1Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut,
1Ur țḥasabet ara wiyaḍ iwakken ur kkun-ițḥasab ula d yiwen.
2sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile!
2Akken tețḥasabem wiyaḍ ara kkun-iḥaseb Sidi Ṛebbi. A wen-d-iktil s lkil s wayes tețțektilim i wiyaḍ.
3Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?
3Acuɣeṛ tețmuqquleḍ axeclaw yellan di tiṭ n gma-k, kečč ur nețwali ara tigejdit yellan di tiṭ-ik ?
4Või kuidas sa võid oma vennale öelda: 'Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!' ja ennäe, sul endal on silmas palk?
4Amek ara tiniḍ i gma-k : « Eǧǧ-iyi ad kkseɣ axeclaw-nni yellan di tiṭ-ik, » kečč yesɛan tigejdit di tiṭ-ik ?
5Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata!
5A bu sin wudmawen ! Ekkes uqbel tigejdit yellan di tiṭ-ik, imiren aț-țwaliḍ amek ara d-tekkseḍ axeclaw yellan di tiṭ n gma-k.
6Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärleid sigade ette, et nad neid ei tallaks oma jalgadega ega pöörduks tagasi ja teid lõhki ei kisuks!
6Ur țțaket ara ayen yeṣfan i yeqjan, ur ṭeggiṛet ara tiɛeqcin ɣlayen zdat yilfan, m'ulac a ten ṛekḍen yerna a d-zzin fell-awen a kkun-gezren.
7Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,
7Ssutret, a wen-d-ițunefk ! Nadit, aț-țafem ! Sqerbebbet, a wen-d-ldin !
8sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!
8Axaṭer kra n win ara issutren, a s-d-ițțunefk ! Win ițnadin, ad yaf ! A s-d-teldi tewwurt i win ara isṭebṭben.
9Kas on teie seas sellist inimest, kellelt ta poeg palub leiba, ent tema annab talle kivi?
9Anwa deg-wen ara yefken ablaḍ i mmi-s ma yessuter-as-d aɣṛum ?
10Või kui ta palub kala, ent ta annab talle mao?
10Neɣ, anwa deg-wen ara yefken azrem i mmi-s ma yella yessuter-as-d aslem ?
11Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head neile, kes teda paluvad!
11Ma yella kunwi yellan d imcumen tessnem aț-țefkem ayen yelhan i warraw-nwen, amek Baba twen yellan deg igenwan ur d-ițțak ara ayen yelhan i wid ara s-t-issutren ?
12Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid.
12Ihi, xedmet i wiyaḍ ayen i tebɣam a wen-t-xedmen i kunwi, axaṭer akka i ɣ-d-tweṣṣa ccariɛa n Musa akk-d lenbiya.
13Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse!
13Kecmet si tewwurt iḍeyqen ! Axaṭer acḥal tewseɛ tewwurt, acḥal yeshel webrid yețțawin ɣer nnger, yerna aṭas i gețɛeddayen syenna.
14Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.
14Meɛna acḥal teḍyeq tewwurt, acḥal yewɛeṛ webrid yețțawin ɣer tudert yerna drus i gețɛeddayen syenna.
15Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!
15Ḥadret iman-nwen si lenbiya n lekdeb ! Țțasen-d ɣuṛ-wen am izamaren, nutni ɣer daxel d uccanen.
16Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt?
16A ten-tɛeqlem s lecɣal-nsen. UUr d-nțekkes ara tiẓurin seg inijel, neɣ lexṛif seg isennanen.
17Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja.
17Ttejṛa yelhan, tețțak-ed lfakya yelhan, yir ttejṛa tețțak-ed lfakya n diri.
18Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.
18Ttejṛa yelhan ur tezmir ara a d-tefk yir lfakya, akken daɣen yir ttejṛa ur tezmir ara a d-tefk lfakya yelhan.
19Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
19Yal ttejṛa ur d-nețțak ara lfakya lɛali aț-țețwagzem, aț-țețwaḍeggeṛ ɣer tmes.
20Küllap te tunnete nad ära nende viljast!
20S wakka, s lecɣal-nsen ara tɛeqlem lenbiya n lekdeb.
21Mitte igaüks, kes mulle ütleb: 'Issand, Issand!', ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.
21Mačči d wid kan i yi-d-iqqaṛen : « A Sidi, a Sidi » ara ikecmen ɣer tgelda n igenwan, meɛna d wid ixeddmen lebɣi n Baba yellan deg igenwan.
22Paljud ütlevad mulle tol päeval: 'Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?'
22Aṭas ara yi-d-yinin ass n lḥisab : « a Sidi a Sidi, s yisem-ik i nbecceṛ imeslayen s ɣuṛ Ṛebbi, s yisem-ik i nessufeɣ leǧnun, s yisem-ik i nexdem aṭas n lbeṛhanat ! »
23Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!
23Dɣa a sen-d-rreɣ : beɛdet akkin fell-i a wid ixeddmen cceṛ, ur kkun ssineɣ ara !
24Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.
24Akka, s kra n win yesmeḥsisen i wawal-iw yerna ixeddem-it, ițemcabi ɣer wemdan aɛeqli yebnan lsas n wexxam-is ɣef wezṛu.
25Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule.
25Ageffur ( lehwa ) yeɣli-d, isaffen ḥemlen-d, aḍu ihubb-ed ɣef wexxam-nni, meɛna ur yeɣli ara, axaṭer lsas-is yers ɣef wezṛu.
26Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale.
26Ma d win ismeḥsisen i wawal iw, ur nxeddem ara wayen i d-qqaṛeɣ, icuba ɣer wemdan ur nețxemmim ara, i gebnan axxam-is ɣef ṛṛmel ;
27Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.'
27yeɣli-d ugeffur, ḥemlen-d isaffen, ihubb-ed waḍu ɣef wexxam-nni, imiren yeɣli. Lexsaṛa-s ț-țameqqrant !
28Ja sündis, kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, et rahvahulgad olid vapustatud tema õpetusest,
28Mi gfukk Sidna Ɛisa aselmed, lɣaci akk wehmen deg imeslayen-ines,
29sest ta õpetas neid nagu see, kellel on meelevald, mitte nõnda nagu nende kirjatundjad.
29axaṭer isselmad-iten s tissas, mačči am lecyux-nsen.