¹Aga kahe päeva pärast oli paasa- ja hapnemata leibade püha ning ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa,

¹Qqimen-d sin wussan i Tfaska n izimer n leslak i deg xeddmen aɣṛum mbla tamtunt ( iɣes ). Lmuqedmin imeqqranen d lɛulama, țnadin s tḥila, sebba s wayes ara ḥebbsen Sidna Ɛisa iwakken a t-nɣen.

²sest nad ütlesid: 'Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.'

²Qqaṛen : Ur nezmir ara a t-nessekcem ɣer lḥebs deg wass n lɛid, neɣ m'ulac lɣaci ad sekkren ccwal.

³Ja Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu ehtsa ja kalli nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesuse pea peale.

³Sidna Ɛisa yella di taddart n Bitanya, deg wexxam n Semɛun ihelken lbeṛs ; mi qqimen ad ččen, ațaya yiwet n tmeṭṭut tekcem-ed, tewwi-d yid-es taqbuct ițwaxedmen s wezṛu amellal, teččuṛ d leɛṭeṛ yeṣfan ɣlayen. Teṛẓa taqbuct-nni, tesmar-iț ɣef wuqeṛṛuy n Sidna Ɛisa.

⁴Aga seal olid mõned, kes nurisesid õige pahase meelega omavahel: 'Milleks see salvi raiskamine?

⁴Kra deg-sen zeɛfen nnan : Acuɣer i tessexṣeṛ leɛṭeṛ-agi ?

⁵Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele.' Ja nad tõrelesid naisega.

⁵Lemmer i t-nezzenz, a d-yawi akteṛ n telt meyya twiztin n lfeṭṭa ara nefṛeq i igellilen ! Dɣa rfan ɣef tmeṭṭut-nni.

⁶Aga Jeesus ütles: 'Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo.

⁶Sidna Ɛisa yenna : Anfet-as acimi i ț-tesnuɣnayem ? Ayen akka i yi-texdem d ayen yelhan !

⁷Vaeseid on teie juures ju alati, ning kui te tahate, võite teha neile head - mind aga ei ole teil alati.

⁷Igellilen ad ilin daymen gar-awen, tzemrem a ten-tɛiwnem melmi i wen yehwa ; ma d nekkini ur țɣimiɣ ara daymen yid-wen.

⁸Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette salvinud mu ihu matmiseks.

⁸Ayen tezmer a t-texdem texdem it : tedhen lǧețța-w thegga-ț i temḍelt.

⁹Aga tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mida ta on teinud.'

⁹A wen-d-iniɣ tideț : di mkul amkan n ddunit anda ara yețțubecceṛ lexbaṛ-agi n lxiṛ, a d-țmektayen tameṭṭut-agi d wayen akka texdem.

¹⁰Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et teda neile reeta.

¹⁰Yudas n Qeṛyut yiwen si tnac inelmaden, iṛuḥ ɣer imeqqranen n lmuqedmin, yemsefham yid-sen amek ara sen yezzenz Sidna Ɛisa.

¹¹Aga seda kuuldes said need rõõmsaks ja tõotasid anda talle raha. Ja tema otsis võimalust, kuidas Jeesust parajal ajal ära anda.

¹¹Feṛḥen aṭas mi s-slan, ɛuhden-t a s-fken idrimen. Imiren Yudas ițqellib tagniț i deg ara sen-t-yezzenz.

¹²Ja hapnemata leibade püha esimesel päeval, kui paasatalle tapetakse, ütlesid Jeesuse jüngrid talle: 'Kuhu sa tahad, et me läheme ja valmistame, et sa võiksid süüa paasat?'

¹²Ass amenzu n Tfaska n weɣṛum mbla tamtunt ( iɣes ), i deg zellun izimer n leslak, inelmaden nnan i Sidna Ɛisa : Anda tebɣiḍ a nheggi imensi n Tfaska ?

¹³Ja ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: 'Minge linna ja te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa

¹³Iceggeɛ sin seg inelmaden-is, yenna-yasen : Ṛuḥet ɣer temdint, a d-temlilem d yiwen wergaz yewwi-d tacmuxt n waman, tebɛet-eț ɣer wanda ara yekcem,

¹⁴ja kuhu tahes ta ka sisse astuks, ütelge majaperemehele: 'Õpetaja ütleb: Kus on mu võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasat koos oma jüngritega?'

