1Ja kohe varahommikul, kui ülempreestrid koos vanemate ja kirjatundjatega ning terve Suurkohus olid langetanud otsuse, viisid nad Jeesuse aheldatult ära ning andsid Pilaatuse kätte.
1?ṣbeḥ zik, lmuqedmin imeqqranen ruḥen mcawaṛen akk-d imeqqranen n wegdud, lɛulama n ccariɛa akk dusqamu n ccṛeɛ. Urzen Sidna Ɛisa, wwin-t sellmen-t i Bilaṭus.
2Ja Pilaatus küsis temalt: 'Kas sina oled juutide kuningas?!' Jeesus aga kostis talle: 'Need on sinu sõnad.'
2Bilaṭus yesteqsa-t yenna yas : D kečč i d agellid n wat Isṛail ? Sidna Ɛisa yerra-yas : Tenniḍ-t-id.
3Ja ülempreestrid kaebasid palju ta peale.
3Lmuqedmin imeqqranen ccetkan fell-as ɣef waṭas n temsalin.
4Aga Pilaatus küsis temalt taas: 'Kas sa midagi ei vasta? Vaata, kui palju nad su peale kaebavad!'
4Bilaṭus yerna yesteqsa-t : Ur d-tețțaraḍ ara awal ? Ur tesliḍ ara ayen akk s wayes i d-țcetkin fell-ak ?
5Aga Jeesus ei vastanud enam midagi, nii et Pilaatus pani imeks.
5Meɛna Sidna Ɛisa ur d-yerri acemma ; Bilaṭus yewhem deg-s.
6Aga pühade eel tavatses maavalitseja vabaks lasta ühe vangi, keda nad palusid.
6Di mkul lɛid, Bilaṭus ițserriḥ-ed i yiwen umeḥbus, win ara s-ssutren lɣaci.
7Koos mässumeestega, kes olid mässu ajal mõrva toime pannud, oli aheldatud üks Barabase-nimeline mees.
7Yella yiwen umeḥbus isem-is Barabas, yețwaḥbes nețța akk-d imcewwlen nniḍen ɣef ddemma n ccwal i d-yeskker, yerna yenɣa tamgeṛṭ.
8Ja üles tulnud rahvahulk hakkas paluma, et ta teeks neile nagu tal tavaks.
8Lɣaci ulin ɣer Bilaṭus iwakken a s-ssutren ayen yennum ixeddem-asen-t.
9Pilaatus aga küsis neilt: 'Kas te tahate, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?'
9Bilaṭus yerra-yasen-d : Tebɣam a wen-d-serrḥeɣ i ugellid n wat Isṛail ?
10Ta ju mõistis, et ülempreestrid olid kadedusest Jeesuse tema kätte andnud.
10Axaṭer ifaq belli s tismin i s-t-id-wwin lmuqedmin imeqqranen.
11Aga ülempreestrid ässitasid rahvahulka nõudma, et ta pigem laseks neile vabaks Barabase.
11Lameɛna lmuqedmin imeqqranen sḥeṛcen lɣaci iwakken ad inin i Bilaṭus: « d Barabas iwumi ara d-tserrḥeḍ. »
12Pilaatus aga küsis neilt veel kord: 'Mis ma siis pean tegema temaga, keda te nimetate juutide kuningaks?'
12Bilaṭus yenna-yasen daɣen : D acu tebɣam ad xedmeɣ s win iwumi teqqaṛem agellid n wat Isṛail ?
13Nemad aga karjusid taas: 'Löö ta risti!'
13?ɛeggiḍen-as : ?emmeṛ-it ɣef wumidag !
14Pilaatus ütles neile: 'Kuidas nii, mis halba ta siis on teinud?' Ent nemad karjusid üha valjemini: 'Löö ta risti!'
14Bilaṭus yenna-yasen : D acu i gexdem n diri ? Rnan țɛeggiḍen akteṛ : ?emmeṛ-it ɣef wumidag !
15Aga Pilaatus, tahtes rahvahulga meele järgi olla, laskis neile vabaks Barabase, ent Jeesust laskis piitsutada ja andis ta risti lüüa.
15Imi i gebɣa Bilaṭus ad yeddu di lebɣi i lɣaci, iserreḥ-ed i Barabas, ma d Sidna Ɛisa yefka lameṛ a t-ewten s ujelkkaḍ, syenna a t-semmṛen ɣef wumidag.
16Aga sõdurid viisid Jeesuse siseõue - see tähendab kohtukotta - ja kutsusid kokku terve väesalga.
16Lɛeskeṛ wwin Sidna Ɛisa ɣer wefrag n lbeṛj, ssawlen-d i terbaɛt nsen.
