1Sel päeval läks Jeesus kodunt välja ja istus järve äärde.
1Ass-nni kan, Sidna Ɛisa yeffeɣ-ed seg wexxam, iṛuḥ ad iqqim rrif n lebḥeṛ,
2Ja tema juurde kogunes suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ning sinna istuma. Kõik rahvas seisis kaldal
2d izumal n lɣaci i s-d-izzin, dɣa yuli ɣer teflukt, yeqqim. LLɣaci ibedd ɣef rrif n lebḥeṛ,
3ja tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega. Ta ütles:'Vaata, külvaja läks välja külvama.
3nețța yebda isselmad-iten s lemtul iqqaṛ-asen : Yiwen ufellaḥ yeffeɣ ad izreɛ.
4Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.
4Mi gzerreɛ, ɣlin-as kra n iɛeqqayen rrif n webrid, usan-d igṭaṭ ( ifṛax igenni ) ččan-ten.
5Aga osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda.
5Kra iɛeqqayen nniḍen ɣlin deg wakal yeččuṛen d izṛa, mɣin-d s lemɣawla axaṭer ulac aṭas n wakal.
6Ent päikese tõustes see närtsis ja kuivas ära, sest sel polnud juurt.
6Mi gebda wezɣal, yezlef imɣan nni dɣa qquṛen, axaṭer ur sɛin ara izuṛan lqayen.
7Osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle.
7Kra iɛeqqayen nniḍen ɣlin ger isennanen. Isennanen-nni gman dɣa ɣummen-ten.
8Aga osa kukkus heasse mulda ning kandis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet.
8Meɛna kra iɛeqqayen ɣlin deg wakal yelhan : fkan-d tigedrin, ta tefka-d meyya iɛeqqayen, ta sețțin, tayeḍ tlatin.
9Kel kõrvad on, kuulgu!'
9Win yesɛan imeẓẓuɣen isel-ed !
10Jüngrid astusid Jeesuse juurde ning küsisid temalt: 'Miks sa räägid neile tähendamissõnadega?'
10Inelmaden-is qeṛṛben ɣuṛ-es, nnan-as : Acimi i sen-theddṛeḍ s lemtul ?
11Ja Jeesus kostis: 'Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole,
11Yerra-yasen : Kunwi yețțunefk-awen-d aț țissinem lbaḍna n tgelda igenwan, ma d wiyaḍ, ur sen-d-ițțunefk ara.
12sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.
12Axaṭer win yesɛan a s-d-nernu alamma yella di tawant, ma d win ur nesɛi ara, a s-nekkes ula d ayen yesɛa.
13Ma räägin neile tähendamissõnadega sellepärast, et nad vaadates ei näe ja kuuldes ei kuule ega mõista.
13Daymi i sen-țmeslayeɣ s lemtul, axaṭer țmuqulen ur țwalin, țḥessisen ur sellen, ur fehhmen.
14Ja nende kohta läheb täide Jesaja ennustus, mis ütleb: 'Kuuldes te kuulete ega mõista, vaadates vaatate ega näe.
14S wakka, yedṛa-d yid-sen wayen i d-ixebbeṛ fell-asen nnbi Iceɛya : Aț-țsellem s imeẓẓuɣen-nwen, ur tfehhmem ara, aț-țmuqulem s wallen-nwen, ur tețwalim ara,
15Sest selle rahva süda on kalestunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin neid parandada.'
15Imi agdud-agi qquṛen wulawen-nsen, qeflen imeẓẓuɣen- sen, qqnen allen-nsen, iwakken ur țwalin, ur sellen ; sseɣṛen ulawen nsen, ugin ad fehmen, axaṭer lemmer tuben, uɣalen-d ɣer webrid, tili sseḥlaɣ ten.
16Õndsad on aga teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad, et need kuulevad.
16Ma d kunwi amarezg-nwen ! Axaṭer allen-nwen țwalint, imeẓẓuɣen nwen sellen.
