1Ja Jeesus tuli pühakojast välja ja läks edasi. Ja ta jüngrid astusid tema juurde talle pühakoja hooneid näitama.
1Mi d-iffeɣ si lǧameɛ iqedsen, Sidna Ɛisa iteddu ad iṛuḥ. Inelmaden-is qeṛṛben-d ɣuṛ-es, țwehhin-as iwakken ad yerr ddehn-is ɣer cbaḥa akk-d lebni n lǧameɛ iqedsen.
2Jeesus hakkas rääkima ja ütles neile: 'Eks te näe seda kõike? Tõesti, ma ütlen teile, ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!'
2Meɛna Sidna Ɛisa yenna-yasen : Twalam annect-agi meṛṛa ? A wen-iniɣ tideț : ur d-yețɣimi wezṛu ɣef wayeḍ, kullec ad ihudd.
3Aga kui Jeesus istus Õlimäel, astusid jüngrid ta juurde ja küsisid omavahel olles: 'Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht?'
3Yuli ɣer yiɣil n uzemmur iqqim weḥd-es, inelmaden-is usan-d a t-steqsin nnan-as : Melmi ara d-idṛu wayen i d tenniḍ, amek ara neɛqel ass ameqqran n tuɣalin-ik akk-d taggara n ddunit ?
4Ja Jeesus vastas neile: 'Vaadake, et keegi teid ei eksitaks!
4Sidna Ɛisa yenna-yasen : Ɣuṛ-wat win ara wen-ikellxen !
5Sest paljud tulevad minu nime all, öeldes: 'Mina olen Kristus!' ja eksitavad paljusid.
5Axaṭer aṭas n yemdanen ara d-yasen s yisem-iw, a d-inin : «` D nekk i d Lmasiḥ ! » Yerna ad kellxen aṭas n lɣaci.
6Aga kui te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid, siis vaadake, et te ei ehmu, sest see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.
6Aț-țeslem s ṭradat ț-țegrawliwin, meɛna ɣuṛ-wat a kkun-iffeɣ leɛqel. Ur țțaggadet ara, axaṭer ilaq a d-yedṛu wannect-a, meɛna mazal mačči d nnger n ddunit.
7Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu ja on näljahädasid ja paiguti on maavärinaid.
7Agdud ad yennaɣ d wayeḍ, tagelda aț-țeẓdem ɣef tayeḍ, a d-yili laẓ d zzelzlat deg waṭas n imukan.
8See kõik on aga sünnitusvalude algus.
8Ayagi akk ara yedṛun, ad yili am lqeṛḥ amezwaru n tmeṭṭut iṭṭfen addud.
9Siis antakse teid ahistusse ja teid tapetakse ja te saate kõigi rahvaste vihaaluseks minu nime pärast.
9Imiren a kkun-fken iwakken aț-țețțuɛetbem, a kkun-nɣen, leǧnas meṛṛa a kkun-keṛhen ɣef ddemma n yisem-iw.
10Ja siis pahandavad paljud ja reedavad üksteist ja vihkavad üksteist.
10Aṭas ara yeǧǧen liman-nsen, ad msekṛahen, ad țemyexdaɛen wway gar-asen.
11Ja palju valeprohveteid tõuseb ja need eksitavad paljusid.
11A d-nnulfun lenbiya n lekdeb, ad ɣuṛṛen aṭas n lɣaci,
12Ja kui ülekohus võtab võimust, jahtub paljude armastus.
12simmal ad yețzad lbaṭel, simmal lmaḥibba n waṭas n yemdanen aț-țenqes.
13Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb.
13Ma d win ara yeṭṭfen di liman-is alamma ț-țaggara, ad ițțusellek.
14Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp.
14Lexbaṛ-agi n lxiṛ ɣef tgelda n Sidi Ṛebbi, ad ițțubecceṛ di ddunit meṛṛa iwakken leǧnas ad slen yis. Imiren ara d-taweḍ taggara n ddunit.
15Kui te siis näete pühakojas seisvat hävituse koletist, millest prohvet Taaniel on rääkinud - lugeja mõtelgu sellele! -,
15M'ara twalim deg wemkan iqedsen win iwumi semman lmuṣiba issengaren i ɣef d-ihḍeṛ nnbi Danyel ; ( win ara yeɣṛen taktabt-agi n nnbi Danyel ad ifhem !)
16siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse.
16Imiren, wid ara yilin di tmurt n Yahuda ilaq ad rewlen ɣer idurar,
17Kes on katusel, ärgu tulgu alla oma majast midagi võtma,
17win ara yilin s ufella n ssqef, ur ilaq ara ad ikcem ɣer wexxam iwakken a d-iddem lqecc-is,
18ja kes on põllul, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube!
18win daɣen ara yilin di lexla, ur ilaq ara ad yuɣal ɣer deffir iwakken a d-iddem abeṛnus-is !
19Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil!
19A tawaɣit n tilawin ara yilin s tadist akk-d țid ara yessuṭuḍen deg ussan-nni !
20Aga palvetage, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval.
20Dɛut ɣer Ṛebbi iwakken tarewla agi-nwen ur d-tdeṛṛu ara di ccetwa neɣ deg wass n westeɛfu.
21Sest siis on nii suur ahistus, millist pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule enam iial.
21Axaṭer « ad yili yiwen n leɛtab ur d-nelli seg wasmi d-tebda ddunit ar ass-a yerna ur ițțuɣal ara a d-yili ! »
22Ja kui nende päevade arvu ei kahandataks, siis ei pääseks ükski, aga valitute pärast kahandatakse neid päevi.
22Lemmer ur issenqes ara Sidi Ṛebbi deg wussan-nni, tili yiwen ur imenneɛ, meɛna ɣef ddemma n wid yextaṛ ara yeṣṣenqes i wussan-agi.
23Kui siis keegi teile ütleb: 'Ennäe, Kristus on siin!' või 'Ennäe, seal!', ärge uskuge,
23Imiren ma yenna-yawen-d yiwen : Lmasiḥ atan dagi neɣ atan, dihin, ur țțamnet ara !
24sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid, et kui võimalik, eksitada ka valituid.
24Axaṭer a d-asen wid ara yerren iman-nsen d Lmasiḥ neɣ d lenbiya, ad xedmen lbeṛhanat d leɛǧayeb akk-d licaṛat iwakken ad kelxen ma zemren ula d wid yextaṛ Sidi Ṛebbi.
25Vaata, mina olen teile seda ette ütelnud.
25Atan nniɣ-awen-t-id ihi :
26Kui teile siis öeldakse: 'Ennäe, ta on kõrbes!', ärge siis minge välja; 'Ennäe, ta on kambrites!', ärge siis uskuge!
26ma nnan-awen Lmasiḥ atan deg unezṛuf, ur țṛuḥut ara, neɣ ma nnan-awen walit, atan deg umkan-ihin yeffren, ur țțamnet ara.
27Sest otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on Inimese Poja tulemine.
27Axaṭer asm'ara d-yas Mmi-s n bunadem, ad yili am tafat n lbeṛeq m'ara d-tfeǧǧeǧ si cceṛq alamma d lɣeṛb.
28Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad.
28Anda yella umuṛḍus ( lǧifa ), dinna ara nnejmaɛen igudar.
29Aga kohe peale nende päevade ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ja tähed kukuvad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse.
29M'ara ɛeddin wussan-nni n leɛtab, iṭij ad inqes, aggur ur d-ițțak ara tiziri-ines, itran a d-ɣlin seg igenni, tizmar n igenwan ad rgagint.
30Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega.
30Imiren a d-iban Mmi-s n bunadem deg igenni, leɛṛac meṛṛa n ddunit ad meǧden, a d wwten deg idmaren-nsen m'ara walin Mmi-s n bunadem deg igenwan, yusa-d ɣef wusigna s tezmert akk-d lɛaḍima tameqqrant.
31Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega ja need koguvad kokku tema valitud neljast tuulest, taeva ühest äärest teise ääreni.
31A d-iceggeɛ lmalayekkat-is ad berrḥent s ṣṣut n lbuq, a d snejmaɛent wid akk yextaṛ Sidi Ṛebbi, si yal amkan, seg ixef n ddunit ɣer wayeḍ.
32Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal.
32Meyzet ɣef lemtel n tneqleț : mi lqaqit isegman-is, fsan wafriwen-is, teḥsam yewweḍ-d unebdu !
33Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga!
33Ula d kunwi, m'ara twalim yewweḍ-ed wannect-agi meṛṛa, ḥṣut belli Mmi-s n bunadem ițeddu-d, atan ɣer tewwurt.
34Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud.
34A wen-d-iniɣ tideț : lǧil-agi ur ițɛedday ara alamma ideṛṛu-d wannect agi meṛṛa.
35Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.
35Igenni d lqaɛa ad fnun, ma d imeslayen-iw ur fennun ara !
36Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei taeva inglid ega Poeg, vaid Isa üksi.
36Meɛna ɣef wayen yeɛnan ass neɣ ssaɛa n wannect-agi meṛṛa, yiwen ur ten-issin, ama d lmalayekkat n igenwan, ama d Mmi-s n Ṛebbi, anagar Baba Ṛebbi i geẓran.
37Sest nii nagu olid Noa päevad, nõnda on Inimese Poja tulemine.
37Am akken i tedṛa di zzman n nnbi Nuḥ, akken daɣen ara tedṛu di lweqt n Mmi-s n bunadem.
38Sest nii nagu inimesed olid noil päevil enne veeuputust - sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva,
38Axaṭer deg ussan-nni uqbel a d-neflen waman ɣef ddunit, imdanen llan tețțen, tessen, țemyezwaǧen, zeggjen i warraw-nsen, armi d ass i deg yekcem nnbi Nuḥ ɣer lbabuṛ.
39ega taibanud midagi, enne kui tuli veeuputus ja võttis kõik nad ära -, nõnda on ka Inimese Poja tulemine.
39Yiwen ur ifaq s wacemma armi d-ḥemlen waman i ten-yewwin, snegren-ten akk. AAkken ara tedṛu di lweqt n tuɣalin n Mmi-s n bunadem !
40Siis on kaks põllul: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha;
40Imiren, ger sin yergazen ara yilin deg iger, yiwen ad ițwarfed wayeḍ a d-iqqim.
41kaks naist on veskil jahvatamas: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.
41Ger snat n tilawin yeẓẓaden s tsirt, yiwet aț-țețwarfed tayeḍ a d-teqqim !
42Valvake siis, sest teie ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!
42Ɛasset ihi ur ɣefflet ara ! Axaṭer ur teẓrim ara lweqt i deg ara d-yas Ssid-nwen !
43Küllap te taipate, et kui peremees teaks, millisel öövalve ajal varas tuleb, siis ta valvaks ega lubaks oma majja sisse murda.
43Rret ddehn-nwen ɣer wayagi : lemmer yeẓri bab n wexxam lweqt i deg ara d-yas umakar, tili ad iɛiwez ur iggan ara, iwakken ur t-țțakren ara.
44Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!
44Daymi ula d kunwi heggit iman-nwen axaṭer di lweqt i ɣef ur tebnim ara, ara d-yas Mmi-s n bunadem.
45Kes siis on ustav ja arukas sulane, kelle ta isand on seadnud oma kodakondsete üle neile parajal ajal elatist andma?
45Anwa i d aqeddac aɛeqli i ɣef ara yețkel bab n wexxam ? D win ara iwekkel ɣef wat wexxam-is meṛṛa, iwakken a sen-yefk lqut-nsen di lawan.
46Õnnis on see sulane, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.
46Amarezg n uqeddac-agi ara d-yaf bab n wexxam m'ara d-yaweḍ, yelha d ccɣel-nni.
47Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.
47A wen-iniɣ tideț : a t-yerr d lewkil ɣef wayla-s meṛṛa !
48Aga kui see sulane oleks halb ja ütleks endamisi: 'Mu isand viibib,'
48Meɛna ma yella axeddam-agi diri-t, ad yini deg ul-is : bab n wexxam iɛeṭṭel, mazal ur d-ițas ara ;
49ning hakkaks peksma oma kaassulaseid, sööma ja jooma koos purjutajatega,
49dɣa ad ibdu ad ikkat iqeddacen n wexxam-nni, ad iteț, ad itess nețța d isekṛanen.
50siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea,
50Bab n wexxam a d-yas deg wass i ɣef ur ibni ara uqeddac-nni, di lawan ur yeẓri.
51ning raiub ta pooleks ja annab talle sama koha silmakirjatsejatega; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
51A t-iqecceɛ, a t-iɛaqeb akken țwaɛaqben at sin udmawen : imiren ara yilin imeṭṭawen d nndama tameqqrant.