1Kui Jumala laegas oli viidud ja asetatud telki, mille Taavet sellele oli püstitanud, siis toodi Jumala ees põletus- ja tänuohvreid.
1Joßcaßin nak queßxcßam lix Lokßlaj Câx li Kâcuaß ut queßxqßue saß xyi li muhebâl li quixyîb laj David. Queßxcßat li mayejanbil xul chiru li Kâcuaß ut queßxqßue xmayej re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin li Kâcuaß.
2Ja kui Taavet oli põletus- ja tänuohvreid ohverdanud, siis ta õnnistas rahvast Issanda nimel.
2Nak ac xrakeß laj David chixqßuebal li cßatbil mayej ut li mayej re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin li Kâcuaß, quixtzßâma chiru li Kâcuaß li nimajcual Dios nak târosobtesiheb lix tenamit.
3Ja ta jagas igale Iisraeli lapsele, niihästi mehele kui naisele, igaühele leivakaku ning datli- ja rosinakoogi.
3Ut quixjeqßui li tzacaêmk reheb chixjunileb li tenamit, joß cuînk joß ixk. Chixjûnkaleb quiqßueheß junjûnk xcaxlan cuaheb, li pombil tib joß ajcuiß li chaki uvas.
4Ja ta pani leviidid Issanda laeka ees teenima ja kuulutama, tänama ja kiitma Issandat, Iisraeli Jumalat:
4Laj David quixsicß ruheb saß xyânkeb laj levita li ani teßcßanjelak chiru li Lokßlaj Câx chi tzßâmânc chiru li Dios, chi bantioxînc ut chixlokßoninquil li Kâcuaß lix Dios eb laj Israel.
5Aasaf oli juhataja ja Sakarja tema abi; siis Jeiel, Semiramot, Jehiel, Mattitja, Eliab, Benaja, Oobed-Edom ja Jeiel mänguriistadega, naablite ja kanneldega, kuna Aasaf mängis simblit;
5Li xbên li quisiqßueß ru, aßan laj Asaf; li xcab, aßan laj Zacarías; ut chirixeb aßan cuanqueb laj Jeiel, laj Semiramot, laj Jehiel, laj Matatías, laj Eliab, laj Benaía, laj Obed-edom, ut laj Jeiel jun chic. Cuanqueb xcuajb, cuanqueb xsalterios ut cuanqueb x-arpa. Laj Asaf, aßan li quitochßoc re li sursûquil chßîchß.
6ja preestrid Benaja ja Jahasiel puhusid vahetpidamata pasunaid Jumala seaduselaeka ees.
6Ut li cuib chi aj tij laj Benaía ut laj Jahaziel, rajlal queßxyâbasi li trompeta chiru lix Lokßlaj Câx li Kâcuaß.
7Siis, selsamal päeval, andis Taavet Issanda tänamise esimest korda Aasafi ja tema vendade hooleks:
7Saß li cutan aßan laj David quixye re laj Asaf ut eb lix comon nak teßxlokßoni li Kâcuaß riqßuin li bich aßin:
8'Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
8—Cheqßuehak xlokßal li Kâcuaß. Cheyâba lix cßabaß. Yehomak resil reheb chixjunileb li tenamit li cßaßru quilajxbânu.
9Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
9Chebichâk li bich re xqßuebal xlokßal li Kâcuaß. Ut yehomak resil li sachba chßôlej li naxbânu riqßuin lix cuanquil.
10Kiidelge tema pühast nimest, rõõmustugu nende süda, kes otsivad Issandat!
10Cheqßuehak xlokßal lix santil cßabaß li Kâcuaß. Chisahokß taxak saß êchßôl lâex li nequecßoxla li Dios.
11Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
11Chetzßâma êtenkßanquil riqßuin li Kâcuaß. Junelic riqßuin aßan têtzßâma êtenkßanquil.
12Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
12Chijulticokß êre li sachba chßôlej li quixbânu riqßuin lix cuanquil. Chijulticokß êre chanru nak quirakoc âtin saß tîquilal.
13teie, Iisraeli, tema sulase sugu, teie, Jaakobi, tema valitu lapsed!
13Lâex li ralal xcßajol laj Israel. Lâex laj cßanjel chiru li Kâcuaß. Lâex li ralal xcßajol laj Jacob, li sicßbil êru xban li Kâcuaß.
14Tema, Issand, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
14Aßan li Kâcuaß, li nimajcual Dios. Aßan li narakoc âtin saß xbêneb chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß.
15Pidage igavesti meeles tema lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
15Junelic jultic re li contrato li quixbânu riqßuineb laj Israel. Usta tânumekß qßuila chihab, abanan mâ jokße tâsachk saß xchßôl.
16lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja tema vannet Iisakile!
