¹Üks seitsmest inglist, neist, kellel oli seitse kaussi, tuli ning rääkis minuga ja ütles: 'Tule, ma näitan sulle selle suure hoora karistamist, kes istub suurte vete ääres,

¹Mbeɛd ayagi, yiwen si sebɛa lmalayekkat-nni yeṭṭfen sebɛa teqbucin yusa-d yenna-yi-d : -- As-ed a k-d-sneɛteɣ amek ara yețwaḥkem ɣef tmenɛult tameqqrant i gebnan ɣef yisaffen imeqqranen.

²kellega on hooranud ilmamaa kuningad ning kelle hooruse veinist on joobnud need, kes elavad ilmamaal!'

²Yid-es i zennun igelliden n ddunit, ɣef ddemma-s i ffɣen imezdaɣ n ddunit seg ubrid n Sidi Ṛebbi.

³Ja ta viis mu vaimus kõrbe.Ja ma nägin naist istuvat erepunase metsalise seljas, kes oli täis jumalateotuse nimesid ja kellel oli seitse pead ja kümme sarve.

³Deg uweḥḥi ufiɣ-ed iman-iw deg unezṛuf. Walaɣ yiwet tmeṭṭut teqqim ɣef yiwen lweḥc, rric-is d azeggaɣ, țwaketben fell-as yismawen n rregmat, yesɛa sebɛa iqeṛṛay akk-d ɛecṛa wacciwen.

⁴Naine oli riietatud purpurpunasesse ja erepunasesse ning ehitud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, ta käes oli kuldkarikas täis jäledusi ja oma hooruse saasta

⁴Tameṭṭut-nni telsa llebsa ifazen țțazeggaɣt, tcebbeḥ iman-is s ddheb d yedɣaɣen ɣlayen akk-d iɛeqcan. Teṭṭef deg ufus-is taqbuct n ddheb yeččuṛen ț-țicmatin, yeɛni ayen ineǧsen d wayen iɛefnen n yir lecɣal is.

⁵ning ta otsaette oli kirjutatud nimi, saladus: Suur Paabel, hoorade ja ilmamaa jäleduste ema!

⁵Yețwakteb ɣef wunyir-is yiwen yisem iwumi yețwaffer lmeɛna-s : Babilun tucmiț tameqqrant i seg d-kkant tecmatin akk-d leḥṛamat meṛṛa n ddunit.

⁶Ma nägin naise olevat joobnud pühade verest ja Jeesuse tunnistajate verest. Ma imestasin väga teda nähes.

⁶Walaɣ tameṭṭut-nni teskeṛ s idammen n wid yextaṛ Sidi Ṛebbi, d idammen n inigan n Lmasiḥ. Mi ț-walaɣ, wehmeɣ deg-s.

⁷Ingel ütles mulle: 'Mispärast sa imestad? Mina ütlen sulle saladuse naise ja metsalise kohta, kes teda kannab ja kellel on seitse pead ja kümme sarve.

⁷Yekker lmelk-nni yenna-yi-d : Acuɣeṛ i twehmeḍ ? Atan a k-d sfehmeɣ lbaḍna n tmeṭṭut-agi akk-d lweḥc i ț-yețbibbin, win akken yesɛan sebɛa iqeṛṛay d ɛecṛa wacciwen.

⁸Metsaline, keda sa nägid, oli ning teda ei ole enam ning ta tuleb üles sügavikust ja läheb hukatusse. Ja need, kes elavad ilmamaal, kelle nimesid ei ole maailma rajamisest saadik kirjutatud eluraamatusse, imestavad, kui näevad metsalist, kes oli ja keda ei ole enam ning kes tuleb jälle.

⁸Lweḥc-nni twalaḍ, zik yella yedder, tura ulac-it. A d-yali si tesraft lqayen lameɛna iwakken ad iṛuḥ ɣer nnger. Imezdaɣ n ddunit iwumi ur yețwajerred ara yisem-nsen seg wasmi i d-tebda ddunit di tektabt n tudert, ad tɛeǧǧben m'ara walin lweḥc-nni, axaṭer lweḥc-nni yellan zik yuɣal ulac-it, ițeddu a d-yuɣal.

