara d-yasen, neɣ ilaq ad ṛǧun wayeḍ.

²⁰Kui mehed tema juurde jõudsid, ütlesid nad: 'Ristija Johannes on meid sinu juurde läkitanud küsima: Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?'

²⁰Ewwḍen ɣer Sidna Ɛisa nnan-as : Iceggeɛ-aɣ-ed ɣuṛ-ek Yeḥya aɣeṭṭas iwakken a k-nesteqsi ma d kečč i d win akken ara d-yasen neɣ ilaq a neṛǧu wayeḍ.

²¹Tolsamal tunnil tegi Jeesus paljusid terveks haigustest ja hädadest ja kurjadest vaimudest ning paljudele pimedatele kinkis ta nägemise.

²¹Di teswiɛt-nni ufan Sidna Ɛisa isseḥla aṭas n yemdanen si lehlakat nsen d leɛyubat-nsen, issufeɣ leǧnun seg wid yețwamelken, yerra-d iẓri i waṭas n yiderɣalen.

²²Ja Jeesus vastas neile: 'Minge, teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit

²²Sidna Ɛisa yenna i yinelmaden n Yeḥya : Ṛuḥet erret lexbaṛ i Yeḥya ɣef wayen teẓram d wayen teslam : iderɣalen țwalin, wid ikerfen teddun, wid ihelken lbeṛs ṣeffun, iɛeẓẓugen sellen, lmegtin ḥeggun-d, le xbaṛ n lxiṛ ițwabecceṛ i yigellilen .

²³ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!'

²³D aseɛdi win iwumi ur țțiliɣ ara d ugur.

²⁴Kui siis Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele kõnelema Johannesest: 'Mida te tahtsite näha, kui te läksite välja kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu?

²⁴Mi ṛuḥen inelmaden-nni i d-iceggeɛ Yeḥya, Sidna Ɛisa yebda iheddeṛ i lɣaci ɣef Yeḥya yenna : D acu i tṛuḥem a d-teẓrem deg unezṛuf ? D aɣanim yețhuzzu waḍu ?

²⁵Või mida te tahtsite välja minnes vaadata? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, kes kalleis riideis ja toretsemises elavad, viibivad kuningakodades.

²⁵D acu i tṛuḥem a d-teẓrem ? D amdan yelsan llebsa ifazen ? Wid yețlusun llebsa ifazen, yețɛicin di rrbeḥ atnan di lebṛuj n yigelliden !

²⁶Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen, hoopis enamat kui prohvetit!

²⁶Anwa i tṛuḥem a t-id-teẓrem ihi ? D nnbi ? A wen-d-iniɣ ... yugar nnbi !

²⁷Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees.

²⁷Yeḥya d win i ɣef yura di tira iqedsen : Atan ad zzewreɣ amceggeɛ-inu zdat-ek iwakken a k-iheggi abrid.

²⁸Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat Johannesest, aga väikseim Jumala riigis on temast suurem.

²⁸Nniɣ-awen, ulac di ddunit amdan yugaren Yeḥya aɣeṭṭas. Lameɛna amecṭuḥ maḍi di tgelda n Sidi Ṛebbi, d ameqqran fell-as.

²⁹Ja kogu rahvas, kes teda kuulas, ja tölneridki tunnistasid, et Jumalal on õigus, lastes endid ristida Johannese ristimisega.

²⁹Lɣaci meṛṛa mi slan i Yeḥya, setɛeṛfen s lḥeqq n Sidi Ṛebbi, qeblen ad țwaɣeḍsen deg waman, llan gar-asen ula d imekkasen n tebzert ( n leɣṛama ).

³⁰Variserid ja seadusetundjad aga tunnistasid tühjaks Jumala nõu enese kohta sellega, et ei lasknud temal ennast ristida.

³⁰Ma d ifariziyen d lɛulama n ccariɛa, ur qbilen ara ayen i sen yebɣa Sidi Ṛebbi, ugin a ten yesseɣḍes Yeḥya.

³¹Kellega ma nüüd võrdleksin selle sugupõlve inimesi ja kelle sarnased nad on?

³¹?er wacu ara metleɣ imdanen n lǧil-agi ? ?er wuɣuṛ i țemcabin ?

³²Nad on laste sarnased, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele nõnda: Me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud, me oleme teile itkenud, ja te ei ole nutnud.

³²?emcabin ɣer warrac yeqqimen di tejmaɛt, țemsawalen wway gar-asen qqaṛen : Newwet-awen-d ajewwaq ur tecḍiḥem ara, nerna newwi-yawen-d acewwiq n leḥzen ur trum ara.

³³Sest Ristija Johannes on tulnud, ta ei söö leiba ega joo veini, ja te ütlete: 'Tal on kuri vaim!'

³³Yeḥya aɣeṭṭas yusa-d ur itețț aɣṛum ur itess ccṛab, teqqaṛem ițwamlek.

³⁴Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ja te ütlete: 'Ennäe, see inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!'

