¹Ja vaata, Issanda käsul tuli üks jumalamees Juudast Peetelisse, siis kui Jerobeam seisis altari juures, et suitsutada.

¹Nak laj Jeroboam yô chixcßatbal lix incienso saß li artal li quixyîb aran Bet-el, jun li profeta quichal chak Judá taklanbil xban li Dios.

²Ta hüüdis Issanda käsul altari poole ja ütles: 'Altar, altar! Nõnda ütleb Issand: Vaata, Taaveti soole sünnib poeg, Joosija nimi, ja tema tapab su peal ohvriküngaste preestrid, kes suitsutavad su peal, ja su peal põletatakse inimluid!'

²Li profeta quiâtinac chi cau xyâb xcux ut quixye cßaßru tixcßul li artal joß quiyeheß re xban li Kâcuaß. Quixye: —At artal, joßcaßin xye li Kâcuaß Dios: Saß xyânkeb li ralal xcßajol li rey David tâyoßlâk jun li cßulaßal aj Josías xcßabaß. Ut aßan tâcamsînk reheb laj tij li nequeßcßatoc incienso saß âbên re xlokßoninquil li jalanil dios. Ut saß âbên tixcßateb aßan, chan li profeta.

³Ja ta andis sel päeval tunnustähe, öeldes: 'See on tunnustäheks, et Issand on kõnelnud: Vaata, altar lõhkeb ja tuhk, mis selle peal on, pillutatakse laiali.'

³Ut saß ajcuiß li cutan aßan li profeta quixqßue jun li retalil ut quixye: —Aßan aßin li retalil nak li Kâcuaß, aßan li xyehoc re aßin. Li artal aßin tâjorekß ut lix chahil li cuan chi saß tâpajekß, chan.

⁴Kui kuningas kuulis jumalamehe sõnu, mis too hüüdis Peeteli altari poole, siis sirutas Jerobeam altari juurest oma käe välja ja hüüdis: 'Võtke ta kinni!' Aga käsi, mille ta sirutas tema poole, kuivetus ja ta ei suutnud seda tagasi tõmmata.

⁴Nak li rey quirabi li cßaßru quixye lix profeta li Dios chirix li artal li cuan Bet-el, quichal xjoskßil. Quixcßut li profeta riqßuin li rukß ut quixye: —¡Chapomak li cuînk aßan! chan. Ut li rukß quicana chi telto. Incßaß chic quiru quirecßasi saß xnaßaj.

⁵Ja altar lõhkes ning tuhk pillutati altarilt, nagu oli tunnustäht, mille jumalamees oli andnud Issanda käsul.

⁵Saß ajcuiß li hônal aßan li artal quijacheß ut li cha cuan saß xbên quipajeß joß quiyeheß re li profeta xban li Dios.

⁶Siis kuningas hakkas kõnelema ja ütles jumalamehele: 'Leevenda ometi Issanda, oma Jumala palet ja palveta minu eest, et ma saaksin käe tagasi!' Ja jumalamees leevendas Issanda palge ning kuningas sai oma käe tagasi ja see oli nagu ennegi.

⁶Li rey Jeroboam quixye re lix profeta li Dios: —Nintzßâma châcuu nak tattijok chiru li Kâcuaß lâ Dios ut tâtzßâma chiru nak tixqßuirtesi li cuukß, chan. Ut lix profeta li Dios quitijoc chiru li Kâcuaß ut li rukß li rey quiqßuira ut quicana joß nak quicuan junxil.

⁷Ja kuningas ütles jumalamehele: 'Tule koos minuga koju ja võta kehakinnitust, siis ma annan sulle ühe kingituse!'

⁷Li rey quixye re lix profeta li Dios: —Yoßo chicuix saß cuochoch. Tatcuaßak cuiqßuin ut tinqßue junak âmâtan, chan.

⁸Aga jumalamees vastas kuningale: 'Kui sa annaksid mulle ka poole oma kojast, ei tuleks ma sinuga kaasa; siin paigas ei söö ma leiba ega joo vett.