17Ja nad rõivastasid ta purpurmantlisse ja panid talle pähe pärja, mille nad olid pununud kibuvitstest,
17Sburren-as abeṛnus azeggaɣ, xedmen-d taɛeṣṣabt s isennanen ssersen-ț ɣef wuqeṛṛuy-is.
18ning hakkasid teda teretama: 'Tervist, juutide kuningas!'
18Stehzayen fell-as qqaṛen-as : Azul fell-ak, ay agellid n wat Isṛail !
19Ja nad lõid talle pillirooga pähe ja sülitasid ta peale ning kummardasid teda nõtkutatud põlvedega.
19Kkaten-t s uɣanim ɣer uqeṛṛuy, ssusufen-t, kerfen tigecrar iwakken ad seǧǧden zdat-es.
20Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, tõmbasid nad talt purpurmantli seljast ja riietasid Jeesuse ta oma rõivastesse.Ja nad viisid Jeesuse välja, et teda risti lüüa.
20Mi stehzan fell-as, kksen-as abeṛnus-nni azeggaɣ, rran-as lqecc-is, imiren wwin-t ɣer beṛṛa iwakken a t-ṣemmṛen ɣef lluḥ.
21Ja nad sundisid üht möödujat, maalt linna tulevat Küreene Siimonat, Aleksandrose ja Ruufuse isa, kandma tema risti.
21Iɛedda-d syenna yiwen umsebrid i d-yuɣalen si lexla, isem-is Semɛun n Qiṛwan, baba-s n Alexandrus akk-d Rufus ; ḥeṛsen-t lɛeskeṛ iwakken ad ibbib amidag n Sidna Ɛisa.
22Ja nad viisid Jeesuse Kolgata-nimelisse paika - see on tõlgitult Pealuu paik.
22?ẓuɣṛen Sidna Ɛisa armi d yiwen n wemkan ițțusemman Gulguṭa, yeɛni « tiɣilt n uqeṛṛuy.»
23Ja talle pakuti mürriveini, aga tema ei võtnud vastu.
23Fkan-as ad isew ccṛab ixelḍen s uselɣaɣ n lmuṛ, lameɛna yugi a t-isew.
24Ja nad lõid ta risti ja jagasid ta rõivad omavahel, heites liisku nende üle, kes mida saab.
24Semmṛen-t ɣef lluḥ, gren tasɣaṛt iwakken ad feṛqen llebsa-s.
25Aga kell oli üheksa, kui nad ta risti lõid.
25Aț-țili d țesɛa n ṣṣbeḥ mi t-ṣemmṛen ɣef wumidag.
26Ja tema süütahvlile oli kirjutatud: Juutide kuningas.
26Uran sebba ɣef wacu i t-semmṛen : « Wagi d agellid n wat Isṛail.»
27Ja koos temaga lõid nad risti kaks teeröövlit, ühe ta paremale ja teise vasemale käele.
27Semmṛen daɣen sin yemcumen, yiwen ɣer uyeffus-is wayeḍ ɣer uẓelmaḍ-is.
28[Siis läks täide kiri, mis ütleb: 'Ta on ülekohtuste sekka arvatud.']
28S wakka, yețwakemmel wayen yuran di tira iqedsen : Seddan-t di lehṣab n yemcumen.
29Ja möödujad parastasid teda pead vangutades ja üteldes: 'Nõndaks, templi lammutaja ja kolme päevaga ehitaja!
29Kra n wid yețɛeddayen syenna reggmen-t, țhuzzun iqeṛṛay-nsen, qqaṛen-as : Hey ! a win yețhuddun lǧameɛ iqedsen, ibennu-t di tlata wussan,
30Päästa iseennast ja astu ristilt alla!'
30sellek iman-ik ! ers-ed seg umidag- ik !
31Nõndasamuti teotasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjatega, üteldes: 'Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa!
31Ula d imeqqranen n lmuqedmin d lɛulama n ccariɛa țaḍsan fell-as, qqaṛen gar-asen : Isellek wiyaḍ, ur yezmir ad isellek iman-is.
32Messias, Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla, et me näeksime ja usuksime!' Ka need, kes temaga koos olid risti löödud, teotasid teda.
32A d-iṣubb ihi tura seg umidag, Lmasiḥ... Agellid n wat Isṛail ! A nwali iwakken a namen. Ula d wid ițțuṣemmṛen yid-es reggmen-t.
33Ja kui keskpäev kätte jõudis, tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.
33Aț-țili d leǧwahi n tnac mi d yeɣli ṭṭlam ɣef ddunit meṛṛa, armi d tlata n tmeddit.
34Ja kella kolme ajal kisendas Jeesus valju häälega: 'Eloii, Eloii, lemaa sabahtani?' - see on tõlgitult: 'Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?'
