¹Kui siis Taavet elas oma kojas, ütles Taavet prohvet Naatanile: 'Vaata, mina elan seedripuust kojas, aga Issanda seaduselaegas on telgiriiete all.'

¹Li rey David ac cuan chic saß rochoch nak quixye re li profeta Natán: —¡Qßue retal! Lâin cuanquin saß châbil cab yîbanbil riqßuin li cheß chacalteß. Abanan li muhebâl li cuan cuiß lix Lokßlaj Câx li Kâcuaß, aßan yal riqßuin tßicr yîbanbil, chan.

²Ja Naatan ütles Taavetile: 'Tee kõik, mis sul südame peal on, sest Issand on sinuga!'

²Ut laj Natán quixye re: —At rey, bânu chixjunil li cßaßru cuan saß âchßôl xbânunquil xban nak li Kâcuaß cuan âcuiqßuin, chan.

³Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Issanda sõna, kes ütles:

³Abanan chiru li kßojyîn aßan li Kâcuaß Dios quiâtinac riqßuin laj Natán ut quixye re:

⁴'Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Sina ära ehita mulle elamiseks koda.

⁴—Tatxic riqßuin laj David ut tâye re chi joßcaßin, “Joßcaßin xye âcue li Kâcuaß: At David, mâcuaß lâat tatyîbânk re lin templo re tincuânk cuiß.

⁵Sest ma pole kojas elanud alates päevast, kui ma tõin Iisraeli ära, kuni tänapäevani, vaid olen rännanud telgist telki ja paigast teise.

⁵Relic chi yâl nak lâin incßaß xincuan saß junak châbil cab chalen saß li cutan nak quicuisiheb lin tenamit aran Egipto toj chalen anakcuan. Nincuan ban saß li tabernáculo, li muhebâl yîbanbil riqßuin tßicr.

⁶Kus ma ka iganes kogu Iisraelis olen käinud, kas ma olen sõnagi lausunud ainsalegi Iisraeli kohtumõistjale, keda ma olin käskinud minu rahvast karjasena hoida, ja öelnud: Mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda?

⁶Chalen nak xeßcuochbeni chak li ralal xcßajol laj Israel incßaß xinye reheb li yôqueb chi cßamoc be chiruheb nak teßxyîb junak li templo riqßuin chacalteß re tincuânk cuiß,” chan.

⁷Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb vägede Issand: Ma olen sind võtnud karjamaalt lammaste ja kitsede järelt, et sa oleksid mu rahvale, Iisraelile, vürstiks.

⁷Ut li Dios quixye re laj Natán: —Tâye re laj David laj cßanjel chicuu, “Joßcaßin xye âcue li Kâcuaß li nimajcual Dios: Lâin quinsicßoc âcuu nak yôcat chak chi iloc carner saß cßalebâl ut catinxakab chokß xreyeb lin tenamit Israel.

⁸Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen kõik su vaenlased sinu eest hävitanud. Nüüd tahan ma sinu nime teha võrdseks suurimate nimedega maa peal.

⁸Lâin xintenkßan âcue saß chixjunil li naßajej xatcuulac cuiß ut xinkßaxtesi saß âcuukß chixjunileb li xicß nequeßiloc âcue. Ut xinqßue âcuanquil joß xcuanquil li nînkeb xcuanquil saß ruchichßochß.

⁹Ja ma tahan oma rahvale, Iisraelile, paiga määrata ja teda nõnda istutada, et ta oma kohal võib elada ega tarvitse enam karta, ja pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem

⁹Lâin quinqßue xnaßajeb lin tenamit Israel joß quinye. Ut quinqßueheb chi cuânc aran chi sa saß xchßôleb. Mâ ani chic târûk tâisînk reheb, chi moco eb li incßaß useb xnaßleb teßchßißchßißînk reheb joß queßxbânu junxil,

¹⁰ja sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale. Ja ma alandan kõik su vaenlased ja kuulutan sulle, et Issand annab sulle järeltuleva soo.

¹⁰chalen nak quebinxakab chak eb laj rakol âtin chi taklânc saß xbêneb lin tenamit Israel. Anakcuan lâin tincuisi xcuanquileb chixjunileb li xicß nequeßiloc âcue. Ut nacuaj ajcuiß xyebal âcue nak lâin tinqßue âcualal âcßajol.

¹¹Ja kui su päevad täis saavad ja sa lähed oma vanemate juurde, siis ma lasen tõusta pärast sind sinu järglase, kes on üks su poegi, ja ma kinnitan tema kuningriigi.

¹¹Nak tâcuulak xkßehil nak tatcâmk, tatxic chi hilânc saß xyânkeb lâ xeßtônil yucuaß. Lâin tinqßue chokß âcuêkaj jun reheb lâ cualal. Ut tinxakab saß xnaßaj lix cuanquilal.

¹²Tema ehitab mulle koja ja mina kinnitan tema aujärje igaveseks ajaks.

¹²Aßan li tâyîbânk re li templo li tineßxlokßoni cuiß li tenamit. Ut lâin tinxakabânk re saß xnaßaj lix cuanquil chi junelic.

¹³Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks; oma heldust ma temast ei lahuta, nõnda nagu ma lahutasin tollest, kes oli enne sind.

¹³Lâinak lix yucuaß ut aßanak li cualal. Incßaß tincanab ruxtânanquil ru joß quinbânu riqßuin li quicuan chokß rey nak toj mâjiß nacat-oc chokß rey lâat.

¹⁴Ja ma panen ta igaveseks oma kotta ja kuningriiki, ja tema aujärg on igavesti kindel.'