⁸Ut lix profeta li Dios quixye re li rey: —Usta tâqßue cue yi jachak li cßaßru âcue, lâin incßaß tinxic âcuiqßuin, chi moco tincuaßak chi moco tin-ucßak haß saß li naßajej aßin,

⁹Sest nõnda on mind kästud Issanda sõnaga, kes ütleb: Ära söö leiba ja ära joo vett, ja ära mine tagasi sedasama teed, mida sa tulid!'

⁹xban nak joßcan taklanbilin cuiß xban li Kâcuaß. Aßan quixye cue nak incßaß tincuaßak, chi moco tin-ucßak, chi moco tinsukßîk saß li be li xinchal cuiß, chan li profeta.

¹⁰Ja ta läks teist teed ega läinud tagasi seda teed, mida mööda ta oli Peetelisse tulnud.

¹⁰Joßcan nak li profeta quisukßi saß jalan chic be. Incßaß cô saß li be li quinumeß cuiß nak cô Bet-el.

¹¹Aga Peetelis elas keegi vana prohvet; tema pojad tulid ja jutustasid temale kõigist tegudest, mis jumalamees sel päeval Peetelis oli teinud, ja sõnadest, mis ta kuningale oli öelnud. Kui nad olid jutustanud oma isale,

¹¹Saß li tenamit Bet-el cuan jun profeta ac chêc. Queßcßulun li ralal riqßuin ut queßxserakßi re li cßaßru quixbânu lix profeta li Dios aran Bet-el saß li cutan aßan. Ut queßxye ajcuiß re li cßaßru quixye li rey.

¹²siis küsis nende isa neilt: 'Missugust teed ta läks?' Ja ta pojad olid näinud teed, mida mööda läks jumalamees, kes oli tulnud Juudamaalt.

¹²Ut lix yucuaßeb quixye reheb: —¿Cßaßru behil xcô cuiß? chan. Ut eb li ralal queßxcßut chiru li be li quisukßi cuiß lix profeta li Dios li quichal chak Judá.

¹³Siis ta ütles oma poegadele: 'Saduldage mulle eesel!' Nad saduldasid temale eesli ja ta istus selle selga,

¹³Li yucuaßbej quixye reheb li ralal: —Yîbomak rix li bûr, chan reheb. Ut eb aßan queßxyîb rix li bûr ut lix yucuaßeb quitakeß chirix li bûr.

¹⁴läks jumalamehele järele ning leidis tolle istumas tamme all; ta küsis temalt: 'Kas sina oled see jumalamees, kes tuli Juudamaalt?' Ja ta vastas: 'Olen.'

¹⁴Ut cô chirix lix profeta li Dios. Coxixtau saß be chunchu rubel jun tôn li ji ut quixye re: —¿Ma lâat lix profeta li Dios li xatchal chak Judá? chan. Ut li profeta quixye: —Lâin, chan.

¹⁵Siis ta ütles temale: 'Tule koos minuga koju ja võta leiba!'

¹⁵Aßan quixye re: —Yoßo saß cuochoch ut tatcuaßak cuiqßuin, chan.

¹⁶Aga ta vastas: 'Ma ei või sinuga tagasi minna ega sinuga kaasa tulla; samuti ei söö ma leiba ega joo vett siin paigas koos sinuga.

¹⁶Lix profeta li Dios quixye re: —Incßaß naru ninxic châcuix, chi moco naru tincuaßak tin-ucßak âcuiqßuin,

¹⁷Sest mulle on öeldud Issanda sõna läbi: Sa ei tohi seal leiba süüa ega vett juua; sa ei tohi tulla tagasi sedasama teed, mida sa läksid!'

¹⁷xban nak li Kâcuaß quixye cue nak incßaß tincuaßak, chi moco tin-ucßak saß li naßajej aßin, chi moco tinsukßîk saß li be li xinchal cuiß, chan.

