1Hoiduge aga, et te oma vagasid tegusid ei tee inimeste ees, et nemad teid vaataksid, muidu ei ole teil palka oma Isalt, kes on taevas!
1Ayen txeddmem i Sidi Ṛebbi, ur t-id-sbegginet ara iwakken a kkun-walin medden, m'ulac ur tseɛɛum ara lfayda ɣer Baba-twen yellan deg igenwan.
2Kui sa nüüd almuseid jagad, siis ära lase enese ees pasunat puhuda, nii nagu silmakirjatsejad teevad sünagoogides ja tänavatel, et inimesed neid ülistaksid. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
2M'ara tseddqeḍ, ur țberriḥ ara am akken xeddmen at sin wudmawen di leǧwameɛ neɣ deg iberdan, iwakken ad sɛun ccan ɣer yemdanen. A wen iniɣ tideț : d ayagi kan i d lfayda-nsen.
3Sina aga, kui sa oma almust jagad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb,
3Ma d kečč m'ara tseddqeḍ, ilaq afus-ik ayeffus ur ițwali ara wayen ixeddem ufus-ik azelmaḍ ;
4et su almus oleks varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!
4iwakken ssadaqa-inek aț-țeqqim di sser, akka ara tețwaqebleḍ ɣer Baba Ṛebbi yețwalin ayen txeddmeḍ di sser.
5Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest nemad armastavad palvetada sünagoogides ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
5M'ara tețẓallam, ur xeddmet ara am at sin wudmawen iḥemmlen ad ẓallen s ibeddi di leǧwameɛ neɣ deg iberdan iwakken a ten-walin medden. AA wen-iniɣ tideț : d ayagi kan i d lfayda-nsen.
6Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!
6Ma d kečč m'ara tebɣuḍ aț-țẓalleḍ, ṛuḥ ekcem ɣer texxamt-ik, sekkeṛ tawwurt, tedɛuḍ di sser ɣer Baba Ṛebbi, nețța yețwalin ayen yellan di sser, a k-id-iqbel.
7Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu.
7M'ara tețẓallam, ur sṭuqqutet ara lehduṛ am akken xeddmen at ddunit, ɣilen s lketṛa n imeslayen ara d țwaqeblen.
8Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te teda palute!
8Ur ten-țɛanadet ara, axaṭer Baba Ṛebbi yeẓra d acu teḥwaǧem uqbel a s-t-tessutrem.
9Teie palvetage siis nõnda: Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi!
9Atah wamek ilaq aț-țețẓallam : AA Baba-tneɣ yellan deg igenwan, iisem-ik ad ițwaqeddes,
10Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!
10lḥekma n tgeldit-ik a d-tass, llebɣi-k ad idṛu di lqaɛa aakken yedṛa deg igenwan.
11Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!
11Efk-aɣ-d mkul ass tamɛict-nneɣ.
12Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele!
12Semmeḥ-aɣ ddnubat-nneɣ aakken i nețsamaḥ i wid i ɣ-iḍelmen.
13Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast! [Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.]
13Ssebɛed fell-aɣ ajeṛṛeb, ssellek-aɣ si tḥila n Cciṭan. AAxaṭer ɣuṛ-ek i tella tgeldit, ttazmert d lɛaḍima i dayem. Amin !
14Sest kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks,
14Ma yella tețsamaḥem i yemdanen ii wen-ixeddmen cceṛ, Baba Ṛebbi yyellan deg igenwan a wen-isameḥ uula i kunwi.
15kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.
15Lameɛna ma yella kkunwi ur tețsamaḥem ara i wiyaḍ, aatan Baba Ṛebbi ur a wen-ițsamaḥ aara ula i kunwi ddnubat-nwen.
16Kui te aga paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad, sest nemad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma paastumist. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
16Asmi ara tuẓummem, ur d tesbegginet ara iman-nwen tḥeznem am at sin wudmawen issexsaṛen udmawen-nsen iwakken a ten-țwalin yemdanen belli uẓamen. A wen-iniɣ tideț : d ayagi kan i d lfayda-nsen.
