¹Aga kuningas Saalomon armastas vaarao tütre kõrval paljusid võõramaa naisi - moabe, ammonlasi, edomlasi, siidonlasi ja hette -

¹Usta ac cuan lix rabin laj faraón chokß rixakil laj Salomón, abanan toj cuanqueb cuißchic nabaleb li ixk jalaneb xtenamit quixraheb. Ut quixcßameb chokß rixakil. Eb li ixk aßan, jalan jalânk xtenamiteb. Aßaneb laj Moab, laj Amón, laj Edom, laj Sidón ut eb laj hetea.

²rahvaist, kelle kohta Issand oli öelnud Iisraeli lastele: 'Ärge minge nende sekka ja need ärgu tulgu teie sekka, sest nad pööravad tõesti teie südamed oma jumalate poole!' Neisse kiindus Saalomon armastusega.

²Aßan eb li tenamit li quixye li Dios reheb laj Israel nak incßaß târûk teßxcßam chokß rixakileb xban nak eb li tenamit aßan nequeßxlokßoni li jalanil dios. Quixye li Dios chi joßcan xban nak ac naxnau nak cui teßxcßam chokß rixakileb eb li ixk aßan, teßoc chixlokßoninquil lix dioseb aßan. Abanan laj Salomón quixcßameb chokß rixakil eb li ixk aßan.

³Temal oli seitsesada vürstisoost naist ja kolmsada liignaist; ta naised aga pöörasid tema südame.

³Laj Salomón quisumla riqßuin cuukub ciento li ixk xrabineb rey. Ut quicuan ajcuiß riqßuin oxib ciento chic li ixk mâcuaß tzßakal rixakil. Ut saß xcßabaßeb li ixk aßan, laj Salomón quixcanab xlokßoninquil li Dios.

⁴See sündis Saalomoni vanas eas, et ta naised pöörasid tema südame teiste jumalate poole; ta süda ei olnud siiras Issanda, oma Jumala vastu, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda.

⁴Nak ac tîx chic laj Salomón quijala xcßaßux xbaneb li rixakil ut qui-oc chixlokßoninquil li jalanil dios. Ut incßaß yô chixbânunquil li tîquilal chi anchal xchßôl chiru li Kâcuaß joß quixbânu laj David lix yucuaß.

⁵Saalomon käis siis siidonlaste jumalanna Astarte ja ammonlaste jäleduse Milkomi järel.

⁵Laj Salomón quixlokßoni lix dioseb laj Sidón, lix Astoret xcßabaß. Ut quixlokßoni ajcuiß laj Milcom lix dioseb laj Amón, ut kßaxal yibru queßxbânu nak queßxlokßoni aßan.

⁶Saalomon tegi kurja Issanda silmis ega käinud ustavalt Issanda järel nagu tema isa Taavet.

⁶Laj Salomón quixbânu li incßaß us chiru li Kâcuaß xban nak incßaß quixpâb li Kâcuaß chi anchal xchßôl joß quixbânu laj David lix yucuaß.

⁷Sel ajal ehitas Saalomon ohvrikünka Kemosele, moabide jäledusele, Jeruusalemma ees oleva mäe peale, ja Moolokile, ammonlaste jäledusele.

⁷Ut laj Salomón quixtakla xyîbanquil lix naßajeb li jalanil dios Quemos ut Moloc saß li tzûl li cuan jun pacßal li tenamit Jerusalén bar na-el cuiß li sakße. Laj Quemos, aßan lix dioseb laj Moab. Ut laj Moloc aßan lix dioseb laj Amón, li kßaxal yibru nequeßxbânu nak nequeßxlokßoniheb.

⁸Seda tegi ta kõigi oma võõramaalastest naiste heaks, kes suitsutasid ja ohverdasid oma jumalatele.

⁸Joßcan quixbânu laj Salomón reheb chixjunileb li rixakil, li jalan xtenamiteb. Quixyîb li naßajej re teßxcßat li pom ut teßmayejak chiruheb lix dioseb.

⁹Aga Issand vihastas Saalomoni peale, et ta oma südame oli ära pööranud Issandast, Iisraeli Jumalast, kes oli ennast temale kaks korda ilmutanud

⁹Cßajoß nak quijoskßoß li Kâcuaß Dios saß xbên laj Salomón xban nak quixcanab xlokßoninquil li Dios li nequeßxlokßoni laj Israel, li quixcßutbesi rib chiru caß sut.