¹⁴Lâin tinqßue xcuanquil saß xbêneb lin tenamit ut tinxakab chi junelic saß xnaßaj lix cuanquilal. Ut junelic cuânk jun reheb lâ cualal âcßajol li tâoc chokß rey”, chan li Dios.

¹⁵Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see nägemus, nõnda kõneles Naatan Taavetile.

¹⁵Li profeta Natán quixye re laj David chixjunil li cßaßru quiyeheß re ut li cßaßru quicßutbesîc chiru xban li Kâcuaß.

¹⁶Siis kuningas Taavet läks ja astus Issanda ette ning ütles: 'Issand Jumal! Kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind senini oled saatnud?

¹⁶Tojoßnak li rey David qui-oc saß li muhebâl ut quitijoc ut quixye: —At Kâcuaß, at nimajcual Dios, ¿anihin lâin ut aniheb li cualal incßajol nak xaqßue li usilal aßin ke?

¹⁷Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole tulevikust: sa oled vaadanud mind kui ülendatud inimeste rida, Issand Jumal!

¹⁷At Kâcuaß, châcuu lâat toj mâjiß tzßakal li xaye xban nak xaye ajcuiß nak junelic xakxôk xcuanquileb li cualal incßajol li teßcuânk mokon. At Kâcuaß, at inDios, châcuu lâat lâin jun cuînk kßaxal châbil.

¹⁸Mida peaks Taavet sulle veelgi kõnelema aust, mida sa oled osutanud oma sulasele? Sina ju tunned oma sulast.

¹⁸¿Cßaß chic ru târûk tinye lâin chirix lin lokßal li xaqßue? Lâat nacanau chanru lin naßleb, lâin aj cßanjel châcuu.

¹⁹Issand! Oma sulase pärast ja oma südame järgi oled sa kõiki neid suuri asju teinud ja kõik need suured asjad teatavaks teinud.

¹⁹At Kâcuaß, xban nak niquinâra, saß âchßôl x-ala chak nak xabânu lix nînkal ru naßleb aßin cuiqßuin. Xabânu ajcuiß chi joßcan re nak tâcßutûnk li sachba chßôlej li nacabânu.

²⁰Issand! Kõige selle järgi, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud, ei ole ükski sinu sarnane ega ole muud Jumalat kui sina.

²⁰At nimajcual Dios, mâcßaß chic junak Dios juntakßêt âcuiqßuin. Mâ jun chic Dios cuan. Caßaj cuiß lâat. Li cßaßru quilajâbânu ac kabiom resil.

²¹Ja kes on nagu sinu rahvas Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas? Sa oled enesele teinud suure ja kardetava nime, ajades paganad ära oma rahva eest, kelle sa Egiptusest lunastasid.

²¹Mâ jun chic tenamit cuan saß ruchichßochß joß lâ tenamit Israel. At Kâcuaß, lâat catcoloc reheb re nak teßoc chokß âtenamit. Lâat cabânu milagros ut sachba chßôlej nak cacuisiheb li jalanil tenamit saß lix naßajeb lâ tenamit li cacoleb nak cacuisiheb chak Egipto. Cabânu aßan re xcßutbesinquil nak lâat kßaxal nim lâ cuanquil.

²²Ja sa oled oma Iisraeli rahva määranud enesele rahvaks igaveseks ajaks. Jah, sina, Issand, oled saanud neile Jumalaks.

²²Lâat catqßuehoc reheb laj Israel chokß âtenamit chi junelic. Ut lâat, at Kâcuaß, lâat chic lix Dioseb.

²³Ja nüüd, Issand, olgu see sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud, igavesti kindel ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!

²³Anakcuan, at Kâcuaß, chi-uxmânk ta joß xaye chicuix ut chirixeb li cualal incßajol li teßcuânk. Ut xakxôk ta xcuanquil chi junelic li cßaßru xaye.

²⁴Siis on su nimi igavesti kindel ja suur, ja öeldakse: Vägede Issand, Iisraeli Jumal, on Iisraelile Jumalaks, ja su sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees.

²⁴Chinimâk taxak xlokßal lâ cßabaß chi junelic ut chixjunileb taxak tixye nak lâat, li nimajcual Dios, lâat lix Dioseb laj Israel. Ut tâxakab taxak saß xnaßaj lix cuanquileb li cualal incßajol chi junelic.

²⁵Sest sina, mu Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud, et sa annad temale järeltuleva soo. Seepärast julgeb su sulane sind paluda.

²⁵At nimajcual Dios, lâat li kaDios lâo aj Israel. Lâat xacßutbesi chicuu nak xakxôk saß xnaßaj lin cuanquil chi junelic. Lâat xaye cue nak eb li cualal incßajol teßoc chokß rey chi junelic. Joßcan nak lâin yôquin chi tijoc châcuu.

²⁶Ja nüüd, Issand! Sina oled Jumal ja sina oled oma sulasele lubanud seda head,

²⁶At Kâcuaß, lâat li nimajcual Dios. Lâat xatyechißin li usilal aßin cue lâin laj cßanjel châcuu.Ut anakcuan lâat xacuaj rosobtesinquil li cualal incßajol. Ut xaye nak xakxôk xcuanquileb chi junelic châcuu. Lâat, at Kâcuaß, xacuosobtesiheb ut osobtesinbilakeb âban chi junelic, chan laj David.

²⁷hakka siis nüüd oma sulase sugu õnnistama, et see igavesti sinu ette jääks! Sest mida sina, Issand, õnnistad, see jääb igavesti õnnistatuks!'

²⁷Ut anakcuan lâat xacuaj rosobtesinquil li cualal incßajol. Ut xaye nak xakxôk xcuanquileb chi junelic châcuu. Lâat, at Kâcuaß, xacuosobtesiheb ut osobtesinbilakeb âban chi junelic, chan laj David.