¹⁸Aga ta ütles temale: 'Ka mina olen prohvet nagu sinagi, ja ingel kõneles mulle Issanda sõna läbi, öeldes: Vii ta enesega oma koju, et ta saaks leiba süüa ja vett juua!' Aga seda ta valetas temale.

¹⁸Abanan li profeta jun chic quixticßtißi ut quixye re: —Lâin profetin ajcuiß joß lâat. Ut jun lix ángel li Kâcuaß x-âtinac cuiqßuin ut xye cue, “Li Kâcuaß xye, Cßam saß lâ cuochoch li profeta re tâcuaßak ut tâucßak”, chan.

¹⁹Siis läks jumalamees koos temaga tagasi ning sõi ta kojas leiba ja jõi vett.

¹⁹Joßcan nak lix profeta li Dios cô chirix saß li rochoch ut quicuaßac qui-ucßac riqßuin.

²⁰Aga kui nad lauas istusid, tuli Issanda sõna prohvetile, kes oli ta tagasi toonud,

²⁰Ut nak chunchûqueb saß li mêx li Kâcuaß quiâtinac riqßuin li profeta li quisukßisin re lix profeta li Dios li quichal Judá.

²¹ja ta hüüdis jumalamehele, kes oli tulnud Juudast, öeldes: 'Nõnda ütleb Issand: Sellepärast et sa oled vastu pannud Issanda suule ega ole pidanud käsku, mis Issand, su Jumal, sulle andis,

²¹Quirâtina chi cau ut quixye re: —Li Kâcuaß Dios xye nak xakßet li cßaßru quixye âcue ut incßaß xabânu chixjunil li cßaßru xatxtakla cuiß li Kâcuaß Dios.

²²vaid oled tagasi tulnud ja söönud leiba ja joonud vett paigas, mille kohta ma sulle ütlesin, et ära söö leiba ja ära joo vett, muidu ei saa su laip su vanemate hauda.'

²²Lâat xatsukßi ut xatcuaßac xat-ucßac saß li naßajej li quixye âcue nak incßaß tatcuaßak tat-ucßak. Xban nak xabânu aßan, tatcamsîk ut incßaß tatmukekß saß li muklebâl li queßmukeß cuiß lâ xeßtônil yucuaß, chan.

²³Pärast seda kui ta oli söönud leiba, ja pärast seda kui ta oli joonud, saduldati temale eesel, prohveti oma, kes oli ta tagasi toonud.

²³Ut nak queßrakeß chi cuaßac chi ucßac, li profeta li quisukßisin re quixyîb rix lix bûr re tâxic ut lix profeta li Dios cô.

²⁴Ja kui ta läks, siis juhtus temale tee peal vastu lõvi ja see surmas tema; ta laip oli paisatud teele ja eesel seisis selle kõrval, ka lõvi seisis laiba kõrval.

²⁴Nak yô chi xic quixcßul jun li cakcoj saß li be ut quicamsîc xban. Ut lix tibel quicana chi tßantßo saß li be. Ut li bûr ut li cakcoj cuanqueb chixcßatk li camenak.

²⁵Ja vaata, mehed läksid mööda ja nägid teele paisatud laipa ja lõvi seisvat laiba kõrval. Nad tulid ja jutustasid sellest linnas, kus vana prohvet elas.

²⁵Cuanqueb cuib oxib li cuînk queßnumeß aran ut queßril li camenak tßantßo aran. Ut li cakcoj cuan chixcßatk li camenak. Eb li cuînk queßcuulac saß li tenamit Bet-el cuan cuiß li profeta ut queßxye resil li cßaßru queßril.

²⁶Kui prohvet, kes oli ta teelt tagasi toonud, kuulis seda, siis ta ütles: 'See on see jumalamees, kes pani vastu Issanda sõnale. Sellepärast andis Issand tema lõvi küüsi, ja see on tema maha murdnud ning surmanud, nagu oli Issanda sõna, mis ta oli temale öelnud.'

