1Tol ajal sai nelivürst Heroodes kuulda, mida Jeesusest räägiti.
2yenna i iqeddacen-is : D Yeḥya aɣeṭṭas ! D nețța i-d iḥyan si ger lmegtin, daymi i gesɛa tazmert s wayes ixeddem lbeṛhanat.
2Ja ta ütles oma meestele: 'See on Ristija Johannes! Tema on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad imeväed tema kaudu.'
3D agellid Hiṛudus i gefkan yakan lameṛ ad qnen Yeḥya s ssnasel, a t-rren ɣer lḥebs. Ayagi ɣef sebba n Hiṛudyad, tameṭṭut n Filibus yellan d gma-s n Hiṛudus.
3Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja pannud vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast,
4Axaṭer Yeḥya yella yeqqaṛ i Hiṛudus : D leḥṛam fell-ak aț-țesɛuḍ Hiṛudyad ț-țameṭṭut-ik !
4sest Johannes oli talle öelnud: 'Sa ei tohi teda pidada!'
5Seg imiren, Hiṛudus ițqellib ad ineɣ Yeḥya, meɛna ikukra agdud n wat Isṛail axaṭer ḥesben-t akk d nnbi.
5Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, kuid kartis rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks.
6Ass n lɛid n umulli n Hiṛudus, yelli-s n Hiṛudyad tecḍeḥ zdat inebgawen, teɛǧeb-as aṭas i Hiṛudus,
6Aga kui tuli Heroodese sünnipäev, tantsis Heroodiase tütar nende keskel ja meeldis Heroodesele,
7armi i s-iɛuhed, a s-yefk ayen ara s-d tessuter.
7nõnda et ta vandega tõotas talle anda, mida ta iganes soovib.
8Tweṣṣa-ț yemma-s a s-tini : Awi-yi-d ɣer dagi aqeṛṛuy n Yeḥya aɣeṭṭas deg uḍebsi.
8Tema aga lausus oma ema õhutusel: 'Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea!'
9Agellid Hiṛudus iḥzen aṭas, yemmuɣben, lameɛna ɣef ddemma n limin i geggul zdat inebgawen-is, issendeh a s-t-id-awin.
9Kuningas kurvastas, kuid vande ja piduliste pärast käskis talle selle anda.
10Iceggeɛ a s-d-gezmen aqeṛṛuy i Yeḥya aɣeṭṭas di lḥebs ;
10Ja ta saatis vanglasse mehed Johannesel pead otsast lööma.
11wwin-as-t-id i teqcict-nni deg uḍebsi, nețțat tefka-t i yemma-s.
11Ja Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule ning too viis selle oma emale.
12Inelmaden n Yeḥya usan-d ad awin lǧețța-s iwakken a ț-meḍlen ; imiren ṛuḥen ssawḍen-as lexbaṛ i Sidna Ɛisa.
12Ja Johannese jüngrid tulid, viisid ta surnukeha ära ja matsid maha ning tulid ja teatasid sellest Jeesusele.
13Mi gesla s lexbaṛ n lmut n Yeḥya, Sidna Ɛisa yuli ɣer teflukt, iṛuḥ iwakken ad iḍeṛṛef iman-is. Akken slan lɣaci s wemkan i ɣer iteddu, ffɣen-d si tudrin, tebɛen-t ɣef wuḍar.
13Kui Jeesus sai sellest kuulda, eemaldus ta sealt paadiga tühja paika, et olla omaette. Ja kui rahvahulgad sellest kuulsid, järgnesid nad talle jalgsi linnadest.
14Sidna Ɛisa yers-ed si teflukt, iwala annect-nni n lɣaci, dɣa gezmen tasa-s ; ibda yesseḥlay imuḍan-nsen.
14Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, läks ta meel haledaks ning ta tervendas nende haiged.
15Mi geɣli yiṭij, inelmaden n Sidna Ɛisa qeṛṛben ɣuṛ-es, nnan-as : Amkan-agi yexla yerna iṛuḥ lḥal ; ini-yasen i lɣaci-yagi ad ṛuḥen ɣer tudrin iwakken a d-aɣen ayen ara ččen.
15Õhtu jõudes aga astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja ütlesid: 'Paik on üksildane ja aeg juba hiline, lase nüüd rahvahulgad ära minna, et nad läheksid küladesse endale süüa otsima!'
16Sidna Ɛisa yerra-yasen : Acuɣeṛ ara ṛuḥen, fket-asen kunwi ad ččen !
