¹Pärast seda nägin ma veel teist inglit, kellel oli suur meelevald, tulevat taevast alla, ning maailm läks valgeks tema hiilgusest.

¹Deffir wayagi walaɣ lmelk nniḍen i d-yusan seg igenni, yesɛa lḥekma tameqqrant, ddunit meṛṛa tfeǧǧeǧ s tmanegt-is.

²Ta hüüdis võimsa häälega: 'Langenud, langenud on suur Paabel ning on saanud kurjade vaimude eluasemeks ning kõigi rüvedate vaimude varjupaigaks ja kõigi rüvedate lindude varjupaigaks ning kõigi rüvedate loomade ja vihatute varjupaigaks!

²Iɛeggeḍ s ṣṣut ɛlayen yenna : Teɣli ! Teɣli temdint-nni tameqqrant n Babilun ! Tuɣal ț-țamezduɣt n ccwaṭen, d amkan anda țnejmaɛen leṛwaḥ imeɛfan, anda xeddmen leɛcuc-nsen leṭyuṛ iɛefnen.

³Sest tema hooruse raevuviinast on joonud kõik paganad ning temaga on hooranud maailma kuningad ning ilmamaa kaupmehed on rikastunud tema toretsemisest!'

³Axaṭer tewwi leǧnas meṛṛa ɣer leǧhel s yir tikli-ines, igelliden n ddunit jehlen yid-es, wid yețțaɣen znuzun uɣalen d imeṛkantiyen s sselɛa ifazen i s-znuzun.

⁴Ja ma kuulsin teist häält taevast hüüdvat: 'Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!

⁴Sliɣ i yiwet taɣect i d-yekkan seg igenni teqqaṛ : Effɣet seg-s ay agdud-iw, iwakken ur tɣellim ara di ddnub-is, iwakken ur kkun-id-țawḍent ara lmuṣibat ara d-yeɣlin fell-as.

⁵Sest tema patud on ulatunud taevani ning Jumalale on tulnud meelde tema ülekohtused teod.

⁵Axaṭer ddnubat-is ɛeddan tilas wwḍen ɣer igenni, amek ara yețțu Sidi Ṛebbi lbaṭel i texdem.

⁶Makske temale kätte, nõnda nagu tema on kätte maksnud, ning tasuge temale kahevõrra tema tegude järgi; karikasse, mille ta on valanud täis, valage talle kahevõrra,

⁶Xedmet as akken i wen-txeddem, ɛețțbet-eț akteṛ wayen i kkun-tɛețțeb, taqbuct nni n lemṛaṛ i tessew i wiyaḍ, ɛemmṛet-as-ț d lemṛaṛ yugaren win tessew nețțat.

⁷niipalju kui tema on iseennast ülistanud ja toretsenud, niisama palju andke temale piina ja leina! Tema ütleb oma südames: Ma istun kuningannana ega ole lesk ja ei saa iialgi näha leina.

⁷Akken tefka i yiman-is ccan, tɛac di lerbaḥ, ara s-tesseṛwum leɛtab d leḥzen, axaṭer teqqaṛ : Aql-iyi am ugellid, ur lliɣ ț-țaǧǧalt, ur țissineɣ leḥzen.

⁸Seepärast tulevad ühel päeval talle nuhtlused: surm ja lein ja nälg, ning ta põletatakse ära tulega, sest võimas on Issand Jumal, kes on mõistnud kohut tema üle.

⁸Daymi, deg yiwen wass ara d-ɣlint fell-as lmuṣibat : lmut, leḥzen, laẓ akk-d tmes ara ț-yeččen. Axaṭer d Sidi Ṛebbi Bab n tezmert i ț-iɛuqben.

⁹Tema pärast hakkavad nutma ja halisema ilmamaa kuningad, kes temaga on hooranud ja toretsenud, kui nad näevad tema põlemise suitsu,

⁹Igelliden n ddunit meṛṛa i gɛacen deg-s di zzhu d zzna, ad țrun, ad meǧden fell-as, m'ara walin dexxan i gețțalin si tmes iceɛlen deg-s.