¹⁰ja oli temale andnud käsu selle asja pärast, et ta ei käiks teiste jumalate järel; ent tema ei olnud pidanud, mis Issand oli käskinud.

¹⁰Li Dios quixye re nak incßaß tixlokßoni jalanil dios. Abanan laj Salomón quixkßet li râtin li Dios.

¹¹Ja Issand ütles Saalomonile: 'Sellepärast et sinuga on nõnda sündinud ja et sa ei ole pidanud minu lepingut ja minu seadusi, mis ma sulle andsin, kisun ma tõesti kuningriigi sinult ja annan sinu sulastele.

¹¹Li Kâcuaß Dios quixye re laj Salomón: —Xban nak incßaß xabânu li cßaßru xinye âcue saß lin contrato ut xakßet lin chakßrab, joßcan nak lâin tincuisi lâ cuanquil ut tinqßue re li yô chi cßanjelac châcuu.

¹²Aga su isa Taaveti pärast ei tee ma seda sinu päevil: ma kisun selle ära sinu poja käest.

¹²Abanan saß xcßabaß laj David lâ yucuaß incßaß tinmakß châcuu lâ cuanquil nak toj yoßyôkat. Tinbânu ban nak lâ cualal tâoc saß xcuanquil.

¹³Ometi ei kisu ma ära kogu kuningriiki: ühe suguharu ma annan su pojale oma sulase Taaveti pärast ja Jeruusalemma pärast, mille ma olen välja valinud.'

¹³Lâ cualal incßaß chic tâtaklânk saß xbêneb chixjunileb li tenamit. Jun têpeb ajcuiß li ralal xcßajol laj Israel li tincanab rubel xcuanquil. Tinbânu chi joßcaßin xban nak ninra laj David laj cßanjel chicuu ut xban nak ninra li tenamit Jerusalén li sicßbil ru inban, chan li Kâcuaß.

¹⁴Ja Issand tõstis Saalomonile vastase, edomlase Hadadi; too oli Edomi kuningasoost.

¹⁴Li Dios quixqßue jun li cuînk re nak xicß târil laj Salomón. Li cuînk aßan aj Hadad xcßabaß xcomoneb li ralal xcßajol lix reyeb laj Edom.

¹⁵Kui Taavet oli löönud Edomit ja väepealik Joab läks mahalööduid matma ja hävitas Edomis kogu meessoo -

¹⁵Xicß quiril laj Salomón xban nak junxil laj David quinumta saß xbêneb laj Edom. Ut laj Joab, li nataklan saß xbêneb lix soldados, queßcôeb chixmukbaleb li camenak. Nak cuanqueb aran quilajeßxcamsi chixjunileb li cuînk li cuanqueb Edom.

¹⁶sest Joab ja kogu Iisrael viibisid seal kuus kuud, kuni ta Edomis oli hävitanud kogu meessoo -,

¹⁶Quicana aran cuakib po laj Joab rochbeneb chixjunileb laj Israel toj retal queßxsach ruheb chixjunileb li cuînk li cuanqueb Edom.

¹⁷siis põgenes Hadad, tema ja mõned Edomi mehed ta isa sulaste hulgast koos temaga, et minna Egiptusesse; Hadad oli alles väike poiss.

¹⁷Abanan laj Hadad, li sâj al, quiêlelic ut cô Egipto rochbeneb cuib oxib laj Edom li queßcßanjelac chiru lix yucuaß.

¹⁸Nad läksid Midjanist teele ja tulid Paaranisse; Paaranist võtsid nad mehi enestega kaasa ja tulid Egiptusesse vaarao, Egiptuse kuninga juurde; vaarao andis Hadadile koja, lubas temale leiba ja andis temale maad.

¹⁸Queßel saß li naßajej Madián ut queßcôeb Parán. Aran queßxjunaji ribeb riqßuineb li cuanqueb Parán ut queßcôeb Egipto. Laj faraón quixqßue lix chßochß laj Hadad. Ut quixqßue ajcuiß li rochoch ut lix tzacaêmkeb.