16Aga Jeesus ütles neile: 'Neil ei ole tarvis ära minna. Andke teie neile süüa!'
17Nnan-as : Ɣuṛ-nneɣ anagar xemsa teḥbulin n weɣṛum, d sin iselman ( iḥutiwen ).
17Nemad aga ütlesid talle: 'Meil ei ole siin rohkem kui vaid viis leiba ja kaks kala.'
18Yerra-yasen : Awit-țen-id ɣer dagi !
18Aga tema ütles: 'Tooge need mulle siia!'
19Yenna i lɣaci ad qqimen ɣef leḥcic, iddem-ed xemsa teḥbulin-nni n weɣṛum d sin iselman-nni, yerfed allen-is ɣer igenni, iḥmed Ṛebbi. YYebḍa aɣṛum-nni, yefka-t i inelmaden-is, feṛqen-t i lɣaci.
19Ja Jeesus käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale.
20Sčan akk armi ṛwan, yerna inelmaden-is ččuṛen-d tnac iqecwalen n wayen i d-yegran.
20Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.
21Ad ilin azal n xemsa alaf n yergazen i geččan, mbla tilawin d warrac.
21Aga sööjaid oli ligi viis tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.
22Imiren kan, Sidna Ɛisa iḥṛes inelmaden-is ad alin ɣer teflukt iwakken ad zwiren ɣer rrif nniḍen n lebḥeṛ, ma d nețța ad yerr lɣaci-nni.
22Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna.
23Mi ṛuḥen akk lɣaci-nni, yuli weḥd-es ɣer wedrar iwakken ad iẓẓall, dɣa yeɣli-d yiḍ.
23Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.
24Taflukt-nni tella di tlemmast n lebḥeṛ, lemwaji kkatent-eț axaṭer aḍu iqubel-iten-id.
24Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu.
25Mi qṛib ad yali wass, ataya Sidna Ɛisa iteddu-d ɣef wuḍar s ufella n waman.
25Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides.
26Akken i t-walan ileḥḥu ɣef waman, inelmaden-is xelɛen qqaṛen : D lexyal ! BBdan țɛeggiḍen s lxuf.
26Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: 'See on tont!' ja hakkasid hirmu pärast kisendama.
27Meɛna imiren kan Sidna Ɛisa yenna-yasen-d : Ur xellɛet ara, d nekk ! Ur țțaggadet ara !
27Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: 'Olge julged, see olen mina, ärge kartke!'
28Dɣa Buṭrus yenna-yas : A Sidi, ma yella d keččini, efk-ed lameṛ a n-aseɣ ɣuṛ-ek ɣef wuḍar s ufella n waman.
28Peetrus vastas: 'Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!'
29Sidna Ɛisa yenna-yas : As-ed ! BBuṭrus yers-ed si teflukt, ileḥḥu ɣef waman, iteddu ɣer Sidna Ɛisa.
29Tema ütles: 'Tule!' Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde.
30Meɛna mi gwala yekker-ed waḍu, ikcem-it lxuf, yebda izedder, dɣa iɛeggeḍ : A Sidi, sellek-iyi !
30Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: 'Issand, päästa mind!'
31Imiren kan, Sidna Ɛisa yeḍleq afus-is, ijbed-it-id yenna-yas : A win iwumi ixuṣṣ liman ! Acuɣeṛ i k-ikcem ccekk ?
31Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: 'Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?'
32Ulin ɣer teflukt di sin, dɣa yers waḍu-nni.
32Ja kui nad astusid paati, rauges tuul.
33Inelmaden-nni yellan di teflukt seǧǧden zdat Sidna Ɛisa nnan-as : Ț-țideț, d kečč i d Mmi-s n Ṛebbi !
33Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: 'Tõesti, sina oled Jumala Poeg!'
34Zegren lebḥeṛ-nni, armi wwḍen ɣer tmurt n Jiniṣaret.
34Ja kui nad olid sõitnud üle järve, siis nad tulid maale Genneesaretis.
35Imezdaɣ n lǧiha nni ɛeqlen Sidna Ɛisa, dɣa ceggɛen ɣer yal lǧiha n tmurt, wwin-as-d imuḍan nsen meṛṛa.
35Ja kui selle koha mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged
36Ḥellelen-t iwakken a ten-yeǧǧ ad nalen ɣas ula ț-țacḍaṭ uqenduṛ-is. Wid akk i t-innulen, ḥlan.
36ja need palusid teda, et nad saaksid üksnes puudutada tema kuue palistust, ja kes iganes teda puudutas, sai terveks.