¹⁰seistes kartusest tema piina ees kaugel eemal ja hüüdes: 'Häda, häda, suur linn, Paabel, võimas linn, sest üheainsa tunniga on tulnud su kohtumõistmine!'

¹⁰Imi uggaden a ten-taweḍ txeṣṣart, bedden mebɛid qqaṛen : A tawaɣit-im, a tawaɣit-im a tamdint n Babilun, tamdint tameqqrant yesɛan tazmert, deg yiwet n ssaɛa kan yeɣli-d fell-am lɛiqab.

¹¹Ja ilmamaa kaupmehed nutavad ja leinavad tema pärast, sest keegi ei osta kunagi enam nende kaupa:

¹¹Wid yețțaɣen znuzun ad ilin di leḥzen ameqqran ad țrun, axaṭer ulac win ara yaɣen sselɛa-nsen,

¹²ei kulda ega hõbedat, ei kalliskive ega pärleid, ei peenlinast ega purpurit, ei siidi ega erepunast riiet, ei mingisugust healõhnalist puud ega mingisugust elevandiluust eset, ei mingisugust väärispuust tehtud või vasest või rauast või marmorist eset,

¹²sselɛa-nni n ddheb d lfeṭṭa, idɣaɣen ɣlayen d iɛeqcan, lkețțan n lfina akk-d lkețțan azeggaɣ d leḥrir, sselɛa n yal asɣaṛ i d-yețțaken rriḥa taẓiḍant, leḥwayeǧ akk ineǧṛen s wacciwen n lfil, s wesɣaṛ ɣlayen d wayen yețwaxedmen s nnḥas d wuzzal akk-d eṛxem ;

¹³ei kaneeli ega kardemoni, ei suitsutusrohte, mürri ega viirukit, ei veini ega õli, ei püülijahu ega nisu, ei veiseid ega lambaid, ei hobuseid ega tõldu, ei orje ega inimhingi.

¹³ulac daɣen win ara yaɣen lqeṛfa, leɛqaqeṛ, leɛṭeṛ, lmuṛ, lebxuṛ, ccṛab, zzit, awren eṛqiqen akk-d yirden, izgaren, ulli, iɛewdiwen, ikeṛṛusen n umenɣi akk-d yemdanen i rran d aklan.

¹⁴Puuviljad, mida su hing himustas, on su käest kadunud ning kõik, mis särav ja läikiv, on su käest läinud kaotsi ning neid ei leita enam.

¹⁴A tamdint n Babilun, ayen akken tețmenniḍ iṛuḥ-am ibɛed fell-am, lerbaḥ-im d wayen akk mucaɛen ɣuṛ-em, ṛuḥen-am ur tețțuɣaleḍ ara a ten-tafeḍ.

¹⁵Nende asjadega kauplejad, kes on rikastunud selle linna varal, seisavad kartusest tema piina ees kaugel eemal, nuttes ja leinates:

¹⁵Wid yețțaɣen znuzun leḥwayeǧ di temdint-agi yuɣalen d imeṛkantiyen, ad qqimen mebɛid ad aggaden a ten-taweḍ twaɣit, ad țrun, ad ilin di leḥzen ;

¹⁶'Häda, häda, suur linn, riietatud peenlinasesse ja purpurisse ja erepunasesse ning ehitud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, sest üheainsa tunniga on ära rüüstatud nii suur rikkus!'