¹⁴init i bab n wexxam-nni : Ssid-nneɣ yenna-yak : « anda-ț texxamt i deg ara ččeɣ imensi n Tfaska n izimer nekk d inelmaden-iw ? »

¹⁵Ja tema näitab teile suurt vaipadega kaetud ning valmisseatud ülemist tuba, ja seal valmistage meile söömaaeg!'

¹⁵A kkun-yessali ɣer yiwet n tɣuṛfeț tameqqrant iwesɛen, kullec yella deg-s. Dinna ara theggim imensi n Tfaska.

¹⁶Ja jüngrid läksid ära ja tulid linna ning leidsid kõik nii olevat, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja.

¹⁶Inelmaden ṛuḥen, mi wwḍen ɣer temdint, ufan kullec akken i sen-t yenna. Dɣa heggan imensi n Tfaska.

¹⁷Ja õhtul tuli Jeesus nende kaheteistkümnega.

¹⁷Mi d-teɣli tmeddit, Sidna Ɛisa yusa-d akk-d tnac-nni inelmaden.

¹⁸Kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: 'Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast, kes on minuga koos söömas, annab mu ära.'

¹⁸Mi qqimen ad ččen, Sidna Ɛisa yenna yasen : A wen-iniɣ tideț : yiwen seg-wen itețțen yid-i, ad iyi-ixdeɛ.

¹⁹Nad jäid nukraks ja hakkasid üksteise järel talle ütlema: 'Ega ometi mina?'

¹⁹Yeɣli-d leḥzen fell-asen, bdan steqsayen-t yiwen yiwen qqaṛen-as : A Sidi, neɣ mačči d nekk ?

²⁰Aga Jeesus ütles neile: 'Üks teist kaheteistkümnest, kes sööb minuga samast kausist.

²⁰Yenna-yasen : D yiwen seg-wen, yessasnen yid-i talqimt n weɣṛum deg uḍebsi.

²¹Jah, Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta poleks sündinud.'

²¹?-țideț, Mmi-s n bunadem ad iṛuḥ akken yețwakteb fell-as di tira iqedsen ; meɛna a nnger n wergaz-nni ara t-ixedɛen. Axiṛ-as lemmer ur d-ilul ara ɣer ddunit !

²²Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: 'Võtke! See on minu ihu.'

²²Mi bdan tețțen, Sidna Ɛisa yeddem-d aɣṛum, yeḥmed Ṛebbi, yebḍa-t, ifṛeq-it i inelmaden-is, yenna yasen : ?čet-eț, ayagi d-lǧețța-w.

²³Ja ta võttis karika, tänas ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest.

²³Yeddem-ed daɣen lkas n ccṛab, yeḥmed Ṛebbi, yefka-yasen, swan meṛṛa seg-s.

²⁴Ja ta ütles neile: 'See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest.

²⁴Sidna Ɛisa yenna-yasen : Ayagi d idammen n leɛqed amaynut, d idammen-iw ara yazlen ɣef waṭas n yemdanen.

²⁵Tõesti, ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis.'

²⁵S tideț nniɣ-awen : ur țuɣaleɣ ara ad sweɣ si lfakya n tẓurin, alamma d ass i deg ara sweɣ ccṛab ajdid di tgelda n Ṛebbi.

²⁶Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.

²⁶Mi cnan isefra n ?abur, ulin ɣer yiɣil n uzemmur.

²⁷Ja Jeesus ütles neile: 'Teie kõik taganete minust, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja lambad pillutatakse laiali.

²⁷Sidna Ɛisa yenna-yasen : A kkun-yewwet akk wugur akken yețwakteb : Ad ewwteɣ ameksa, ulli ad rewlent ɣer mkul lǧiha .

²⁸Kuid pärast minu ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.'

²⁸Yerna-yasen-d : Meɛna m'ara d-ḥyuɣ si ger lmegtin a wen-zwireɣ ɣer tmurt n Jlili.

²⁹Aga Peetrus vastas talle: 'Kui ka kõik taganevad, siis mina küll mitte!'

²⁹Buṭrus yenna-yas : ?as ad ccḍen akk, nekkini ur țeccḍeɣ ara.

³⁰Ja Jeesus ütles talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära.'

³⁰Sidna Ɛisa yerra-yas : A k-d-iniɣ tideț : iḍ-agi uqbel ad yeskkuɛ uyaziḍ snat n tikkal, kečč a i-tnekṛeḍ tlata iberdan.

³¹Aga tema ütles eriti kindlalt: 'Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!' Nõndasamuti ütlesid ka kõik teised.