17Aga sina, kui sa oled paastumas, siis võia oma pead ja pese oma nägu,
17Ma d kečč, m'ara tuẓumeḍ, ssired udem-ik, tdehneḍ aqeṛṛuy-ik s rriḥa,
18et su paastumine ei oleks näha inimestele, vaid su Isale, kes on varjatud, ja sinu Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!
18iwakken yiwen ur k-iɛeqqel belli tuẓameḍ. Ilaq ayagi ad iqqim gar-ak d Baba Ṛebbi ițwalin ayen yellan di sser, nețța a k-id-iqbel.
19Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad!
19Ur ssexzanet ara igerrujen di ddunit anda ara ten-yečč ubeɛɛuc d ṣṣdiḍ, anda ara ten-akren wid ifettken leḥyuḍ.
20Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta!
20Meɛna sxeznet axiṛ igerrujen deg igenwan anda ur llin ibeɛɛac d ṣṣdiḍ isserkuyen, anda ur zmiren ara imakaren ad fetken neɣ ad akren.
21Sest kus su aare on, seal on ka su süda.
21Axaṭer anda yella ugerruj-ik, dinna ara yili wul-ik.
22Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis.
22Allen, ț-țiftilin n lǧețța, ma yella seḥḥant wallen-ik, aț-țilliḍ s lekmal-ik di tafat.
23Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?
23Lameɛna, ma yella allen-ik ur seḥḥant ara, aț-țiliḍ di ṭṭlam. Ma yella dɣa allen-ik ur seḥḥant ara, tafat yellan deg-k d ṭṭlam, acḥal ihi berrik ṭṭlam i deg telliḍ.
24Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.
24Ur izmir yiwen ad iqdec ɣef sin imɛellmen deg yiwet n tikkelt. Ma iḥemmel yiwen, ad ikṛeh wayeḍ ; ma yeṭṭef deg yiwen, ad iḥqeṛ wayeḍ. Ur tezmirem ara ihi aț-țɛebdem Ṛebbi akk-d idrimen !
25Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas?
25Daymi i wen-d-qqaṛeɣ : ur țḥebbiṛet ara i tudert-nwen, ɣef wayen ara teččem d wayen ara teswem akk-d wayen ara telsem. Acu i gesɛan azal, ț-țudert neɣ d lqut ? D lǧețța neɣ d llebsa ? Tudert tugar lqut, lǧețța tugar llebsa !
26Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?
26Walit igṭaṭ ( ifṛax ) deg igenwan : ur zerrɛen, ur meggren, ur jemmɛen ula d acemma ɣer ikuffan, meɛna Baba-twen yellan deg igenwan, yețțak-asen-d tamɛict-nsen. Eɛni ur teswim ara akteṛ n yefṛax ?
27Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?
27Anwa i gzemren s uḥebbeṛ, ad yernu kra n wussan i leɛmeṛ-is ?
28Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra,
28Iwacu ara tḥebbṛem ɣef llebsa ? Walit amek i gemmun ijeǧǧigen n lexla : ur zeṭṭen, ur țellmen,
29aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.
29lameɛna a wen-iniɣ : ula d agellid Sliman s yiman-is di ccan-is ameqqran, ur yelsi am yiwen seg-sen.
30Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised!
30Ma yella Ṛebbi islusuy akka leḥcic yellan di lexla ass-agi, azekka ad ițwadeggeṛ ɣer tmes, amek ur kkun-islusu ara ula d kunwi ay imdanen ixuṣṣen di liman ?
31Ärge siis hakake muretsema, öeldes: 'Mis me sööme?' või 'Mis me joome?' või 'Millega me riietume?'
31Kkset anezgum i yiman-nwen, ur qqaṛet ara : d acu ara nečč, d acu ara nsew neɣ d acu ara nels ?
32Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate.
32Axaṭer ayagi d imejhal i gețḥebbiṛen fell-as. Ma d Baba-twen yellan deg igenwan, yeẓra ayen akk teḥwaǧem !
33Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!
33Nadit uqbel ɣef tgeldit n Sidi Ṛebbi d wayen yellan d lḥeqq, ayen nniḍen meṛṛa d nețța ara wen-t-id yefken.
34Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast.
34Ur țḥebbiṛet ara ihi i uzekka, axaṭer azekka s unezgum-is weḥd-es. Yal ass s leɛtab-ines !