¹Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.

¹Cô laj Roboam Siquem xban nak aran côeb chixjunileb laj Israel re teßxxakab chokß rey.

²Seda kuulis Jerobeam, Nebati poeg, sest ta oli alles Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest, ja Jerobeam elas Egiptuses.

²Laj Jeroboam, li ralal laj Nabat, cuan chak Egipto nak quirabi resil xban nak aran cô nak quiêlelic chiru li rey Salomón.

³Ja nad läkitasid käskjalad ning kutsusid tema; ja Jerobeam ning kogu Iisraeli kogudus tulid, ja nad rääkisid Rehabeamiga, öeldes:

³Queßxtakla xbokbal laj Jeroboam. Ut aßan quichal ut chixjunileb laj Israel queßâtinac riqßuin laj Roboam ut queßxye re:

⁴'Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!'

⁴—Lâ yucuaß kßaxal cau xtaklan saß kabên. Abanan lâat naru tattaklânk chi kßun caßchßinak saß kabên re nak târûk tohilânk caßchßinak riqßuin li cacuil cßanjel quixqßue saß kabên lâ yucuaß. Cui tâbânu chi joßcan, lâo tocßanjelak châcuu, chanqueb.

⁵Aga tema vastas neile: 'Minge veel kolmeks päevaks ära ja tulge siis tagasi mu juurde!' Ja rahvas läks.

⁵Ut laj Roboam quixye reheb li tenamit: —Sukßinkex anakcuan ut chiru oxib cutan texchâlk cuißchic cuiqßuin, chan. Ut eb li tenamit queßcôeb.

⁶Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui ta veel elas, öeldes: 'Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?'

⁶Ut li rey Roboam quixpatzß xnaßleb riqßuineb li chêquel cuînk li queßcßanjelac riqßuin lix yucuaß nak toj yoßyo. Quixpatzß reheb: —¿Cßaßru us tinsumeheb cuiß li tenamit? chan.

⁷Nad vastasid temale, öeldes: 'Kui sa nüüd tahad olla sulaseks sellele rahvale ja teenida neid, vastad neile ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle igavesti sulasteks.'

⁷Ut eb li chêquel cuînk queßxye: —Cui lâat tattaklânk saß xbêneb li tenamit saß xyâlal, ut cui tâcuâtinaheb riqßuin kßunil âtin, eb aßan junelic teßcßanjelak châcuu, chanqueb.

⁸Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud koos temaga ja seisid tema teenistuses.

⁸Abanan laj Roboam incßaß quixbânu li cßaßru quiyeheß re xbaneb li chêquel cuînk. Cô ban riqßuineb li sâj cuînk li xeßqßui rochben, li nequeßcßanjelac chiru.

⁹Ja ta ütles neile: 'Mis nõu te annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, öeldes: Kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud?'

⁹Ut quixye reheb: —¿Cßaßru nequeye lâex? ¿Chanru nak tebinsume li tenamit aßin, li yôqueb chixyebal cue nak tincuisi li cacuil trabaj li quiqßueheß saß xbêneb xban lin yucuaß? chan.

¹⁰Ja nooremad, kes olid kasvanud koos temaga, vastasid temale, öeldes: 'Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on öelnud: Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile - ütle neile nõnda: Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad!

¹⁰Eb li sâj cuînk li queßqßui rochben queßxye re laj Roboam: —Joßcaßin tâsumeheb cuiß li tenamit li yôqueb chixtzßâmanquil châcuu nak incßaß cau tattaklânk saß xbêneb. Lâat tâye reheb, “Cui lin yucuaß cau xtaklan saß êbên, lâin kßaxal cuißchic cau tintaklânk saß êbên.

¹¹Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa. Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega.'

¹¹Cui lin yucuaß xqßue li cacuil trabaj saß êbên, lâin kßaxal cuißchic cau li trabaj tinqßue. Lin yucuaß xexsacß chi tzßûm, abanan lâin texinsacß riqßuin li tzßûm li cuan chßîchß saß rußuj,” chaßkat reheb.—

¹²Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juurde, nagu kuningas oli käskinud, öeldes: 'Tulge kolmandal päeval tagasi mu juurde!'

¹²Saß rox li cutan eb li tenamit rochben laj Jeroboam queßchal riqßuin li rey Roboam xban nak joßcan quiyeheß reheb xban li rey.

¹³Ja kuningas vastas rahvale karmilt ning hülgas vanemate nõu, mis need olid andnud,

¹³Li rey Roboam cau quirâtinaheb li tenamit ut incßaß quixbânu li cßaßru quiyeheß re xbaneb li chêquel cuînk.

¹⁴ja kõneles neile nooremate nõu järgi, öeldes: 'Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan teie ikkele veel lisa. Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan teid okaspiitsadega.'

¹⁴Li rey quixye reheb li tenamit li cßaßru queßxye li sâj cuînk. Quixye reheb: —Lin yucuaß cau quitaklan saß êbên. Ut lâin kßaxal cuißchic cau tintaklânk saß êbên. Aßan riqßuin tzßûm quexrahobtesi. Abanan lâin riqßuin li tzßûm cuan chßîchß saß rußuj texinrahobtesi, chan.