³¹Meɛna Buṭrus yenna-yas daɣen : Ad qebleɣ ad dduɣ yid-ek ula ɣer lmut wala a k-nekkṛeɣ. Inelmaden nniḍen nnan-d meṛṛa akken.

³²Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani. Ja Jeesus ütles oma jüngritele: 'Istuge siin, seni kui ma olen palvetanud!'

³²Mi wwḍen ɣer tmazirt n Jitsimani, Sidna Ɛisa yenna-yasen i inelmaden-is : Qqimet dagi, ma d nekk ad ṛuḥeɣ ad ẓalleɣ.

³³Ja ta võttis enesega Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.

³³Yewwi yid-es Buṭrus, Yeɛqub akk-d Yuḥenna. Yetḥeyyeṛ, tekcem-it tugdi.

³⁴Ja Jeesus ütles neile: 'Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!'

³⁴Yenna-yasen : ?usseɣ s leḥzen n lmut ; qqimet dagi, ɛiwzet !

³⁵Ja ta läks pisut eemale, langes maa peale ja palvetas, et kui on võimalik, see tund läheks temast mööda.

³⁵Issebɛed iman-is fell-asen, iḍeggeṛ iman-is ɣer lqaɛa, yedɛa ɣer Sidi Ṛebbi ma yella wamek ara yessebɛed fell-as taswiɛt-nni n leɛtab.

³⁶Ja ta ütles: 'Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!'

³⁶Yeqqaṛ-as : A baba, a baba Ṛebbi ! Kečč tzemreḍ i kullec ; ssebɛed fell-i lkas-agi n leɛtab. Lameɛna d lebɣi-k kan ara yedṛun mačči d lebɣi-w.

³⁷Ja ta tuli ja leidis jüngrid magamas ning ütles Peetrusele: 'Kas sa magad, Siimon? Kas sa ei jaksa ühtainustki tundi valvata?

³⁷Yuɣal-ed ɣer inelmaden-is, yufa-ten-id ṭṭsen. Yenna i Buṭrus : A Semɛun, teṭṭseḍ ? Ur tezmireḍ ara aț-țɛiwzeḍ ula d ssaɛa ?

³⁸Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.'

³⁸Ɛiwzet tẓallem, iwakken ur tɣellim ara deg ujeṛṛeb. Ṛṛuḥ yeǧhed yerna yebɣa, meɛna lǧețța ur tezmir ara, tulwa.

³⁹Ja ta läks taas ära ja palvetas, lausudes need sõnad.

³⁹Issebɛed iman-is daɣen, iɛawed i tẓallit-nni.

⁴⁰Ja kui Jeesus tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamas, sest nende silmad olid rasked unest ja nad ei teadnud, mida talle vastata.

⁴⁰Mi d-yuɣal yufa-ten daɣen ṭsen, iɣleb-iten nuddam. Ur ẓrin d acu ara s-d-erren.

⁴¹Ja ta tuli kolmandat korda ja ütles neile: 'Teie muudkui magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!

⁴¹Yuɣal-ed tikkelt tis tlata yenna yasen : Mazal-ikkun teṭṭsem, testeɛfam ! Dayen tura, tewweḍ-ed teswiɛt-nni ! Mmi-s n bunadem ițusellem ger ifassen n imednuben.

⁴²Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!'

⁴²Kkret fell awen a nṛuḥet ! Win i yi-izzenzen yewweḍ-ed.

⁴³Ja otsekohe, kui Jeesus alles rääkis, saabuski Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja koos temaga mõõkade ja nuiadega meeste salk ülempreestrite ja kirjatundjate ja vanemate poolt.

⁴³Mazal-it iheddeṛ, mi d-yewweḍ Yudas, yiwen si tnac-nni. Ddan-d yid-es aṭas n lɣaci s iɛekkzan d ijenwiyen, ceggɛen-ten-id lɛulama n ccariɛa, imeqqranen n lmuqedmin akk-d imeqqranen n wegdud.

⁴⁴Aga tema äraandja oli andnud neile leppemärgi: 'See, kellele ma annan suud, ongi tema. Tema võtke kinni ja viige valve all ära!'

⁴⁴Win akken i gzenzen Sidna Ɛisa yemsefham yid-sen, yenna-yasen : Win i ɣef ara selmeɣ, d nețța ; ṭṭfet-eț tefkem-t i iɛessasen a t-awin.

