¹Siis tuli Jeruusalemmast Jeesuse juurde varisere ja kirjatundjaid, kes ütlesid:

²Acuɣeṛ inelmaden-ik țṛuẓun lɛadda i d-ǧǧan lejdud-nneɣ ? M'ara qeṛṛben ɣer lqut, ur ssiriden ara ifassen-nsen.

²'Miks sinu jüngrid astuvad üle esivanemate pärimusest? Nad ei pese oma käsi, kui hakkavad leiba võtma.'

³Sidna Ɛisa yerra-yasen : I kunwi, acimi tețṛuẓum lumuṛat n Ṛebbi iwakken aț-țxedmem ṛṛay nwen ?

³Aga tema vastas neile: 'Miks teie ise astute üle Jumala käsust oma pärimuse pärast?

⁴Yak d ṣṣeḥ, Ṛebbi yenna-d : Qadeṛ baba-k d yemma-k, yyenna daɣen : Kra win ara ineɛlen baba-s d yemma-s, ad yețwaḥkem fell-as s lmut.

⁴Jumal ütleb ju: Austa isa ja ema, ja kes isa või ema sajatab, peab surma surema.

⁵Meɛna kunwi teqqaṛem : win yefkan d lweɛda i Ṛebbi ayen s wacu i glaq ad iɛiwen imawlan-is,

⁵Teie aga lausute: Kui keegi ütleb isale või emale: 'Olen selle pühendanud templile ohvrianniks, mis sina pidid minu käest saama',

⁶am akken d imawlan-is i gɛawen. SS wakka, tbeddlem awal n Ṛebbi, iwakken aț-țesɛeddim lɛaddat-nwen.

⁶siis ta ei pea enam oma vanemat austama. Teie olete muutnud Jumala sõna tühjaks oma pärimusega.

⁷Ay at sin wudmawen ! Ț-țideț i d-yenna nnbi Iceɛya mi d-icar fell awen :

⁷Te silmakirjatsejad, õigesti on teie kohta ennustanud Jesaja:

⁸Y enna-d Ṛebbi : agdud-agi, ițɛuzzu-yi s wawal kan, ma d ul-is yebɛed fell-i.

⁸See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.

⁹L eɛbada-nsen ur tesɛi ara azal axaṭer sselmaden ayen i d-yekkan seg imdanen.

⁹Ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.'

¹⁰Dɣa Sidna Ɛisa yessawel i lɣaci yenna-yasen : Semḥesset-d tfehmem ayagi :

¹⁰Ja kui Jeesus oli rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: 'Kuulge ja mõistke!

¹¹mačči d ayen i gkeččmen seg imi n wemdan i t-yessamasen, meɛna d ayen i d-ițeffɣen seg-s.

¹¹Inimest ei rüveta see, mis ta suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb, rüvetab inimest.'

¹²Inelmaden qeṛṛben-d ɣer Sidna Ɛisa nnan-as : Ifariziyen iɣaḍ-iten lḥal ɣef yimeslayen-nni i d-tenniḍ !

¹²Siis astusid Jeesuse jüngrid tema juurde ja ütlesid talle: 'Kas sa tead, et seda sõna kuuldes said variserid pahaseks?'

¹³Yerra-yasen : Yal imɣi ur yeẓẓi ara Baba yellan deg igenwan, ad yețwaqleɛ.

¹³Tema vastas: 'Iga taim, mida minu taevane Isa ei ole istutanud, juuritakse välja.

¹⁴Anfet-asen, d iderɣalen iteṭṭfen afus i iderɣalen nniḍen ; ma yella aderɣal yeṭṭef afus i wayeḍ, ad ɣlin i sin ɣer tesraft.

¹⁴Jätke nad! Nad on pimedate sõgedad teejuhid. Aga kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.'

¹⁵Buṭrus yenṭeq-ed yenna-yas : Ssefhem-aɣ-d lemtel-agi.