17Sest tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid on ihaldanud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.
17Aql-i nniɣ-awen tideț, aṭas si lenbiya akk-d imdanen iḥeqqiyen i gebɣan ad walin ayen tețwalim, ur t-walan, ad slen ayen tsellem, ur t-slin.
18Kuulge nüüd külvaja tähendamissõna tähendust.
18A wen-d-iniɣ lmeɛna n lemtel n win izerrɛen :
19Igaühe juurde, kes sõna Kuningriigist kuuleb, ent ei mõista, tuleb kuri ning riisub külvatu ta südamest. See on tee äärde külvatu.
19m'ara isel wemdan i wawal yeɛnan tageldit n igenwan, ur t-yefhim ara, ițemcabi ɣer yiri n webrid i ɣer tɣelli zzerriɛa ; d Cciṭan i d-ițasen ad iqleɛ ayen izerɛen deg ul-is.
20Mis kivisele maale külvati, on see, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab,
20Wayeḍ ițemcabi ɣer wakal-nni yeččuṛen d izṛa anda teɣli zzerriɛa. M'ara isel i wawal n Ṛebbi, iqebbel-it s lfeṛḥ,
21aga tal enesel pole juurt, vaid ta on heitlik - kui teda sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, laseb ta end kohe eksitada.
21meɛna ur t-yețțaǧǧa ara ad iger izuṛan deg-s, ur yețțaṭṭaf ara. MM'ara d-tass lmeḥna neɣ aqehheṛ ɣef ddemma n wawal n Ṛebbi, ad yeǧǧ imiren kan liman-is.
22Ohakate sekka külvatu on see, kes sõna küll kuuleb, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks.
22Wayeḍ daɣen ițemcabi ɣer zzerriɛa yeɣlin ger isennanen. M'ara isel i wawal n Ṛebbi, iɣeblan n ddunit d ṭṭmeɛ n rrbeḥ țɣummun awal-nni, dɣa ur d-ițțak ara lfakya.
23Heasse mulda külvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni aga kolmekümnekordselt.'
23Wayeḍ icuba daɣen ɣer zzerriɛa yeɣlin deg wakal yelhan, m'ara isel i wawal n Ṛebbi, ifehhem-it, daymi i d-ițțak lfakya ! YYal aɛeqqa ițțak-ed : wa tlatin, wa sețțin, wa meyya n tɛeqqayin.
24Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: 'Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet.
24Sidna Ɛisa yefka-yasen-d lemtel nniḍen : Tagelda n igenwan tcuba ɣer yiwen wergaz i gzerɛen irden deg iger-is.
25Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema.
25Yiwen yiḍ mi ṭṭsen akk medden, yusa-d weɛdaw-is izreɛ aẓekkun ger yirden, imiren iṛuḥ.
26Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale.
26Mi d-gman yirden-nni fkan-d tigedrin, aẓekkun-nni ula d nețța igma-d.
27Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: 'Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?'
27Iqeddacen n bab n iger-nni, usan-d ɣuṛ-es nnan-as : A Sidi, eɛni mačči d irden i tzerɛeḍ deg iger-ik ? Ansi i d-ikka ihi uẓekkun-agi ?
28Tema lausus neile: 'See on vihamehe töö.' Siis küsisid sulased temalt: 'Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?'
28Yerra-yasen : D yiwen weɛdaw i gxedmen akka ! IIqeddacen-nni nnan-as : Ihi tebɣiḍ a nṛuḥ a neqleɛ aẓekkun-agi ?
29Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu.
29Yerra-yasen : Xaṭi ! Axaṭer m'ara tekksem aẓekkun, tzemrem a d-teglum s yirden.
30Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: 'Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!''
30Anfet-asen ad gmun di sin alamma ț-țamegra. Ass-nni, a sen iniɣ i wid imeggren : qelɛet-ed uqbel aẓekkun, cuddet-eț ț-țadliwin iwakken a tent-nesseṛɣ ma d irden jemɛet țen-id ɣer ikuffan-iw.
31Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: 'Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule.
31Sidna Ɛisa yefka-yasen-d lemtel nniḍen : Tagelda n igenwan tcuba ɣer yiwen uɛeqqa n uxerḍel i d-iddem yiwen wergaz iwakken a t-izreɛ deg iger-is.
32See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.'
32Aɛeqqa-yagi d nețța i d amecṭuḥ meṛṛa ger zzerriɛat yellan, lameɛna mi gețwazreɛ, igemmu yețțali alamma yekka-d sennig akk yemɣan n tebḥirt, yeggar-ed ifurkawen d imeqqranen, ula d ifṛax n igenni , bennun leɛcuc-nsen s ufella-s.
33Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: 'Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema.'
33Sidna Ɛisa yenna-yasen-d lemtel nniḍen : Tagelda n igenwan tețțemcabi ɣer temtunt ( yiɣes n temtunt ) ara d-teddem tmeṭṭut a t-tsexleḍ i tlata lkilat n uwren, s wakka arukti-nni meṛṛa ad yali.
34Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnades ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi,
34Sidna Ɛisa ițmeslay-ed i lɣaci anagar s lemtul.
35et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: 'Ma avan oma suu tähendamissõnadeks, kuulutan, mis on olnud peidus maailma rajamisest peale.'
35Ițmeslay-asen-d akka iwakken ad yedṛu wayen i d-nnan lenbiya : A sen-mmeslayeɣ s lemtul, a sen-beccṛeɣ tiɣawsiwin yeffren seg wasmi i d-texleq ddunit. cc
36Siis laskis Jeesus rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ning ütlesid: 'Seleta meile tähendamissõna raiheinast!'
36Mi gekfa Sidna Ɛisa ameslay, lɣaci ṛuḥen, nețța ikcem ɣer wexxam. Inelmaden-is qeṛṛben ɣuṛ-es nnan-as : Ssefru-yaɣ-d lemtel n uẓekkun deg iger.
37Ja tema kostis: 'Hea seemne külvaja on Inimese Poeg.
37Yerra-yasen-d : Win izerrɛen irden d Mmi-s n bunadem ;
38Põld on maailm, hea seeme Kuningriigi pojad, raiheinad aga kurja pojad.
38iger, d ddunit ; irden, d wid ițekkan di tgelda n igenwan ; ma d aẓekkun, d widak ițekkan d Cciṭan ;
39Ent vihamees, kes neid külvab, on kurat. Lõikus on ajastu lõpp, lõikajad on inglid.
39aɛdaw i gzerrɛen aẓekkun, d Cciṭan ; tamegra , ț-țaggara nddunit ; ma d wid imeggren, d lmalayekkat.
40Nii nagu nüüd raiheinad korjatakse ja tulega ära põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul.
40Akken ara qellɛen aẓekkun ṭeggiṛen-t ɣer tmes, ara tedṛu di taggara n ddunit.
41Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad
41Mmi-s n bunadem a d-iceggeɛ lmalayekkat-is, ad ssufɣen si tgelda-s wid akk yesseɣlayen wiyaḍ di ddnub akk-d wid ixeddmen cceṛ,
42ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
42dɣa a ten-ḍeggṛen ɣer tmes anda ara yilin imeṭṭawen d nndama tameqqrant ;
43Siis säravad õiged nagu päike oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, kuulgu!
43ma d wid iḍuɛen Ṛebbi ad feǧǧeǧen am yiṭij di tgelda n Baba Ṛebbi. Win yesɛan imeẓẓuɣen isel-ed !
44Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu.
44Tagelda n igenwan tețțemcabi ɣer ugerruj yeffren deg yiwen n yiger. Yiwen wergaz yufa-t, yuɣal iffer-it. Si lfeṛḥ-nni i gefṛeḥ, iṛuḥ izzenz ayen akk yesɛa iwakken ad yaɣ iger-nni.
45Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid.
45Tagelda n igenwan tețțemcabi daɣen ɣer yiwen umetjaṛ ițqelliben tiɛeqcin ifazen.
46Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.
46Mi gufa yiwet ifazen ɣef tiyaḍ, iṛuḥ izzenz ayen akk yesɛa, yuɣal-ed yuɣ-iț.
47Veel on taevariik nooda sarnane, mis heideti merre ja mis vedas kokku igasuguseid kalu.
47Tagelda n igenwan tețțemcabi daɣen ɣer ucebbak ițwadeggṛen ɣer lebḥeṛ, iwakken a d-iṭṭef iselman ( lḥut ) n mkul ṣṣenf.
48Kui noot sai täis, veeti see rannale, istuti maha ja koguti head kalad korvidesse, halvad aga visati minema.
48M'ara yeččaṛ, iḥewwaten a t-id-jebden ɣer rrif n lebḥeṛ, dɣa ad qqimen iwakken ad fernen iselman, ad jemɛen wid yelhan, ad ḍeggṛen wid n diri.
49Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja eraldavad kurjad õigete keskelt
49Akka ara tedṛu di taggara n ddunit : lmalayekkat a d-asent a d ddment imcumen si ger iḥeqqiyen,
50ning viskavad nad tuleahju. Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
50iwakken a ten-ḍeggṛent ɣer tmes anda llan imeṭṭawen d nndama tameqqrant.
51Kas te mõistate seda kõike?' Nad vastasid talle: 'Jah.'
51Dɣa Sidna Ɛisa yenna-yasen : Tfehmem ayagi meṛṛa ? RRran-as : Anɛam a Sidi, nefhem !
52Siis ta ütles neile: 'Sellepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud taevariigi jaoks, majaperemehe sarnane, kes oma varakambrist võtab välja uut ja vana.'
52Yerna-yasen : Ihi, yal amusnaw n ccariɛa ara ifehmen tagelda n igenwan, icuba ɣer bab n wexxam i d-ițekksen seg ugerruj-is tiɣawsiwin tijdidin, akk-d ț-țɣawsiwin tiqdimin.
53Ja sündis, et kui Jeesus oli need tähendamissõnad lõpetanud, lahkus ta sealt
53Mi d-yenna lemtul-agi, Sidna Ɛisa iṛuḥ syenna.
54ja tuli oma kodukohta ning õpetas nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja ütlesid: 'Kust on pärit tema tarkus ja vägevad teod?
54Yerra ɣer taddart i deg ițțuṛebba. Isselmad di lǧameɛ nsen, lɣaci akk iḥedṛen wehmen, qqaṛen : Ansi i s-d-tekka tmusni-yagi akk d tezmert s wayes ixeddem lbeṛhanat agi ?
55Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks?
55Mačči d nețța i d mmi-s n win ineǧṛen ijegwa ? Eɛni yemma-s mačči ț-țin iwumi qqaṛen Meryem ? AAtmaten-is mačči d Yeɛqub, Yusef, Semɛun akk-d Yuda ?
56Ja eks ta õed ole kõik meie juures? Kust siis talle see kõik on tulnud?'
56Yessetma-s daɣen, mačči gar aneɣ i llant ? Ansi i s-d-ikka ihi wannect-agi ?
57Ja nad põlastasid teda. Aga Jeesus ütles neile: 'Kuskil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas.'
57Ɣef wayagi akk i sen-yella d sebba n tuccḍa, ugin ad amnen yis. DDɣa Sidna Ɛisa yenna-yasen : Nnbi yețwaḥqeṛ anagar di tmurt-is akk-d wexxam-is.
58Ja ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.
58Sidna Ɛisa ur yexdim ara aṭas n lbeṛhanat dinna, axaṭer ugin ad amnen.