³⁴Mmi-s n bunadem yusa-d itețț itess, teqqaṛem : ițxemmim kan ad yečč ad isew, d amdakkul n yimekkasen akk-d yemcumen.

³⁵Ja ometi annavad tarkusele õiguse selle enda lapsed.'

³⁵Lameɛna lḥeqq n Sidi Ṛebbi ɛeqlen-t warraw-is, nutni qeblen-t.

³⁶Aga üks variseridest palus teda enda poole sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda.

³⁶Yiwen ufarizi yusa-d ad iɛṛrḍ Sidna Ɛisa ad yečč ɣuṛ-es. Idda yid-es, ikcem ɣer wexxam-is, yeqqim ad yečč.

³⁷Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta alabasterriista mürriõliga

³⁷Di taddart-nni tella yiwet n tmeṭṭut yellan d yir tameṭṭut ; mi tesla s Sidna Ɛisa yella deg wexxam n wufarizi-nni, tekcem tewwi yid-es tabuqalt n leɛṭer.

³⁸ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.

³⁸Tekka-d deffir Sidna Ɛisa, teɣli ɣer idaṛṛen-is tețru. Tessebzeg (tesselxes) iḍaṛṛen n Sidna Ɛisa s yimeṭṭawen-is, tesfeḍ-iten s ucebbub-is, tessudun-iten yerna tdehhin-iten s leɛṭeṛ-nni.

³⁹Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: 'Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune.'

³⁹Afarizi-nni mi gwala annect-nni, ixemmem deg iman-is yenna : Lemmer argaz-agi d nnbi i gella, yili yeɛqel belli tameṭṭut-agi i t-ițnalen d yir tameṭṭut i tella.

⁴⁰Jeesus aga ütles talle: 'Siimon, mul on sulle midagi ütelda!' Tema lausus: 'Räägi, Õpetaja!'

⁴⁰Sidna Ɛisa yenna i ufarizi-nni : A Semɛun ! Bɣiɣ a k-d-iniɣ yiwen wawal ! Afarizi yerra-yas-d : Ini-d a Sidi !

⁴¹'Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend.

⁴¹Sidna Ɛisa yenna-yas : Illa yiwen umeṛkanti issekray idrimen. Ițțalas i sin yergazen, yiwen yețțalas-as xemsmeyyat alef, wayeḍ xemsin.

⁴²Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?'

⁴²Imi ur sɛin ara i sin s wacu ara xelṣen, isemmeḥ-asen. Anwa deg-sen ara t-iḥemmlen akteṛ ?

⁴³Siimon vastas: 'Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis.' Jeesus ütles talle: 'Sa otsustasid õigesti.'

⁴³Semɛun afarizi yerra-yas : Ahat d win iwumi i gsumeḥ ṭṭlaba tameqqrant. Sidna Ɛisa yenna-yas : Tesɛiḍ lḥeqq !

⁴⁴Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: 'Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.

⁴⁴Dɣa iwehha ɣer tmeṭṭut-nni, yenna i Semɛun : Twalaḍ tameṭṭut-agi ? Kecmeɣ-d ɣer wexxam-ik, ur iyi-d-tefkiḍ ara aman ad ssirdeɣ iḍaṛṛen-iw, nețțat tessared-iten s yimeṭṭawen-is terna tesfeḍ-iten s ucebbub-is.

⁴⁵Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast.

⁴⁵Kečč ur d-tselmeḍ ara fell-i, nețțat segmi i d-tekcem tessudun deg iḍaṛṛen-iw.

⁴⁶Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga.

⁴⁶Kečč ur tedhineḍ ara aqeṛṛuy-iw ula s zzit, ma d nețțat tesmar-ed leɛṭeṛ ɣef yiḍaṛṛen-iw.

⁴⁷Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut.'

⁴⁷A k-iniɣ : ddnubat-is meṛṛa țwaɛfan as daymi i d-tbeggen leḥmala tameqqrant. Ma d win iwumi yețwaɛfa ciṭuḥ, leḥmala-ines ț-țamecṭuḥt.

⁴⁸Aga naisele ta ütles: 'Sinu patud on sulle andeks antud!'

⁴⁸Sidna Ɛisa yenna i tmeṭṭut-nni : Atan țwaɛeffan-am ddnubat-im !

⁴⁹Siis need, kes istusid Jeesusega ühes lauas, hakkasid iseeneses mõtlema: 'Kes on tema, kes ka patte andeks annab?'

⁴⁹Inebgawen nniḍen bdan qqaṛen deg yiman-nsen : « d acu-t wergaz-agi i gessawḍen iman-is ad yeɛfu ula d ddnubat ? »

⁵⁰Aga tema ütles naisele: 'Sinu usk on sind päästnud, mine rahuga!'

⁵⁰Sidna Ɛisa yenna i tmeṭṭut-nni : Imi tumneḍ yis-i tețțusellkeḍ, ṛuḥ di lehna.