¹⁵Aga Peetrus vastas talle: 'Selgita meile seda mõistukõnet!'

¹⁶Sidna Ɛisa yenna i inelmaden-is : Eɛni ula d kunwi txuṣṣ-ikkun lefhama ?

¹⁶Jeesus ütles: 'Kas ka teie veel ei mõista?

¹⁷Ur tefhimem ara belli ayen ikeččmen seg imi n wemdan yețțara ɣer uɛebbuḍ-is, mbeɛd ad ițwadeggeṛ ɣer beṛṛa.

¹⁷Kas te ei saa aru, et kõik, mis suust sisse tuleb, läheb kõhtu ja heidetakse jälle välja?

¹⁸Lameɛna ayen i d-iteffɣen seg imi itekk-ed seg wul, d annect-agi i gessenǧasen amdan.

¹⁸Aga mis suust välja tuleb, lähtub südamest ja see rüvetab inimest,

¹⁹Axaṭer seg wul i d-tekken : yir ixemmimen, timegṛaḍ, zzna ( lɛaṛ ), yir tikli, tukerḍa, cchada n ẓẓuṛ akk-d rregmat.

¹⁹sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust.

²⁰Atan wayen yessenǧasen amdan, mačči d učči mbla tarda n ifassen i t-yessenǧasen.

²⁰Need on, mis inimest rüvetavad, aga pesemata kätega söömine ei rüveta inimest.'

²¹Sidna Ɛisa iṛuḥ syenna, iteddu ɣer tmura n Sur akk-d Sidun.

²¹Ja Jeesus lahkus sealt ning läks varjule Tüürose ja Siidoni aladele.

²²Yiwet n tmeṭṭut n at Kenɛan i gzedɣen dinna tusa-d ɣuṛ-es tețɛeggiḍ : A Sidi, a mmi-s n Sidna Dawed, ḥunn fell-i ! Ațan yelli izdeɣ-iț uṛuḥani, iɛețțeb-iț aṭas.

²²Ja vaata, üks neist paigust pärit Kaanani naine tuli ja hüüdis: 'Issand, Taaveti Poeg, halasta minu peale! Kuri vaim vaevab mu tütart hirmsasti.'

²³Sidna Ɛisa ur as-d-yerri ula d yiwen wawal. Inelmaden-is qeṛṛben ɣuṛ-es nnan-as : Err-as awal, axaṭer tugi aț-țeḥbes leɛyaḍ deffir-nneɣ.

²³Ent Jeesus ei vastanud talle sõnagi. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ja palusid teda: 'Saada ta minema, sest ta kisendab meie taga!'

²⁴Sidna Ɛisa yerra-yasen : Țțuceggɛeɣ-ed anagar ɣer wulli iḍaɛen n wat Isṛail !

²⁴Tema vastas: 'Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde.'

²⁵Lameɛna tameṭṭut-nni teɣli ɣer iḍaṛṛen n Sidna Ɛisa tenna-yas : A Sidi ɛiwen-iyi di leɛnaya-k !

²⁵Aga naine tuli, heitis ta ette ja ütles: 'Issand, aita mind!'

²⁶Yenna-yas : Ur ilaq ara ad ițwakkes weɣṛum i warrac, ad ițwadeggeṛ i yeqjan.

²⁶Jeesus vastas: 'Ei ole ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele.'

²⁷Tenna-yas : Ț-țideț a Sidi, lameɛna ula d iqjan tețțen tifețțitin i d-iɣellin si ṭṭabla n imawlan-nsen.

²⁷Ent tema ütles: 'Ei ole küll, Issand, ometi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt pudenevad.'

²⁸Imiren Sidna Ɛisa yerra-yas : Liman-inem d ameqqran a tameṭṭut ! A m-yețwaxdem wayen tebɣiḍ ! IImiren kan yelli-s teḥla.

