¹Kui Seeba kuninganna kuulis Saalomoni kuulsusest Issanda nime tõttu, siis ta tuli teda mõistuküsimustega kimbutama.

¹Li reina li cuan aran Sabá quirabi resil nak kßaxal cuan xnaßleb laj Salomón xban nak naxqßue xlokßal li Dios. Joßcan nak cô aran Jerusalén chi patzßoc riqßuin re rilbal ma tixsume tana li patzßoc li kßaxal chßaßaj xsumenquil.

²Ta tuli Jeruusalemma väga suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga palju kulda ja kalliskive. Ja kui ta jõudis Saalomoni juurde, siis ta kõneles temaga kõigest, mis tal südame peal oli.

²Joßcan nak cô Jerusalén riqßuin laj Salomón rochbeneb nabal aj cßanjel chiru. Ut nabaleb li camellos li yôqueb chi îkânc re li cßaßru quixcßam. Nabal li sununquil ban quixcßam ut nabal li oro. Ut quixcßam ajcuiß li tertôquil pec. Nak quicuulac riqßuin laj Salomón quixye re li joß qßuial li cuan saß xchßôl nak tixye.

³Aga Saalomon vastas kõigile tema küsimustele; ükski tema küsimus ei olnud kuningale liiga raske, ta suutis vastata kõigile.

³Li rey Salomón quixsume chixjunil li cßaßru quixpatzß li reina. Ut mâ jun li patzßoc incßaß ta quixsume.

⁴Kui Seeba kuninganna nägi kõike Saalomoni tarkust, ja koda, mille ta oli ehitanud,

⁴Li reina re Sabá quixqßue retal nak laj Salomón cuan xnaßleb ut quixqßue ajcuiß retal li palacio li quixyîb.

⁵rooga ta laual, kuidas ta sulased istusid, tema teenrite teenimist ja nende riietust, tema jooke ja tema põletusohvreid, mis ta ohverdas Issanda kojas, siis ta jäi otse hingetuks.

⁵Ut quixqßue ajcuiß retal li tzacaêmk li nequeßxtzaca joß ajcuiß lix naßajeb li nequeßcßanjelac chiru laj Salomón. Quixqßue ajcuiß retal li rakßeb li nequeßtaklan, joß ajcuiß li rakßeb li nequeßcßanjelac. Ut quixqßue ajcuiß retal li cßatbil mayej li naxqßue saß lix templo li Kâcuaß. Riqßuin chixjunil li quiril, quisach xchßôl.

⁶Ja ta ütles kuningale: 'See kõne oli tõsi, mis ma oma maal kuulsin sinust ja sinu tarkusest.

⁶Ut li reina quixye re li rey Salomón: —Tzßakal yâl li quicuabi resil saß lin tenamit nak nabal li cßaßru âcue ut kßaxal cuißchic cuan ânaßleb.

⁷Aga mina ei uskunud neid jutte enne, kui ma tulin ja nägin oma silmaga; ja vaata, mulle ei olnud räägitud pooltki. Sinul on rohkem tarkust ja vara kui kuulduses, mida ma olin kuulnud.

⁷Lâin incßaß ninpâb toj xinchal arin ut riqßuin xnakß cuu xcuil chixjunil. Yâl nak kßaxal cuan ânaßleb ut nabal li cßaßru âcue. Yâl li cßaßru quicuabi resil châcuix. Riqßuin aßin ninqßue retal nak moco tzßakal ta yi jach li queßxserakßi cue.

⁸Õnnelikud on su mehed, õnnelikud on need su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust.

⁸Us xak reheb chixjunileb li cuanqueb âcuiqßuin. Us xak reheb li nequeßcßanjelac châcuu xban nak junelic yôqueb chirabinquil li châbil naßleb âcuiqßuin.

⁹Kiidetud olgu Issand, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid, et ta pani su Iisraeli aujärjele! Sellepärast et Issand Iisraeli igavesti armastab, on ta sind pannud kuningaks, et sa teeksid, mis on kohus ja õige.'

⁹Lokßoninbil taxak ru li Kâcuaß lâ Dios xban nak xcßojob xchßôl saß âbên ut xatxxakab saß li cuanquilal saß xbêneb laj Israel. Li Kâcuaß junelic naxraheb laj Israel. Joßcan nak xatxxakab chokß xreyeb re nak tattaklânk saß xbêneb saß xyâlal ut saß tîquilal, chan.

¹⁰Ja ta andis kuningale sada kakskümmend talenti kulda ning väga palju palsameid ja kalliskive; nii suurt hulka palsameid kui see, mis Seeba kuninganna andis kuningas Saalomonile, ei toodud enam kunagi.

