1Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu.
1Daymi deg wussan-nni, tagelda n igenwan aț-țecbu ɣer ɛecṛa telmeẓyin i geddmen tiftilin-nsent iwakken ad ṛuḥent ad mmagrent isli.
2Viis nendest olid rumalad ja viis arukad,
2Xemsa seg-sent ț-țuḥṛicin, xemsa nniḍen ț-țungifin.
3rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,
3Mi d-ddment tungifin-nni tiftilin nsent, ur d-wwint ara zzit yid-sent.
4arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad.
4Ma ț-țuḥṛicin-nni, wwint-ed yid-sent tiqbucin n zzit.
5Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.
5Imi i gɛeṭṭel yesli, tilmeẓyin-nni nuddment dɣa ṭsent.
6Aga keskööl kostis hüüd: 'Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!'
6Di tlemmast n yiḍ, yiwet n taɣect tɛeggeḍ-ed : Ataya yesli iteddu-d, ffɣemt a t-temmagremt !
7Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid.
7Imiren kan ukint-ed akk telmeẓyin-nni, heggant tiftilin-nsent.
8Rumalad ütlesid arukatele: 'Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!'
8Tungifin-nni nnant i tuḥṛicin : Fkemt-aɣ-d kra si zzit-nkunt, tiftilin-nneɣ qṛib ad xsint.
9Aga arukad vastasid: 'Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!'
9Tuḥṛicin rrant-asent : Ulamek, ur aɣ-d-tkeffu ara i nekkunti d kunemti, ṛuḥemt a d taɣemt i yiman-nkunt ɣer wid yeznuzun.
10Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati.
10Mi ṛuḥent a d-aɣent, isli yewweḍ-ed, tuḥṛicin-nni iheggan iman-nsent kecment yid-es ɣer wexxam n tmeɣṛa, dɣa rran-d tawwurt.
11Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: 'Isand, isand, ava meile!'
11Mi i d-wwḍent tungifin-nni, bdant țɛeggiḍent : A Sidi, a Sidi ldi-yaɣ-d tawwurt.
12Aga tema vastas neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.'
12Meɛna nețța yerra-yasent-ed : A kunt-iniɣ tideț : ur kkunt ssineɣ ara !
13Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!
13Daymi a wen-iniɣ : Ɛasset, imi ur teẓrim ass, ur teẓrim lweqt.
14Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte.
14Ass n tuɣalin n Mmi-s n bunadem ad yili daɣen am yiwen wergaz i gțeddun ad iṛuḥ ɣer lɣeṛba, yesnejmaɛ-ed iqeddacen-is, iwekkel iten ɣef wayen akk yesɛa.
15Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile.
15Ifka i umezwaru xemsmeyya twiztin n ddheb, wi sin yefka-yas mitin, wis tlata yefka-yas meyya ; yefka i yal yiwen s wakken tella tezmert-is, dɣa iṛuḥ.
16Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis.
16Imiren kan, aqeddac-nni iwumi yefka xemsmeyya twiztin, iṛuḥ yetjeṛ yis-sent, irbeḥ-ed xemsmeyya nniḍen.
17Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde.
17Ula d win iwumi yefka mitin, ixdem akken, irbeḥ-ed mitin nniḍen.
18Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.
18Ma d win iwumi yefka meyya, iṛuḥ yeɣza di lqaɛa, yeffer tiwiztin-nni i s-d-ifka umɛellem-is.
19Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru.
19Mi gɛedda lweqt, yuɣal-ed umɛellem-nni, isnejmaɛ-iten-id iwakken ad imḥasab yid-sen.
20Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: 'Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!'
20Win akken iwumi yefka xemsmeyya twiztin, yusa-d yewwi-d yid-es xemsmeyya twiztin nniḍen, yenna-yas : A Sidi tefkiḍ-iyi-d xemsmeyya twiztin n ddheb, a tent-ih xemsmeyya nniḍen i d-rebḥeɣ yis-sent.
21Ta isand lausus talle: 'Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!'
21Amɛellem-is yenna-yas : D ayen yelhan i txedmeḍ ay aqeddac unṣiḥ, imi deg-ek laman ɣef tɣawsiwin timecṭuḥin, sya d asawen a k-wekkleɣ ɣef timeqqranin ! Ili-k di lfeṛḥ yid-i !
22Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: 'Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!'
22Aqeddac-nni iwumi yefka mitin twiztin n ddheb, iqeṛṛeb-ed ula d nețța, yenna-yas : A Sidi tefkiḍ-iyi mitin twiztin n ddheb, a tent-ih mitin nniḍen i d-rebḥeɣ yis-sent.
23Ta isand lausus talle: 'Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!'
23Amɛellem-is yenna-yas : D ayen yelhan i txedmeḍ, ay aqeddac unṣiḥimi deg-k laman ɣef tɣawsiwin timecṭuḥin, sya d asawen a k-wekkleɣ ɣef timeqqranin ! Ili-k di lfeṛḥ yid-i !
24Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: 'Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.