²⁸Siis Jeesus vastas talle: 'Oh naine, sinu usk on suur! Sündigu sulle, nagu sa tahad!' Ja ta tütar paranes selsamal tunnil.

²⁹Sidna Ɛisa iṛuḥ syenna, yerra ɣer leǧwahi n lebḥeṛ n Jlili, yuli ɣer wedrar yeqqim.

²⁹Ja sealt siirdus Jeesus Galilea järve äärde ning läks üles mäele ja istus sinna.

³⁰Usan-d ɣuṛ-es lɣaci d izumal, wwin-as-d iquḍaren, iderɣalen, ineɛyuba, igugamen d waṭas imuḍan nniḍen. Ssersen-ten ɣer zdat iḍaṛṛen-is dɣa isseḥla-ten.

³⁰Ja ta juurde tulid suured rahvahulgad, kaasas jalutuid, vigaseid, pimedaid, kurte ja palju teisi ning panid need tema jalgade ette ja tema tegi nad terveks,

³¹Imdanen meṛṛa tɛeǧben mi walan igugamen heddṛen, ineɛyuba ḥlan, iquḍaren leḥḥun, iderɣalen țwalin, dɣa bdan țḥemmiden Sidi Ṛebbi Illu n wat Isṛail.

³¹nii et rahvas imestas, nähes kurte rääkimas, vigaseid tervena ja jalutuid kõndimas ning pimedaid nägemas. Ja nad ülistasid Iisraeli Jumalat.

³²Sidna Ɛisa yessawel-asen i inelmaden-is yenna-yasen : Ɣaḍen-iyi lɣaci-agi axaṭer tlata wussan aya segmi llan yid-i, yerna ur sɛin d acu ara ččen. Ur bɣiɣ ara a ten-rreɣ akka lluẓen neɣ m'ulac ad feclen deg webrid.

³²Aga Jeesus kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: 'Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa. Ma ei taha neid söömata ära lasta, et nad teel ei nõrkeks.'

³³Inelmaden nnan-as : Ansi ara ɣ-d-yekk deg umkan-agi yexlan, weɣṛum ara isseṛwun annect agi n lɣaci ?

³³Jüngrid vastasid talle: 'Kust me siin kõrbes nõnda palju leiba võtame, et nii suure rahvahulga kõhud saaksid täis?'

³⁴Sidna Ɛisa yenna-yasen : Acḥal n teḥbulin n weɣṛum i tesɛam ɣuṛ-wen ? RRran-as : Sebɛa n teḥbulin akk-d kra n iselman ( iḥutiwen ).

³⁴Jeesus ütles neile: 'Mitu leiba teil on?' Nemad ütlesid: 'Seitse, ja mõned kalakesed.'

³⁵Imiren yenna i lɣaci ad qqimen ɣer lqaɛa.

³⁵Ja ta käskis rahvahulgal maha istuda,

³⁶Yeddem-ed tiḥbulin-nni n weɣṛum d iselman-nni, iḥmed Ṛebbi, yebḍa-ten, yefka-ten i inelmaden-is iwakken a ten-feṛqen i lɣaci.

³⁶võttis need seitse leiba ja kalad ning tänades murdis ja andis jüngrite kätte, jüngrid aga rahva kätte.

³⁷Sčan akk armi ṛwan, yerna ččuṛen sebɛa n tqecwalin n wayen i d-yegran.

³⁷Ja nad kõik sõid ja said kõhud täis ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.

³⁸Ger wid yeččan, llan azal n ṛebɛa alaf n yergazen mbla tilawin d warrac.

³⁸Sööjaid oli aga neli tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.

³⁹Mi gerra lɣaci, Sidna Ɛisa yerkeb di teflukt, iṛuḥ ɣer tmurt n Magadan.

³⁹Ja kui Jeesus oli lasknud rahvahulgal ära minna, astus ta paati ja tuli Magadani piirkonda.