⁴⁵Ja Juudas tuli ja astus kohe Jeesuse juurde ja ütles: 'Rabi!' ja andis talle suud.

⁴⁵Akken kan i d-yewweḍ, iqeṛṛeb ed ɣer Sidna Ɛisa yenna-yas : A Sidi ! Dɣa isellem fell-as.

⁴⁶Aga nemad panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.

⁴⁶Imiren lɣaci mmɣen ɣef Sidna Ɛisa, ṭṭfen-t.

⁴⁷Ent üks juuresolijaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.

⁴⁷Yiwen seg wid yellan dinna ijbed-ed ajenwi, yewwet aqeddac n lmuqeddem ameqqran, igzem-as ameẓẓuɣ.

⁴⁸Ja Jeesus hakkas neile rääkima: 'Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma?

⁴⁸Sidna Ɛisa yenna-yasen : Teffɣem-d ɣuṛ-i s ijenwiyen d iɛekzan am akken d amcum i lliɣ ?

⁴⁹Ma olen olnud päevast päeva teie juures pühakojas õpetamas, ja teie ei ole mind kinni võtnud! Kuid kirjad peavad täide minema!'

⁴⁹Mkul ass lliɣ yid-wen sselmadeɣ di lǧameɛ, yiwen ur yessers afus-is fell-i. Meɛna ayagi yedṛa-d, iwakken ad nnekmalent tira iqedsen.

⁵⁰Ja kõik põgenesid, jättes ta maha.

⁵⁰Imiren ǧǧan-t akk inelmaden-is, rewlen.

⁵¹Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel.

⁵¹Yiwen ilemẓi yelsan anagar timelḥeft itbeɛ-it. Emmɣen fell-as a t-ṭṭfen,

⁵²Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase särgi ja põgenes alasti.

⁵²meɛna iserreḥ i tmelḥeft-nni, yerwel akken d aɛeryan.

⁵³Ja nad viisid Jeesuse ülempreestri ette. Ja kõik ülempreestrid ja vanemad ja kirjatundjad tulid kokku.

⁵³Wwin Sidna Ɛisa ɣer wexxam n lmuqeddem ameqqran, anda nnejmaɛen imeqqranen n lmuqedmin, lɛulama n ccariɛa akk-d imeqqranen n wegdud.

⁵⁴Ja Peetrus järgnes talle eemalt ülempreestri õueni. Ja ta istus koos sulastega ja soojendas ennast tule paistel.

⁵⁴Buṭrus itbeɛ-it s lebɛid, armi d azniq n wexxam n lmuqeddem ameqqran. Yeqqim ger iɛessasen, yesseḥmuy ɣer tmes.

⁵⁵Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid tunnistust Jeesuse surmamiseks, kuid ei leidnud,

⁵⁵Lmuqedmin imeqqranen akk-d tejmaɛt n ccṛeɛ, țnadin cchada iṣṣeḥan s wacu ara ḥekmen fell-as s lmut, lameɛna ur ufin ara.

⁵⁶sest paljud tunnistasid küll valet tema peale, aga nende tunnistused ei läinud kokku.

⁵⁶Aṭas i gcehden fell-as s ẓẓur, lameɛna cchadat-nsen ur ṣṣeḥant ara.

⁵⁷Siis tõusid püsti mõned, kes esitasid tema peale valetunnistuse:

⁵⁷Kra deg-sen kkren-d ad cehden fell-as s ẓẓur, nnan :

⁵⁸'Me oleme kuulnud teda ütlemas: 'Mina lammutan selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud.''

⁵⁸Nesla-yas mi d-yenna : « ad huddeɣ lǧameɛ-agi iqedsen yebnan s ufus n wemdan ; di tlata wussan, ad bnuɣ wayeḍ ur nețwabennuy ara s ufus n wemdan.»

⁵⁹Aga nõndagi ei läinud nende tunnistus kokku.

⁵⁹Lameɛna ula ɣef wayagi cchadat nsen ur ṣṣeḥant ara.

⁶⁰Ja ülempreester, tõustes keskele püsti, küsis Jeesuselt: 'Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?'

⁶⁰Lmuqeddem ameqqran ibedd di tlemmast n tejmaɛt, yesteqsa Sidna Ɛisa yenna-yas : Ur d-tețțaraḍ ara awal ? Acu akka i d-qqaṛen yemdanen-agi i d-icehden fell-ak ?