24Iwweḍ-ed win akken iwumi yefka meyya twiztin, yenna yas : A Sidi ẓriɣ-k d argaz iweɛṛen, tmeggreḍ anda ur tezriɛeḍ, tjemmɛeḍ seg wennar ayen ur tesrewteḍ ,
25Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!'
25dɣa uggadeɣ-k, daymi i ṛuḥeɣ ffreɣ deg wakal tiwiztin-nni i yi-tefkiḍ. Atan wayla-k, ddem-it !
26Tema isand aga vastas talle: 'Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.
26Amɛellem-is yenna-yas : Ay aqeddac amcum, ameɛdaz ! Imi iyi-teẓriḍ meggreɣ-d anda ur zriɛeɣ, jemmɛeɣ-ed daɣen anda ur srewteɣ,
27Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga.
27acuɣeṛ ihi ur tessekraḍ ara idrimin-iw iwakken m'ara d-uɣaleɣ a ten-id-erreɣ s lfayda.
28Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti!
28Imiren amɛellem-nni yumeṛ i iqeddacen-is yenna-yasen : Kkset-as meyya-nni twiztin ternum-tent i win yesɛan ɛecṛa alef n twiztin !
29Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on.
29Axaṭer kra win yesɛan, a s-nernu ad yili di tawant, ma d win ur nesɛi ara, a s-nekkes ula d ayen yesɛa.
30Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!'
30Ma d aqeddac-agi ur nemɛin, ḍeggṛet-eț ɣer ṭṭlam n beṛṛa anda ara yilin imeṭṭawen d nndama tameqqrant.
31Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile
31Asm'ara d-yas Mmi-s n bunadem di tmanegt-is nețța d lmalayekkat meṛṛa, ad iḥkem di lɛaḍima-s ;
32ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest.
32leǧnas meṛṛa a d-nnejmaɛen zdat-es, a ten-ifṛeq am umeksa iɛeSlen ulli ɣef tɣeṭṭen.
33Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele.
33Ad yerr ulli ɣer uyeffus-is, tiɣeṭṭen ɣer uzelmaḍ-is.
34Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: 'Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!
34Imiren agellid ad yini i wid yellan ɣer uyeffus-is : Aset-ed a kunwi iburek Baba, aț-țweṛtem tagelda i wen-ițțuheggan seg wasmi i tebda ddunit.
35Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu,
35Axaṭer lliɣ lluẓeɣ tefkam-iyi ččiɣ, ffudeɣ tefkam-iyi swiɣ, usiɣ-ed d abeṛṛani testeṛḥbem yis-i,
36ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.'
36lliɣ d aɛeryan tesselsem-iyi, d amuḍin telham-d yid-i, lliɣ daɣen d ameḥbus tusam-d teẓram-iyi.
37Siis vastavad õiged talle: 'Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?
37Imiren iḥeqqiyen a s-d-rren : A Sidi melmi i k-neẓra telluẓeḍ, nefka-yak teččiḍ ? Neɣ neẓra-k teffuḍeḍ nefka-yak teswiḍ ?
38Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind?
38Melmi daɣen i d-tusiḍ d abeṛṛani nesṭeṛḥeb yis-ek, neɣ melmi i k-nwala d aɛeryan, nessels-ik ?
39Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?'
39Melmi i k-neẓra d amuḍin neɣ di lḥebs nusa-d ɣuṛ-ek ?
40Ja kuningas vastab neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.'
40Agellid a sen-d-yerr : A wen-iniɣ tideț, yal tikkelt i deg txedmem ayagi i yiwen seg imecṭuḥen-agi yellan d atmaten-iw, i nekk iwumi t-txedmem.
41Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: 'Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!
41Imiren ad yini i wid yellan ɣer uẓelmaḍ-is : Beɛdet akkin fell-i a kunwi yețwaneɛlen, ṛuḥet ɣer tmes n dayem yețwaheggan i Cciṭan d wid i t- tebɛen.
42Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu ja te ei andnud mulle juua,
42Axaṭer lliɣ lluẓeɣ ur iyi tesseččem ara, ffudeɣ ur iyi-tefkim ara ad sweɣ,
43ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama.'
43usiɣ-ed d abeṛṛani ur tesṭerḥbem ara yis-i, lliɣ d aɛeryan ur iyi tesselsem ara, lliɣ daɣen d amuḍin, d ameḥbus, ur d-tusim ara aț-țesteqsim fell-i.
44Siis vastavad ka need: 'Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või vangis ja ei ole sind teeninud?'
44Imiren ula d nutni a s-d-rren : A Sidi, melmi i k-neẓra telluẓeḍ neɣ teffudeḍ d abeṛṛani neɣ d aɛeryan, d amuḍin neɣ d ameḥbus, ur d-nelhi ara yid-ek ?
45Siis ta vastab neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.'
45Nețța a sen-d-yerr : A wen-iniɣ tideț : yal tikkelt i deg ur texdimem ara ayagi i yiwen seg imecṭuḥen-agi, i nekk iwumi ur t-texdimem ara.
46Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu.'
46Imiren widak-agi ad kecmen ɣer lɛiqab ur nfennu, ma d iḥeqqiyen ad kecmen ɣer tudert n dayem !