¹⁵Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Issandalt, et läheks tõeks tema sõna, mis Issand oli kõnelnud siilolase Ahija läbi Jerobeamile, Nebati pojale.

¹⁵Li rey incßaß quixbânu li queßxtzßâma li tenamit xban nak ac joßcan chak saß xchßôl li Dios. Ut re ajcuiß nak tâtzßaklok ru li cßaßru quiyeheß re laj Jeroboam, li ralal laj Nabat xban li profeta Ahías Silo xtenamit nak quixye re li cßaßru quixye li Dios.

¹⁶Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale, öeldes nõnda: 'Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas. Oma telkidesse, Iisrael! Karjata nüüd omaenese sugu, Taavet!' Ja Iisrael läks oma telkidesse.

¹⁶Eb li tenamit queßril nak incßaß quirabi li rey li queßxtzßâma chiru. Eb aßan queßxye re: —¿Cßaßru takara lâo riqßuineb li ralal xcßajol laj David? Lâo mâcßaß junak cßaßak re ru teßxqßue ke. Joßcan nak lâo takil kib kajunes. Ut lâat taklan saß xbêneb li ralal xcßajol laj David, chanqueb. Ut eb aßan queßsukßi saß lix naßajeb.

¹⁷Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.

¹⁷Joßcan nak laj Roboam quitaklan saß xbêneb laj Israel li cuanqueb aran Judá.

¹⁸Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Adorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis kogu Iisrael viskas teda kividega, nõnda et ta suri; kuningas Rehabeam ise astus aga kärmesti vankrisse ja põgenes Jeruusalemma.

¹⁸Li rey Roboam quixtakla laj Adoram, li xakabanbil chi taklânc saß xbêneb li qßuebileb chi cßanjelac chi cau. Abanan laj Adoram quicamsîc chi pec xbaneb laj Israel. Tojoßnak laj Roboam quiêlelic. Qui-oc saß xcarruaje ut cô Jerusalén.

¹⁹Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.

¹⁹Joßcaßin nak queßrisi ribeb laj Israel rubel xcuanquil li ralal xcßajol laj David toj chalen anakcuan.

²⁰Ja kui kogu Iisrael kuulis, et Jerobeam oli tagasi tulnud, siis läkitasid nad talle järele ja kutsusid ta koguduse juurde ning tõstsid ta kuningaks kogu Iisraelile; Taaveti soo järel ei käinud muud kui üksnes Juuda suguharu.

²⁰Nak eb laj Israel queßrabi nak quisukßi chak laj Jeroboam, queßxchßutub ribeb. Queßxbok riqßuineb laj Jeroboam ut queßxxakab chokß xreyeb. Caßaj cuiß eb laj Judá queßcana rubel xcuanquil laj Roboam, li ri laj David.

²¹Ja kui Rehabeam tuli Jeruusalemma, siis ta kogus kokku kogu Juuda soo ja Benjamini suguharu, sada kaheksakümmend tuhat valitud sõjakõlvulist meest, et sõdida Iisraeli soo vastu ja taastada kuningriik Rehabeamile, Saalomoni pojale.

²¹Nak laj Roboam quicuulac Jerusalén quixchßutubeb chixjunileb laj Judá joß eb ajcuiß li ralal xcßajol laj Benjamín. Cuanqueb jun ciento mil riqßuin câcßâl mil chi cuînk li quixchßutubeb re teßxic chi pletic riqßuineb laj Israel, li rech tenamitil. Ut re ajcuiß nak teßsukßîk cuißchic rubel xcuanquil laj Roboam li ralal laj Salomón.

²²Aga jumalamehele Semajale tuli Jumala sõna, kes ütles:

²²Abanan li Dios quiâtinac riqßuin laj Semaías laj cßanjel chiru, ut quixye re:

²³'Räägi Saalomoni poja Rehabeamiga, Juuda kuningaga, ja kogu Juuda ja Benjamini sooga ja ülejäänud rahvaga ning ütle:

²³—Tat-âtinak riqßuin laj Roboam li ralal laj Salomón, li cuan chokß rey aran Judá, ut riqßuineb li ralal xcßajol laj Judá ut eb li ralal xcßajol laj Benjamín ut chixjunileb li tenamit li cuanqueb aran.

²⁴Nõnda ütleb Issand: Te ei tohi minna ega sõdida oma vendade Iisraeli laste vastu! Igamees mingu tagasi koju, sest see lugu on lastud sündida minu poolt!' Ja nad võtsid kuulda Issanda sõna, pöördusid ümber ja läksid, nagu Issand oli käskinud.