²⁶Nak quirabi li profeta li cuan Bet-el li cßaßru quixcßul li profeta li quicuaßac rochben saß rochoch, quixye: —Aßan li profeta li xkßet râtin li Dios. Li Kâcuaß xkßaxtesin re li cakcoj. Li cakcoj quixchap ut quixcamsi joß quiyeheß re xban li Kâcuaß, chan.

²⁷Ja ta rääkis oma poegadega, öeldes: 'Saduldage mulle eesel!' Ja nad saduldasid.

²⁷Li profeta quixye reheb li ralal: —Yîbomak rix li bûr, chan. Ut eb li ralal queßxyîb rix li bûr.

²⁸Siis ta läks ning leidis tema laiba teele paisatuna, laiba kõrval aga seisid eesel ja lõvi; lõvi ei olnud laipa söönud ega eeslit maha murdnud.

²⁸Cô ut li profeta ut coxtau li camenak tßantßo saß be rochben lix bûr. Ut li cakcoj cuan chixcßatk. Li cakcoj incßaß quixtiu lix tibel li camenak chi moco quixchßeß li bûr.

²⁹Prohvet tõstis siis jumalamehe laiba üles, pani selle eesli selga ja viis tagasi; ja vana prohvet tuli linna leinakaebust tegema ja teda matma.

²⁹Li profeta quixxoc li camenak ut quixqßue chirix li bûr ut quixcßam saß lix tenamit re nak teßxyoßle ut teßxmuk.

³⁰Ta pani tema laiba oma hauda ja nad tegid temale leinakaebust: 'Oh häda, mu vend!'

³⁰Quixmuk li camenak saß lix muklebâl aßan ut queßyâbac chirix ut queßxye: —Tokßob xak âcuu, at cuech aj cßanjelil. Xat-osoß, chanqueb.

³¹Ja pärast seda kui ta oli tema matnud, rääkis ta oma poegadega, öeldes: 'Kui mina suren, siis matke mind hauda, kuhu jumalamees on maetud; pange minu luud tema luude kõrvale!

³¹Ut nak ac xeßxmuk li camenak, li profeta quixye reheb li ralal: —Nak tincâmk lâin, chinêmuk saß li muklebâl li x-oc cuiß lix profeta li Dios. Saß li muklebâl li x-oc cuiß aßan tincuaj nak tâmukekß lin tibel, chan.

³²Sest see asi sünnib tõesti, mis ta Issanda käsul hüüdis Peetelis oleva altari ja kõigi Samaaria linnades olevate ohvrikünkakodade vastu.'

³²Li profeta quixye li cßaßru quiyeheß re xban li Dios. Chßolchßo nak tâcßulmânk li cßaßru quixye chirix li artal li cuan arin Bet-el ut chirixeb li naßajej re lokßonînc li najt xteram li yîbanbil aran Samaria, chan.

³³Pärast seda lugu ei pöördunud Jerobeam ometi mitte oma kurjalt teelt, vaid seadis jälle ohvriküngaste preestreid igasugu rahvast; kes aga soovis, selle käe ta täitis ja see sai ohvrikünka preestriks.

³³Usta ac xqßue retal chixjunil li cßaßru quicßulman li rey Jeroboam, incßaß quixcanab xbânunquil li incßaß us. Quixxakabeb ban chic saß xyânkeb li tenamit aj tij re teßcßanjelak saß eb li naßajej li najt xteram li nequeßxlokßoni cuiß li jalanil dios. Li ani naraj aßan naxxakab chokß aj tij.Aßan aßin li mâc li quixbânu laj Jeroboam. Joßcan nak qui-isîc chokß rey chi junaj cua ut queßcam chixjunileb li ralal xcßajol.

³⁴Ja see asi sai patuks Jerobeami soole, põhjuseks seda hukata ja maa pealt hävitada.

³⁴Aßan aßin li mâc li quixbânu laj Jeroboam. Joßcan nak qui-isîc chokß rey chi junaj cua ut queßcam chixjunileb li ralal xcßajol.