⁶¹Aga tema vaikis ega vastanud midagi. Taas küsis temalt ülempreester: 'Kas sina oled Messias, Kiidetava Poeg?'

⁶¹Sidna Ɛisa yessusem ur d-yerri acemma. Ameqqran n lmuqedmin iɛawed isteqsa-t yenna-yas : Kečč, d Lmasiḥ Mmi-s n Ṛebbi yețțubarken ?

⁶²Aga Jeesus ütles: 'Mina olen see, ja te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedega.'

⁶²Sidna Ɛisa yerra-yas : ?-țideț, d nekk ! Yerna aț-țeẓrem Mmi-s n bunadem yeqqim ɣer tama tayeffust n Bab n tezmert ; a t-twalim asmi ara d-yas seg igenwan ɣef wusigna.

⁶³Aga ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: 'Mis tunnistajaid meil veel vaja on!

⁶³Lmuqeddem ameqqran icerreg aqenduṛ-is yenna : Ur nuḥwaǧ ara inigan nniḍen !

⁶⁴Te olete ise kuulnud pühaduseteotust. Mis te arvate?' Aga nemad kõik otsustasid, et tal on surmasüü.

⁶⁴Teslam akken yekfeṛ ? D acu twalam ? ?ekmen fell-as s lmut akken ma llan.

⁶⁵Ja mõned hakkasid sülitama Jeesuse peale ja katma ta palet ja peksma teda rusikatega ning ütlema talle: 'Ütle prohveti kombel, kes see oli!' Ja teenrid jagasid talle kepihoope.

⁶⁵Kra seg-sen ssusufen-t, țɣummun-as udem-is, kkaten-t s lbunyat qqaṛen-as : Eɛqel anwa i k-id-yewten ! Iɛessasen-nni wwin-t, kkaten-t s ibeqqayen.

⁶⁶Ja kui Peetrus oli all õues, tuli üks ülempreestri teenijatüdruk

⁶⁶Buṭrus mazal-it deg ufrag n wexxam n lmuqeddem ameqqran ; ațaya yiwet n tqeddact,

⁶⁷ja, nähes Peetrust ennast soojendamas, ütles tema otsa vaadates: 'Ka sina olid selle Naatsaretlase Jeesusega.'

⁶⁷twala-t yesseḥmay, tmuqel-it nezzeh, tenna yas : Ula d kečč telliḍ akk-d Ɛisa anaṣari.

⁶⁸Aga tema salgas: 'Ma ei mõista ega saa aru, mida sa kõneled!' Ja ta läks sealt välja eesõue.

⁶⁸Inkeṛ yenna : Ur ẓriɣ, ur fhimeɣ ayen i d-teqqaṛeḍ. Dɣa yeffeɣ, iṛuḥ ɣer wesqif. Imiren kan yeskkuɛ uyaziḍ .

⁶⁹Ja nähes teda seal, hakkas sama teenijatüdruk jälle ütlema juuresseisjatele, et see on üks nende seast.

⁶⁹Twala-t daɣen tqeddact-nni, tenna i wid yellan dinna : Argaz-agi d yiwen seg-sen ! Yenkeṛ tikkelt tis snat.

⁷⁰Aga Peetrus salgas taas. Ja üsna varsti ütles üks juuresseisjaid taas Peetrusele: 'Tõesti, sina oled nende seast, sinagi oled ju galilealane!'

⁷⁰Taswiɛt kan, wid yellan dinna nnan daɣen i Buṭrus : Mbla ccekk ula d kečč telliḍ seg-sen, axaṭer d ajlili i telliḍ.

⁷¹Tema hakkas aga sajatama ja vanduma: 'Ma ei tunne seda inimest, kellest teie räägite!'

⁷¹Yebda yețgalla yeqqaṛ : A yi-inɛel Ṛebbi ma skaddbeɣ ! Ur ssineɣ ara argaz-agi i ɣef tețmeslayem.

⁷²Ja kohe laulis kukk teist korda. Ja Peetrusele tuli meelde lause, mis Jeesus oli talle öelnud: 'Enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära!' Ja ta puhkes nutma.

⁷²Imiren kan yeskkuɛ uyaziḍ tikkelt tis snat, imiren Buṭrus yemmekta-d awal i s-d-yenna Sidna Ɛisa : « uqbel ad yeskuɛ uyaziḍ tikkelt tis snat, a yi-tnekkṛeḍ tlata iberdan. » Dɣa yeṭṭerḍeq d imeṭṭawen.