¹⁹Hadad leidis suurt armu vaarao silmis, kes andis temale naiseks oma naise õe, kuninganna Tahpenesi õe.

¹⁹Laj faraón quisahoß xchßôl riqßuin laj Hadad. Joßcan nak quixsumub riqßuin li rîtzßin lix Tahpenes, li rixakil.

²⁰Tahpenesi õde tõi temale ilmale ta poja Genubati ja Tahpenes võõrutas tolle vaarao kojas; ja Genubat jäi vaarao kotta, vaarao poegade seltsi.

²⁰Li rîtzßin li reina Tahpenes quicuan jun lix cßulaßal riqßuin laj Hadad. Aj Genubat xcßabaß li cßulaßal. Ut lix Tahpenes quixqßuiresi saß li palacio rochbeneb li ralal laj faraón.

²¹Kui Hadad Egiptuses kuulis, et Taavet oli läinud magama oma vanemate juurde ja et väepealik Joab oli surnud, siis ütles Hadad vaaraole: 'Lase mind, et võiksin minna oma maale!'

²¹Nak cuan Egipto, laj Hadad quirabi resil nak ac camenak chic li rey David, joß ajcuiß laj Joab li nataklan saß xbêneb lix soldado. Joßcan nak laj Hadad quixye re laj faraón: —Qßue inlesêns re nak naru tinsukßîk saß lin tenamit, chan.

²²Aga vaarao küsis temalt: 'Mis sul minu juures puudub, et sa nüüd tahad minna oma maale?' Ja ta vastas: 'Mitte midagi, kuid lase mind siiski minna!'

²²Quixye laj faraón: —¿Cßaßut nak tâcuaj xic? ¿Ma pâlt cßaßru âcue cuiqßuin? chan. Laj Hadad quixye re: —Mâcßaß napaltoß chicuu. Caßaj cuiß nacuaj nak tinâcanab chi xic saß lin tenamit, chan.

²³Ja Jumal tõstis temale vastaseks ka Resoni, Eljada poja, kes oli põgenenud oma isanda, Sooba kuninga Hadadeseri juurest.

²³Li Dios quixbânu nak laj Rezón, li ralal laj Eliada, quijoskßoß riqßuin laj Salomón ut xicß chic tâilekß xban. Laj Rezón, aßan li quiêlelic chiru laj Hadad-ezer lix reyeb laj Soba.

²⁴Tema kogus enese juurde mehi ja sai röövjõugu pealikuks; pärast seda kui Taavet neid oli tapnud, läksid nad Damaskusesse, elasid seal ja valitsesid Damaskuses.

²⁴Laj Rezón, aßan li nacßamoc be chiruheb jun chßûtal li cuînk incßaß useb xnaßleb. (Aßin quicßulman junxil nak laj David ac xsach ruheb li tenamit Soba.) Laj Rezón ut eb li rochben queßcôeb chi cuânc aran Damasco. Ut laj Rezón qui-oc chokß xreyeb laj Damasco, li cuan saß xcuênt Siria.

²⁵Tema oli Iisraeli vastane kogu Saalomoni eluaja, tehes kurja nagu Hadadki; ta põlgas Iisraeli ja ta sai Süüria kuningaks.

²⁵Laj Rezón quicuan ajcuiß chokß xreyeb laj Siria. Ut xicß quirileb laj Israel joß najtil quicuan chokß rey laj Salomón. Laj Hadad, aßan jun chic li cuînk xicß na-iloc reheb laj Israel.

²⁶Ka Saalomoni sulane Jerobeam, Nebati poeg, efraimlane Seredast, kelle ema oli lesknaine Seruua, tõstis oma käe kuninga vastu.

²⁶Joßcan ajcuiß laj Jeroboam, li ralal laj Nebat, quixkßetkßeti rib chiru li rey Salomón nak yô chi cßanjelac chiru. Laj Jeroboam, aßan xcomoneb li ralal xcßajol laj Efraín. Sereda lix tenamit. Lix naß, aßan xmâlcaßan, Zerúa xcßabaß.

²⁷Ja see on põhjus, miks ta tõstis oma käe kuninga vastu: Saalomon ehitas kindlust ja sulges läbimurdekoha oma isa Taaveti linnas.