¹⁰Li reina re li tenamit Sabá quixsi re li rey Salomón caßchßin chic mâ jun ciento quintal li oro. Ut quixsi ajcuiß re nabal li sununquil ban joß ajcuiß li tertôquil pec. Mâ jun sut quisiheß nabal li sununquil ban re li rey Salomón joß li quixsi li reina.

¹¹Ka Hiirami laevad, mis olid toonud kulda Oofirist, tõid Oofirist väga palju almugipuud ja kalliskive.

¹¹Eb li jucub li quixtakla li rey Hiram, li quicßamoc chak re li oro aran Ofir, queßxcßam ajcuiß chak nabal li châbil cheß sándalo xcßabaß joß ajcuiß li tertôquil pec.

¹²Ja kuningas valmistas almugipuust tugiosad Issanda kojale ja kuningakojale, samuti kandleid ja naableid lauljaile; niisugust almugipuud ei ole toodud ega nähtud enam tänapäevani.

¹²Li châbil cheß sándalo quicßanjelac chiru laj Salomón re xyîbanquileb li gradas re li templo ut re ajcuiß li palacio. Ut quixyîbeb ajcuiß li arpa chiru joß ajcuiß li salterio re tâcßanjelak chiruheb li nequeßcuajbac. Mâ jun sut chic quicuulac li châbil cheß aran Israel ut mâ jun sut chic queßril ru toj chalen anakcuan.

¹³Ja kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida ta soovis ja palus, lisaks sellele, mis temale oli antud kuningas Saalomoni jõu kohaselt; siis kuninganna pöördus ümber ja läks tagasi oma maale, tema ja ta sulased.

¹³Li rey Salomón quixqßue xmâtan li reina re Sabá ut quixsi ajcuiß re li joß qßuial quiraj. Ut quixqßue ajcuiß re chixjunil li joß qßuial quixpatzß re. Chirix aßan li reina quisukßi saß lix tenamit rochbeneb lix môs.

¹⁴Ja kulla kaal, mis tuli Saalomoni kätte ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda,

¹⁴Numenak ôb ciento quintal li oro li naxcßul laj Salomón rajlal chihab.

¹⁵lisaks see, mis tuli suurkaupmeestelt ja kaubitsejate tulust, samuti kõigilt Araabia kuningailt ja maa asevalitsejailt.

¹⁵Ut mâcßaß saß ajl li naxcßul riqßuineb laj yaconel ut eb laj cßay, joß eb ajcuiß li naxcßul riqßuineb chixjunileb li rey re Arabia joß eb ajcuiß li nequeßtaklan saß li junjûnk chi tenamit.

¹⁶Ja kuningas Saalomon valmistas kakssada suurt kilpi taotud kullast, tarvitades kuussada seeklit kulda üheks kilbiks;

¹⁶Riqßuin li oro aßan quixtakla xyîbanquil cuib ciento li chßîchß li nequeßxcol cuiß re xchßôleb li soldados. Numenak oxlaju libra li châbil oro li queßxyîb cuiß li junjûnk chi nînki chßîchß.

¹⁷ja kolmsada väiksemat kilpi taotud kullast, tarvitades kolm miini kulda üheks kilbiks; ja kuningas pani need Liibanonimetsakotta.

¹⁷Ut quixqßue ajcuiß chi yîbâc oxib ciento li cocß chßîchß li nequeßxcol cuiß reheb xchßôl. Numenak oxib libra li châbil oro li queßxyîb cuiß li junjûnk chi chßîchß. Chixjunileb li chßîchß aßin quixoqueß saß li palacio “Qßuicheß re Líbano” xcßabaß.

¹⁸Ja kuningas valmistas suure elevandiluust aujärje ning kattis selle puhta kullaga.

¹⁸Li rey quixtakla ajcuiß xyîbanquil jun li nimla cßojaribâl riqßuin marfil ut queßxletz li châbil oro chiru.

¹⁹Aujärjel oli kuus astet ja aujärje tagakülg oli pealt ümmargune; kummalgi pool istepaika olid käetoed ja käetugede kõrval seisid kaks lõvi.

¹⁹Li cßojaribâl aßan cuan cuakib tasal lix taklebâl. Ut lix cßân li rix aßan sursu. Xcaß pacßalil cuan xnaßaj li rukß. Ut yîbanbil retalil li cakcoj chiru li cßojaribâl saß xcaß pacßalil.

²⁰Ja seal seisid kaksteist lõvi kummalgi pool kuuel astmel; niisugust ei ole valmistatud mitte üheski muus kuningriigis.

²⁰Ut saß xbêneb li taklebâl yîbanbileb retalil cablaju li cakcoj. Junjûnk saß xcaß pacßalil. Mâ jun reheb li tenamit queßxyîb jun li cßojaribâl joß li cßojaribâl aßan.