16Jultic re nak quixbânu li contrato riqßuin laj Abraham. Ut jultic ajcuiß re nak quixbânu li contrato aßan riqßuin laj Isaac.
17Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks.
17Quixbânu ajcuiß li contrato aßan riqßuin laj Jacob. Ut quixxakab xcuanquil li contrato chokß reheb laj Israel chi junelic.
18Ta ütles: 'Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa,
18Quixye reheb chi joßcaßin, “Lâin tinqßue êre li naßajej Canaán. Lâex tex-êchanînk re chi junaj cua,” chan li Dios.
19kuigi teid on väike hulgake ja olete seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud!'
19Moco nabaleb ta laj Israel nak quiyechißîc lix naßajeb xban li Dios. Ut yal aj numeleb saß li naßajej li cuanqueb cuiß.
20Nad rändasid rahva juurest rahva juurde, ühest riigist teise rahva juurde.
20Quilajeßxbeni ribeb saß eb li tenamit. Jalan jalânk li tenamit li quilajeßnumeß cuiß.
21Tema ei lasknud kedagi neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
21Li Dios qui-iloc reheb re nak mâ ani târahobtesînk reheb. Ut quixkßuseb li rey li cuanqueb saß xcuanquil re nak mâcßaß teßxbânu reheb laj Israel xban nak naxraheb.
22'Ärge puudutage minu võituid ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!'
22Quixye reheb, “Mâcßaß têbânu reheb laj Israel li sicßbileb ru inban. Chi moco têbânu raylal reheb lin profeta,” chan.
23Laulge Issandale, kogu maailm, kuulutage päevast päeva tema päästet!
23Bichahomak xlokßal li Kâcuaß chêjunilex lâex li cuanquex saß ruchichßochß. Ut rajlal cutan têye nak aßan laj Colol ke.
24Jutustage paganate seas tema au, tema imeasju kõigi rahvaste seas!
24Bichahomak xlokßal li Kâcuaß chiruheb li tenamit ut têye resil li sachba chßôlej li nalajxbânu.
25Sest Issand on suur ja väga kiidetav, ja tema on kardetavam kui kõik muud jumalad.
25Kßaxal nim xcuanquil li nimajcual Dios ut xcßulub nak takaqßue xlokßal. Aßan li tento tâxucuak ru xban nak aßan li kßaxal nim xcuanquil chiruheb chixjunileb li jalanil dios.
26Sest teiste rahvaste jumalad on ebajumalad, aga Issand on teinud taeva.
26Eb li dios li nequeßxlokßoni li jalanil tenamit yal yîbanbileb dios. Abanan li Kâcuaß, aßan li tzßakal Dios. Aßan li quiyîban re li choxa.
27Aulikkus ja auhiilgus on tema palge ees, võimsus ja rõõm on tema asupaigas.
27Cßajoß xlokßal li Kâcuaß ut kßaxal nim xcuanquil. Li ralal xcßajol nequeßxqßue xlokßal ut nequeßrecßa lix cuanquil ut li sahil chßôlej saß li templo.
28Rahvaste suguvõsad! Andke Issandale, andke Issandale au ja võimsus!
28Cheqßuehak xlokßal li nimajcual Dios chêjunilex lâex li cuanquex saß ruchichßochß. Cheqßuehak xcuanquil ut cheqßuehak xlokßal li Kâcuaß.
29Andke Issandale tema nime au, tooge annetusi ja tulge tema palge ette, kummardage Issandat pühas ehtes!
29Qßuehomak xlokßal li Kâcuaß xban nak xcßulub nak têqßue xlokßal. Ut cßamomak lê mayej saß lix templo. Têcuikßib êrib chiru li Kâcuaß xban nak kßaxal lokß ut santo.
30Kogu maailm värisegu tema palge ees! Aga maailm jääb kindlaks, ei see kõigu.
30Chexucua ru li Kâcuaß chêjunilex lâex li cuanquex saß ruchichßochß xban nak aßan li quixakaban re li ruchichßochß saß xnaßaj re nak incßaß tâecßânk.
31Taevad rõõmustugu ja maa ilutsegu! Ja öelge paganate seas: 'Issand on kuningas!'
31Chisahokß taxak saß xchßôl li choxa joß ajcuiß li ruchichßochß. Yehomak resil saß chixjunileb li tenamit nak li Kâcuaß Dios, aßan li tzßakal Rey.
32Meri ja selle täius kohisegu, hõisaku väli ja kõik, mis seal on!
32Chi-ecßânk taxak ru li palau joß ajcuiß chixjunil li cuan chi saß xban xsahileb saß xchßôl. Ut cheßsahokß ta ajcuiß saß xchßôleb li cßaßak re ru cuanqueb saß cßalebâl.