²⁷Aßan aßin lix yâlal nak quijoskßoß saß xbên li rey l aj Jeroboam: Li rey Salomón yô chixyîbanquil li cab Milo joß ajcuiß li tzßac li sutsu cuiß lix tenamit laj David lix yucuaß.

²⁸Jerobeam oli väga tubli mees, ja kui Saalomon nägi, kuidas see noor mees tööd tegi, siis ta pani tema kogu Joosepi soo töökohustuse ülevaatajaks.

²⁸Li rey Salomón quixqßue retal nak laj Jeroboam, aßan jun sâj cuînk cuan xnaßleb ut cau natrabajic. Joßcan nak quixxakab laj Jeroboam chi taklânc saß xbêneb li môs li yôqueb chi cßanjelac saß xyânkeb li ralal xcßajol laj José.

²⁹Aga sel ajal sündis, et Jerobeam läks Jeruusalemmast välja ja prohvet, siilolane Ahija, kellel oli uus kuub seljas, juhtus teel temale vastu; ainult nemad kahekesi olid väljal.

²⁹Saß jun cutan laj Jeroboam qui-el chak Jerusalén ut quicßuleß saß be xban li profeta Ahías, Silo xtenamit. Laj Ahías lanlo chak saß jun li tßicr toj acß. Xjuneseb nak queßxcßul ribeb saß cßalebâl.

³⁰Siis Ahija haaras kinni sellest uuest kuuest, mis tal seljas oli, ja kiskus selle kaheteistkümneks tükiks

³⁰Li profeta Ahías quirisi li aqßuil tßicr li lanlo cuiß ut quixpej. Cablaju pedâs quirisi nak quixpej.

³¹ning ütles Jerobeamile: 'Võta enesele kümme tükki, sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Vaata, ma kisun kuningriigi Saalomoni käest ja annan kümme suguharu sinule.

³¹Ut quixye re laj Jeroboam: —Xoc chokß âcue li lajêb pedâs xban nak li Kâcuaß, lix Dioseb laj Israel, naxye âcue, “Lâin tinmakß chiru laj Salomón lix cuanquilal ut lâat chic tatinqßue chi taklânc saß xbêneb li lajêb xtêpal li ralal xcßajol laj Israel.

³²Aga üks suguharu jäägu temale mu sulase Taaveti pärast ja Jeruusalemma linna pärast, mille ma olen valinud kõigi Iisraeli suguharude seast,

³²Jun têpeb ajcuiß li ralal xcßajol laj Israel tincanab rubel xcuanquil. Tinbânu chi joßcaßin xban nak ninra laj David laj cßanjel chicuu ut xban nak ninra li tenamit Jerusalén li sicßbil ru inban saß xyânkeb chixjunil li tenamit, chan li Kâcuaß.

³³sellepärast et nad jätsid mind maha ja kummardasid siidonlaste jumalannat Astartet, moabide jumalat Kemost ja ammonlaste jumalat Milkomi ega käinud minu teedel, et teha, mis õige on minu silmis minu määruste ja seadluste järgi, nõnda nagu tema isa Taavet.

³³Tinjach ruheb lin tenamit xban nak eb laj Israel quineßxtzßektâna ut queßxlokßoniheb li jalanil dios, lix Astoret lix dioseb laj Sidón, laj Quemos lix dioseb laj Moab, ut laj Moloc lix dioseb laj Amón. Incßaß queßxbânu li cßaßru quinye reheb chi moco queßcuan saß tîquilal chicuu. Incßaß queßxbânu li cßaßru quinye saß lin contrato ut saß lin chakßrab, joß quixbânu laj David lix yucuaß laj Salomón.

³⁴Mina aga ei võta tema käest siiski mitte tervet kuningriiki, vaid lasen teda olla vürstiks kogu ta eluaja oma sulase Taaveti pärast, kelle ma valisin, kes pidas mu käske ja määrusi.

³⁴Abanan, lâin incßaß tinmakß chiru laj Salomón lix cuanquil. Tâcuânk ban xcuanquil joß najtil yoßyôk. Tinbânu chi joßcan saß xcßabaß laj David laj cßanjel chicuu, li quinsicß ru lâin. Aßan junelic quixbânu li cßaßru quinye saß lin contrato joß ajcuiß saß lin chakßrab.