²¹Ja kõik kuningas Saalomoni joogiriistad olid kullast, samuti olid kõik Liibanonimetsakoja riistad puhtast kullast; hõbedasi ei olnudki, seda ei peetud Saalomoni ajal mikski,

²¹Chixjunil lix secß li rey Salomón, aßan junes châbil oro, joß eb ajcuiß chixjunil li secß li cuan saß li palacio “Qßuicheß re Líbano” xcßabaß. Mâcßaß li secß plata riqßuin xban nak li plata saß eb li cutan aßan mâcßaß xtzßak.

²²sest kuningal olid merel Tarsise laevad koos Hiirami laevadega: igal kolmandal aastal tulid Tarsise laevad ja tõid kulda ja hõbedat, elevandiluud, pärdikuid ja paabulinde.

²²Rajlal oxib chihab lix jucub laj Salomón nequeßchal chak Tarsis joß eb ajcuiß lix jucub li rey Hiram ut nequeßxcßam chak li oro, li plata, ut li marfil. Ut nequeßxcßam ajcuiß chak li batzß ut li pavo real.

²³Ja kuningas Saalomon sai rikkuse ja tarkuse poolest suurimaks kõigist kuningaist maa peal.

²³Li rey Salomón aßan li kßaxal cuan xnaßleb ut kßaxal biom chiruheb chixjunileb li rey li cuanqueb saß ruchichßochß.

²⁴Ja kogu maailm püüdis näha saada Saalomoni palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema südamesse.

²⁴Chixjunileb li cristian li cuanqueb saß ruchichßochß queßraj xnaubal ru laj Salomón. Ut queßraj rabinquil li naßleb li qßuebil re xban li Dios.

²⁵Ja nad tõid igaüks oma anni: hõbe- ja kuldriistu, riideid, relvi, palsameid, hobuseid ja muulasid; nõnda aastast aastasse.

²⁵Rajlal chihab nabaleb li nequeßxic chirilbal laj Salomón nequeßxcßam xmâtan. Nequeßxsi re li cßaßak re ru yîbanbil riqßuin oro ut plata, li tßicr, li sununquil ban, li chßîchß re pletic, joß eb ajcuiß li cacuây ut eb li mûl.

²⁶Ja Saalomon kogus sõjavankreid ja ratsanikke, ja tal oli tuhat nelisada sõjavankrit ja kaksteist tuhat ratsanikku; need ta paigutas vankrilinnadesse ja kuninga juurde Jeruusalemma.

²⁶Laj Salomón quixchßutubeb lix carruajes ut eb lix soldados li nequeßxic chirix cacuây. Cuanqueb jun mil riqßuin câhib ciento lix carruajes ut cablaju mil li cuînk li nequeßxic chirix cacuây. Cuan li quixcßameb saß li tenamit li quixyîb re xxocbaleb lix carruaje ut cuan queßcana Jerusalén cuan cuiß li rey.

²⁷Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemmas oli hõbedat nagu kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal.

²⁷Nak cuan chokß rey laj Salomón aran Jerusalén, quixchßutub nabal li plata. Chanchan xqßuial li pec. Joßcan ajcuiß li cheß chacalteß. Nabal cuan. Chanchan xqßuial li cheß higo li cuan aran Sefela.

²⁸Saalomoni hobused olid toodud Egiptusest ja Kiliikiast; kuninga ülesostjad tõid neid Kiliikiast kindla hinna eest.

²⁸Li cacuây li naxlokß li rey Salomón nequeßchal chak aran Egipto. Li jun chßûtaleb lix môs laj Salomón nequeßxic saß li tenamit aßan chixlokßbal li cacuây.Nequeßchal nequeßxic aran Egipto chi lokßoc. Nequeßxlokß li carruaje aran Egipto chi cuakib ciento chi tumin plata. Ut li cacuây nequeßxlokß chi jun ciento riqßuin mero ciento. Joßcan nequeßxlokß cuiß eb aßan. Ut eb lix reyeb laj heteo, ut eb li rey re Siria nequeßxlokß li cacuây ut li carruaje riqßuineb aßan.

²⁹Egiptusest toodi vanker kuuesaja hõbeseekli eest ja hobune saja viiekümne eest, ja nõnda toodi neid nende vahendusel kõigile hettide ja süürlaste kuningaile.

²⁹Nequeßchal nequeßxic aran Egipto chi lokßoc. Nequeßxlokß li carruaje aran Egipto chi cuakib ciento chi tumin plata. Ut li cacuây nequeßxlokß chi jun ciento riqßuin mero ciento. Joßcan nequeßxlokß cuiß eb aßan. Ut eb lix reyeb laj heteo, ut eb li rey re Siria nequeßxlokß li cacuây ut li carruaje riqßuineb aßan.