¹⁶ad inin : A tawaɣit ! A tawaɣit ! Tamdint nni yellan am tmeṭṭut yețlusun lkețțan eṛqiqen d llebsa tazeggaɣt ifazen, yețɛelliqen iɛeqcan ɣlayen, idɣaɣen n lyaman n mkul ṣṣenf akk-d ddheb,

¹⁷Kõik tüürimehed ja laevnikud ja kõik meremehed ja kõik, kes merel sõidavad, seisid kaugel eemal

¹⁷deg yiwet n ssaɛa kan, kullec yuɣal d iɣed ! Lqebṭanat n lbabuṛat d ixeddamen nsen, ibeḥṛiyen akk-d wid yețsafaṛen di lebḥuṛ ɣer tmurt-nni qqimen mebɛid,

¹⁸ja kisendasid, kui nad nägid ta põlemise suitsu: 'Kes on selle suure linna sarnane?'

¹⁸țɛeggiḍen mi walan dexxan n tmes yeččan tamdint-nni, qqaṛen : Anta tamdint yecban tamdint agi ?

¹⁹Nad puistasid põrmu oma pea peale ning kisendasid nuttes ja leinates: 'Häda, häda, suur linn, kus on rikastunud kõik, kellel oli laevu merel - üheainsa tunniga on ta rüüstatud!'

¹⁹ Bdan ṭeggiṛen aɣebbaṛ ɣef yiqeṛṛay-nsen, țrun țmeǧǧiden, țɛeggiḍen qqaṛen : A tawaɣit-im ! A tawaɣit-im a tamdint tameqqrant, isrebḥen wid akk yesɛan lbabuṛat di lebḥur, deg yiwet teswiɛt kan tnegreḍ tuɣaleḍ d iɣed.

²⁰Rõõmusta tema pärast, taevas, ning pühad ja apostlid ja prohvetid, sest Jumal on teie kaebuse mõistnud tema kanda!'

²⁰A wid yextaṛ Sidi Ṛebbi, a wid i d-iceggeɛ ad beccṛen awal-is, a lenbiya, ay igenwan, ilit di lfeṛḥ ɣef wayen yedṛan yid-es, axaṭer Sidi Ṛebbi iɛuqeb-iț ɣef wayen i wen texdem.

²¹Ja üks võimas ingel tõstis kivi otsekui suure veskikivi ning viskas selle merre, hüüdes: 'Nõnda visatakse suur linn Paabel äkitselt ära ning teda ei leita enam!

²¹Imiren yiwen lmelk yesɛan tazmert tameqqrant, yeddem-ed tablaṭ annect n uɣaṛef n tsirt, iḍeggeṛ-iț ɣer lebḥeṛ yenna : Akka ara tețțuḍeggeṛ temdint tameqqrant n Babilun, ur tețțuɣal a d-tban ;

²²Ja kandlemängijate ja pillimeeste ja vileajajate ja pasunapuhujate häält ei kuulda sinu sees enam ja ühtegi mis tahes käsitöömeistrit ei leita enam sinu seest ning veskikivide mürinat ei kuulda enam sinu sees,

²²ur nețțuɣal a nsel i ṣṣut n wid yekkaten snitra d wid i gcennun akk-d wid yekkaten ajewwaq d lbuq. Ur d-yețɣimi deg-em ṣṣaneɛ, ur nețțɣal a nsel i iɣuṛaf n tessirt.

²³ja lambi valgust ei paista sinu sees enam ning peigmehe ja mõrsja häält ei kuulda enam sinu sees. Sest sinu kaupmehed olid ilmamaa ülikud ja sinu nõidusega on eksitatud kõik paganad,

²³Ur tețțuɣal a d-tban deg-em tafat, ur nețțuɣal a nsel i taɣect n yesli ț-țeslit. Aț-țwaɛaqbeḍ a tamdint n Babilun imi imestujaṛ-im, d nutni i gellan d imeqqranen di ddunit ; leǧnas meṛṛa țwaxedɛen s ssḥur i txeddmeḍ ;

²⁴ning sinust on leitud prohvetite ja pühade verd ja kõikide verd, kes on tapetud ilmamaal.'

²⁴axaṭer deg-em i yuzzlen idammen n lenbiya d wid yextaṛ Sidi Ṛebbi akk-d wid meṛṛa yemmezlen di ddunit.