34?ef tlata n tmeddit, Sidna Ɛisa iɛeggeḍ s ṣṣut ɛlayen : Eluwa, Eluwa, Lama sabaqtani ? Yeɛni : Illu-iw ! Illu-iw ! acuɣer i yi teǧǧiḍ ?
35Ja mõned juuresseisjaist sõnasid seda kuuldes: 'Ennäe, ta hüüab Eelijat appi!'
35Kra seg wid yellan dinna slan-as, nnan : Slet-as, atan yessawal i Sidna Ilyas !
36Aga keegi jooksis, kastis käsna äädikasse ja, pistnud selle pilliroo otsa, pakkus talle juua, üteldes: 'Noh, olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda maha võtma!'
36Yiwen seg-sen iṛuḥ yesselxes-ed ameččim n taḍuṭ di lxell, icudd-it ɣer tɣanimt, imekken-as-t iwakken ad isew, yenna : Aṛǧut a nwali ma yella a d-yas Sidna Ilyas a t-id-iṣṣub seg umidag !
37Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge.
37Meɛna Sidna Ɛisa iɛeggeḍ imiren kan, dɣa yessufeɣ taṛwiḥt.
38Ja templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks.
38Leḥjab n wemkan iqedsen n lǧameɛ, icerreg ɣef sin seg yixef ufella, armi d ixef n wadda.
39Aga Jeesuse vastas seisev sadakonnaülem, nähes teda nõnda hinge heitvat, ütles: 'See inimene oli tõesti Jumala Poeg!'
39Yiwen umeqqran n lɛeskeṛ ibedd zdat Sidna Ɛisa ; mi gwala amek i gessufeɣ taṛwiḥt, yenna : ?-țideț, argaz-agi d Mmi-s n Ṛebbi !
40Aga seal oli ka naisi toimuvat eemalt vaatamas, nende seas Maarja Magdaleena ja Maarja, Jaakobus Noorema ja Joosese ema, ning Saloome,
40Kra tilawin țmuqulent si lebɛid. Llant gar-asent Meryem tamagdalit, Meryem yemma-s n Yeɛqub ameẓyan, n Yuses akk-d Salumi.
41kes olid talle järgnenud ja teda teeninud, kui ta oli Galileas, ja palju teisi naisi, kes olid koos temaga tulnud üles Jeruusalemma.
41Llant daɣen tilawin-nni meṛṛa i t-ittabaɛen, i s-iqeddcen mi gella di tmurt n Jlili akk-d waṭas n tilawin nniḍen i d-yeddan yid-es ɣer temdint n Lquds.
42Ja kui päev oli juba jõudmas õhtule, kuna käes oli pühade valmistuspäev, see tähendab reede,
42Mi d-teɣli tmeddit, yewweḍ-ed Yusef n temdint n Arimati, yellan d argaz mucaɛen aṭas di tejmaɛt n ccṛeɛ ; ula d nețța yessaram a d-tass tgelda n Sidi Ṛebbi.
43tuli Arimaatia Joosep, lugupeetud mees, Suurkohtu nõunik, kes ka ise ootas Jumala riiki, võttis julguse kokku ja astus sisse Pilaatuse juurde ning palus enesele Jeesuse ihu.
43?-țameddit n wass i deg țheggin iman-nsen i wass n westeɛfu, daymi Yusef ur ikukra ara ad iṛuḥ ɣer Bilaṭus iwakken ad issuter lǧețța n Sidna Ɛisa.
44Aga Pilaatus imestas, et Jeesus on juba surnud, ja kutsus enda juurde sadakonnaülema ning küsis temalt, kas ta tõesti juba suri.
44Mi gesla s Sidna Ɛisa yemmut, Bilaṭus yewhem. Yessawel i umeqqran n meyya iɛsekṛiwen, isteqsa-t ma yella aṭas aya segmi yemmut.
45Ja kui ta sai seda sadakonnaülemalt teada, kinkis ta surnukeha Joosepile.
45Mi s-d-yerra lexbaṛ, Bilaṭus iserreḥ-as i Yusef ad yawi lǧețța n Sidna Ɛisa.
46Ja too ostis lina, võttis Jeesuse ristilt maha, mähkis linasse ning paigutas ta kaljusse raiutud hauda ning veeretas kivi hauakambri ukse ette.
46Yusef iṛuḥ yuɣ-ed lekfen, iṣubb-ed lǧețța n Sidna Ɛisa, ikfen-it, yewwi-t issers-it deg yiwen uẓekka yeɣzan deg wezṛu am lɣaṛ, imiren yessegrareb azṛu ɣef yimi uẓekka-nni.
47Aga Maarja Magdaleena ja Joosese ema Maarja vaatasid, kuhu ta pandi.
47Meryem tamagdalit d Meryem yemma-s n Yeɛqub, țmuqulent iwakken ad ẓren-t anda i t-ssersen.