³⁵Aga tema poja käest ma võtan kuningriigi ja annan selle sinule - need kümme suguharu.

³⁵Tinmakß chiru li ralal laj Salomón lix cuanquilal, ut lâat chic tatinqßue chi taklânc saß xbêneb li lajêb xtêpal li ralal xcßajol laj Israel.

³⁶Tema pojale ma annan ühe suguharu, et mu sulasel Taavetil võiks alatiselt olla lamp mu palge ees Jeruusalemmas, linnas, mille ma enesele olen valinud, et panna sinna oma nimi.

³⁶Li ralal laj Salomón tinxakab chi taklânc saß xbên jun têp li ralal xcßajol laj Israel re nak junelic cuânk junak reheb li ralal xcßajol laj David li tâoc chokß rey aran Jerusalén, li tenamit li sicßbil ru inban li tineßxlokßoni cuiß.

³⁷Aga sind ma võtan, et sa valitseksid kõige üle, mida su hing himustab: sina saad Iisraeli kuningaks!

³⁷At Jeroboam, anakcuan lâat tatinxakab chi taklânc saß xbêneb laj Israel. Ut lâat naru nacattaklan saß xbên chixjunil joß tâcuaj lâat.

³⁸Ja kui sa võtad kuulda kõike, mis ma sind käsin, ja käid minu teedel ning teed, mis minu silmis õige on, pidades mu määrusi ja käske, nõnda nagu mu sulane Taavet tegi, siis ma olen sinuga ja ehitan sulle püsiva koja, nõnda nagu ma ehitasin Taavetile, ja annan Iisraeli sinule.

³⁸Cui lâat tâbânu li cßaßru tatintakla cuiß, ut cui tatcuânk saß tîquilal chicuu, ut cui tâbânu li cßaßru naxye lin chakßrab joß quixbânu laj David laj cßanjel chicuu, lâin cuânkin âcuiqßuin. Ut tinxakab saß xnaßaj lâ cuanquilal, lâat joß eb ajcuiß lâ cualal âcßajol, joß nak quinxakab xcuanquil laj David.

³⁹Sel põhjusel ma alandan Taaveti sugu, aga mitte alatiseks.'

³⁹Lâin tebinqßue chi cßuluc raylal li ralal xcßajol laj David xban li mâc quixbânu laj Salomón. Abanan moco chi junaj cua ta,” chan li Kâcuaß.—

⁴⁰Siis püüdis Saalomon Jerobeami surmata; aga Jerobeam võttis kätte ja põgenes Egiptusesse, Egiptuse kuninga Siisaki juurde; ja ta jäi Egiptusesse kuni Saalomoni surmani.

⁴⁰Joßcan nak laj Salomón quiraj xcamsinquil laj Jeroboam. Abanan laj Jeroboam quiêlelic ut cô Egipto riqßuin li rey Sisac. Ut aran quicana toj quicam laj Salomón.

⁴¹Ja mis veel tuleks öelda Saalomonist ja kõigest, mis ta tegi, ja tema tarkusest, eks sellest ole kirjutatud Saalomoni Tegude raamatus?

⁴¹Chixjunil li cßaßru quixbânu li rey Salomón, joß ajcuiß lix naßleb, tzßîbanbil saß li hu Crónicas, li tzßîbanbil cuiß retalil li quilajxbânu laj Salomón nak cuan chokß rey.

⁴²Ja aega, mis Saalomon Jeruusalemmas valitses kogu Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat.

⁴²Laj Salomón quicuan chokß rey caßcßâl chihab aran Jerusalén ut quitaklan saß xbêneb chixjunileb laj Israel.Laj Salomón quicam ut quimukeß saß lix tenamit laj David lix yucuaß, li queßmukeß cuiß lix xeßtônil yucuaß. Ut laj Roboam, li ralal, aßan chic li qui-oc chokß rey chokß rêkaj.

⁴³Siis Saalomon läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma isa Taaveti linna. Ja tema poeg Rehabeam sai tema asemel kuningaks.

⁴³Laj Salomón quicam ut quimukeß saß lix tenamit laj David lix yucuaß, li queßmukeß cuiß lix xeßtônil yucuaß. Ut laj Roboam, li ralal, aßan chic li qui-oc chokß rey chokß rêkaj.