33Siis rõkatagu rõõmust metsa puud Issanda ees, sest tema tuleb kohut mõistma maailmale!
33Cheßsahokß ta saß xchßôleb chiru li Kâcuaß chixjunileb li cheß li cuanqueb saß qßuicheß, xban nak li Kâcuaß tâchâlk chi rakoc âtin saß xbêneb li cuanqueb saß ruchichßochß.
34Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
34Chexbantioxînk chiru li Kâcuaß xban nak aßan châbil ut junelic na-uxtânan u.
35Ja öelge: 'Päästa meid, meie pääste Jumal, kogu ja vabasta meid paganate seast, et saaksime tänada su püha nime ja hoobelda sinu kiitmisega!'
35Yehomak, “Choâcol taxak, at Kâcuaß, at kaDios. Lâat laj Colol ke. Choâcuisi taxak saß xyânkeb li jalaneb xtenamit. Choâcßam taxak saß kanaßaj re nak târûk takaye resil lâ santil cßabaß ut takaqßue âlokßal chi sa saß kachßôl.
36Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Ja kogu rahvas öelgu: 'Aamen!' ning kiitku Issandat!'
36Chikaqßuehak taxak xlokßal li Kâcuaß li kaDios lâo aj Israel chi junelic kße cutan,” chan laj David. Ut chixjunileb li tenamit queßxlokßoni li Kâcuaß ut queßxye, “Joßcan taxak”.
37Ja ta jättis sinna Issanda seaduselaeka ette Aasafi ja tema vennad, et nad alaliselt teeniksid laeka ees, täites igapäevaseid ülesandeid,
37Joßcan nak laj David quixcanab laj Asaf rochbeneb li rechßalal saß li naßajej li cuan cuiß lix Lokßlaj Câx li Kâcuaß re nak teßcßanjelak rajlal cutan joß tento xbânunquil.
38ja Oobed-Edomi ja tema vennad, ühtekokku kuuskümmend kaheksa; Oobed-Edom, Jedituuni poeg, ja Hosa said väravahoidjaiks.
38Ut quixcanab ajcuiß laj Obed-edom rochbeneb li rechßalal. Cuakxakib xcâcßâl li cuînk li queßcana chixtenkßanquil. Laj Hosa ut laj Obed-edom, li ralal laj Jedutún, aßaneb li teßcßacßalênk reheb li oquebâl.
39Ja preester Saadoki ja tema vennad preestrid jättis ta Issanda elamu ette, Gibeonis olevale ohvrikünkale,
39Laj Sadoc rochbeneb li rech aj tijul, aßaneb li queßxakabâc chi cßamoc be chi lokßonînc saß lix tabernáculo li Dios li cuan aran Gabaón saß jun li naßajej najt xteram.
40ohverdama põletusohvrialtaril Issandale põletusohvreid igal hommikul ja õhtul, nõnda nagu on kirjutatud Seaduses, mille Issand Iisraelile andis.
40Ut aßaneb li teßqßuehok chiru li Kâcuaß li cßatbil mayej rajlal ekßela ut rajlal ecuu. Teßlokßonînk chi tzßakal re ru joß tzßîbanbil retalil saß li chakßrab li quixqßue li Kâcuaß reheb laj Israel.
41Ja nendega koos olid Heeman ja Jedutuun ning teised valitud, kes nimeliselt olid nimetatud Issandat tänama selle eest, et tema heldus kestab igavesti.
41Ut queßcanabâc ajcuiß laj Hemán ut laj Jedutún chixtenkßanquileb li queßsiqßueß ru chixlokßoninquil li Kâcuaß xban nak junelic na-uxtânan u.
42Ja nende, Heemani ja Jedutuuni juures olid pasunad ja simblid mängumeestele ja muud mänguriistad Jumala laulu jaoks. Ja Jedutuuni pojad valvasid väravat.
42Eb li cuînk aßan queßxyâbasi li trompeta, ut queßxtochß li sursûquil chßîchß ut queßcuajbac ut queßbichan re xlokßoninquil li Kâcuaß. Ut eb li ralal laj Jedutún, aßaneb li queßcßacßalen reheb li oquebâl.Chirix chic aßan, chixjunileb li tenamit queßcôeb saß li rochocheb. Joßcan ajcuiß laj David quisukßi saß rochoch chixqßuebal xsahileb xchßôl li ralal xcßajol.
43Siis kogu rahvas läks ära, igaüks oma koju; ja Taavet pöördus oma peret õnnistama.
43Chirix chic aßan, chixjunileb li tenamit queßcôeb saß li rochocheb. Joßcan ajcuiß laj David quisukßi saß rochoch chixqßuebal xsahileb xchßôl li ralal xcßajol.