²⁴Tâye reheb, “Joßcaßin xye li Kâcuaß. Mexxic chi pletic riqßuineb laj Israel lê rech tenamitil. Sukßinkex ban saß lê rochoch chêjunilex xban nak lâin xinbânun re li cßaßru quicßulman,” chan li Dios. Ut eb aßan queßxbânu li quixye li Kâcuaß. Queßsukßi saß rochocheb joß quiyeheß reheb xban li Dios.

²⁵Siis Jerobeam kindlustas Sekemi Efraimi mäestikus ja elas seal; ja sealt ta läks ning kindlustas Penueli.

²⁵Ut laj Jeroboam quixtakla xyîbanquil chi châbil li tenamit Siquem li cuan saß li tzûl aran Efraín ut quicana chi cuânc aran. Ut quixyîb ajcuiß chi châbil li tenamit Penuel.

²⁶Ja Jerobeam mõtles oma südames: 'Nüüd läheb kuningriik tagasi Taaveti soole.

²⁶Quixye saß xchßôl laj Jeroboam: —Anakcuan mâre li tenamit teßraj sukßîc rubel xcuanquil li ralal xcßajol laj David.

²⁷Kui see rahvas läheb ohverdama tapaohvreid Issanda kojas Jeruusalemmas, siis pöördub selle rahva süda nende isanda, Juuda kuninga Rehabeami poole ja nad tapavad minu ning pöörduvad Juuda kuninga Rehabeami poole.'

²⁷Cui yôkeb chi xic chi mayejac chiru li Kâcuaß saß li templo aran Jerusalén, mâre teßxcßam cuißchic ribeb saß usilal riqßuin laj Roboam li cuan chokß rey aran Judá. Ut tineßxcamsi lâin ut teßxxakab cuißchic laj Roboam chokß xreyeb, chan saß xchßôl laj Jeroboam.

²⁸Ja kuningas pidas nõu, valmistas siis kaks kuldvasikat ning ütles rahvale: 'Saagu teile küllalt Jeruusalemma minekust! Vaata, Iisrael, siin on sinu jumalad, kes tõid sind ära Egiptusemaalt.'

²⁸Joßcan nak laj Jeroboam quixpatzß xnaßleb riqßuin laj qßuehol naßleb ut quixbânu joß queßxye. Quixqßue chi yîbâc cuib li cuacax oro ut quixye reheb li tenamit: —Lâex aj Israel, nabal sut ac xexcuulac chak Jerusalén chi lokßonînc. Joßcan nak anakcuan arin chic texlokßonînk. Arin cuan lê dios. Aßaneb aßin li xeßisin chak êre saß li naßajej Egipto, chan laj Jeroboam reheb.

²⁹Ja ta pani ühe Peetelisse ja teise Daani.

²⁹Quixyîb xnaßaj jun li cuacax oro aran Bet-el ut li jun chic quixyîb xnaßaj aran Dan.

³⁰Sellest aga tuli patt, et rahvas läks neist ühe juurde kuni Daanini.

³⁰Ut riqßuin aßan eb laj Israel queßmâcob xban nak queßcôeb aran Bet-el ut aran Dan chi lokßonînc.

³¹Ja Jerobeam ehitas ohvriküngastele kodasid ning seadis preestreid igasugu rahvast, kes ei olnud leviidid.

³¹Laj Jeroboam quixyîb rochocheb li yîbanbil dios saß eb li naßajej najt xteram. Ut saß xyânkeb li tenamit quixsiqßueb ru li quixxakab chokß aj tij li mâcuaßeb ralal xcßajol laj Leví.

³²Ja ta seadis kaheksanda kuu viieteistkümnendale päevale samasuguse püha, nagu oli Juudamaal, ja läks ise üles altarile; nõnda tegi ta Peetelis, et ohverdada vasikaile, mis ta oli teinud. Ja ta seadis Peetelis preestrid ohvriküngaste tarvis, mis ta oli teinud.

³²Ut quixye nak saß li oßlaju xbe li cuakxak li po teßxbânu jun li nimla ninkße. Chanchan li ninkße li nequeßxbânu aran Judá. Ut quimayejac chiru li artal aran Bet-el chiru li cuacax oro li quixqßue chi yîbâc. Ut quixxakab eb ajcuiß aj tij re teßcßanjelak saß eb li naßajej li najt xteram li quixyîb.Joßcan ut nak laj Jeroboam quixbânu li ninkße reheb laj Israel saß li oßlaju xbe lix cuakxak li po joß quixcßoxla xjunes. Cô aran Bet-el ut quimayejac saß li artal li quixyîb ut quixcßat li pom.

³³Ta tõusis altarile, mille ta Peetelis oli teinud, kaheksanda kuu viieteistkümnendal päeval, selles kuus, mille ta ise oli määranud ja seadnud pühaks Iisraeli lastele; ta tõusis altarile suitsutama.

³³Joßcan ut nak laj Jeroboam quixbânu li ninkße reheb laj Israel saß li oßlaju xbe lix cuakxak li po joß quixcßoxla xjunes. Cô aran Bet-el ut quimayejac saß li artal li quixyîb ut quixcßat li pom.