⁹Siin olgu mõistust, millel on tarkust: need seitse pead on seitse mäge, mille peal istub naine. Ja on seitse kuningat:

⁹Dagi, tlaq tmusni d lefhama iwakken ad țwafehment lbaḍnat-agi : sebɛa iqeṛṛay-nni țmettilen-d sebɛa idurar i ɣef tesbedd lḥekma-s tmeṭṭut-nni ; țmettilen-d daɣen sebɛa igelliden :

¹⁰viis on langenud, üks on praegu, teine ei ole veel tulnud, ning kui ta tuleb, siis ta peab jääma üürikeseks ajaks.

¹⁰xemsa deg-sen ɣlin, yiwen mazal-it, wayeḍ urɛad ur d-yusi, yerna asm'ara d-yas ad yeḥkem kra n lweqt kan.

¹¹Ja metsaline, kes oli ja keda enam ei ole, see on kaheksas, ja samas üks neist seitsmest, ja ta läheb hukatusse.

¹¹Lweḥc-nni yellan zik yuɣal ulac-it, d nețța i d agellid wis tmanya, yella daɣen d yiwen si sebɛa-nni ara iṛuḥen ɣer nnger.

¹²Kümme sarve, mida sa nägid, on kümme kuningat, kes ei ole veel saanud kuningavõimu, kuid nad saavad koos metsalisega meelevalla üheks tunniks, et valitseda kuningatena.

¹²Ɛecṛa wacciwen nni i twalaḍ, țmettilen-d ɛecṛa igelliden urɛad nesɛi lḥekma, lameɛna a d-yas lweqt i deg ara ḥekmen azal n ssaɛa akk-d lweḥc.

¹³Nad on üht ja sama meelt, ning nad annavad oma väe ja meelevalla metsalise kätte.

¹³Msefhamen s yiwen ṛṛay, ad ɛawnen lweḥc s tezmert-nsen akk-d lḥekma-nsen.

¹⁴Nad hakkavad sõdima Tallega ja Tall võidab nad ära - sest tema on isandate Issand ja kuningate Kuningas - ja koos temaga võidavad need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad.'

¹⁴Ad sekkren imenɣi akk-d Izimer meɛna a ten-yeɣleb imi d nețța i d Ssid n Ssyadi, i d agellid n igelliden ; wid i gextaṛ daɣen iwumi i d-yessawel, i t-iḍuɛen a ten-ɣelben ula d nutni.

¹⁵Ja ta ütles mulle: 'Veed, mida sa nägid seal, kus hoor istub, on rahvad ja rahvahulgad ja paganad ja keeled.

¹⁵Lmelk yenna-yi-d daɣen : Aman-agi n isaffen i twalaḍ i ɣef tesbedd lḥekma-s tmeṭṭut-nni tucmiț, țmettilen-d igduden, lɣaci d leǧnas n mkul tutlayt.

¹⁶Kümme sarve, mida sa nägid, ning metsaline, need hakkavad vihkama hoora ja teevad ta puupaljaks ja võtavad alasti ja söövad ta liha ja põletavad ta ära tulega.

¹⁶Ɛecṛa wacciwen-nni i twalaḍ akk-d lweḥc, ad uɣalen ad keṛhen tameṭṭut-nni tucmiț, a ț-ɛerrin ad ččen aksum-is, imiren ad sseṛɣen ayen i d-yeqqimen seg-s.

¹⁷Sest Jumal on nende südamesse andnud teha tema nõu järgi ning olla sama meelt ning anda oma kuningavõim metsalise kätte, kuni Jumala sõnad on läinud täide.

¹⁷D Sidi Ṛebbi i ten-iwellhen akken ad xedmen lebɣi-s, ddukklen ɣef yiwen ṛṛay iwakken ad fken lḥekma i lweḥc alamma yedṛa-d lebɣi n Sidi Ṛebbi.

¹⁸Ja naine, keda sa nägid, on suur linn, kellel on kuningavõim ilmamaa kuningate üle.'

¹⁸Ma ț-țameṭṭut-nni tucmiț i twalaḍ, tețmettil-ed tamdint tameqqrant i gḥekmen ɣef yigelliden n ddunit.