¹Kui Saalomon oli lõpetanud Issanda koja ja kuningakoja ehitamise ja täitnud kõik Saalomoni südamesoovid, mis ta igatses teoks teha,

¹Laj Salomón quixchoy xyîbanquil lix templo li Kâcuaß joß ajcuiß lix palacio ut chixjunil li quiraj xyîbanquil.

²siis ilmutas Issand ennast Saalomonile teist korda, nagu ta oli ennast ilmutanud temale Gibeonis.

²Li Kâcuaß quixcßutbesi rib chiru laj Salomón xcaß sut joß nak quixcßutbesi rib chiru aran Gabaón.

³Ja Issand ütles temale: 'Ma olen kuulnud su palvet ja anumist, mis sa oled saatnud minu poole. Ma olen pühitsenud selle koja, mille sa ehitasid, et ma võiksin panna sinna oma nime igaveseks ajaks. Mu silmad ja mu süda on alati seal.

³Ut li Kâcuaß quixye re: —Xcuabi lâ tij nak xatzßâma chicuu. Lâin xinsantobresi li templo aßin li xayîb re tinlokßonîk cuiß chi junelic. Lâin junelic tincuânk saß li templo ut lâin tin-ilok re chi junelic.

⁴Kui sa käid minu palge ees, nõnda nagu käis su isa Taavet, tehes vaga ja õiglase südamega kõike, mida ma sind käsin, ja pead mu määrusi ja seadlusi,

⁴Chatcuânk saß xyâlal chicuu joß nak quicuan laj David lâ yucuaß. Chabânu saß tîquilal chixjunil li naxye saß li chakßrab.

⁵siis ma kinnitan igaveseks su kuningriigi aujärje Iisraelis, nõnda nagu ma olen rääkinud su isale Taavetile, öeldes: Sul ei puudu mees Iisraeli aujärjel.

⁵Cui tâbânu li cßaßru xinye âcue, lâin tinxakab saß xnaßaj lâ cuanquilal, ut lâat junelic tattaklânk saß xbêneb laj Israel joß quinye re laj David lâ yucuaß nak junelic tâcuânk junak reheb li ralal xcßajol chokß xreyeb laj Israel.

⁶Aga kui te taganete minu järelt, teie ja teie lapsed, ega pea mu käske ja seadlusi, mis ma teile olen andnud, vaid lähete ning teenite teisi jumalaid ja kummardate neid,

⁶Abanan cui lâat ut eb lâ cualal âcßajol têcanab xbânunquil li naxye lin chakßrab, ut incßaß têbânu li cßaßru xinye êre, ut cui lâex tex-oc chixlokßoninquil li jalanil dios ut texcßanjelak chiruheb,

⁷siis ma hävitan Iisraeli sellelt maalt, mille ma neile olen andnud, ja koja, mille ma olen pühitsenud oma nimele, ma tõukan ära oma palge eest. Ja Iisrael saab kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel.

⁷cui têbânu chi joßcan lâin texcuisi chêjunilex lâex aj Israel saß li chßochß li xinqßue êre. Ut li templo aßin li xinsantobresi chokß re inlokßoninquil tinsach ru. Ut lê tenamit Israel tâhobekß ut tâseßêk xbaneb li jalan tenamiteb.

⁸Ja kui kõrge see koda ka oli, ometi kohkub igaüks, kes sellest mööda läheb, ja vilistab. Ja kui küsitakse: Mispärast talitas Issand nõnda selle maa ja selle kojaga?,

⁸Li ani teßnumekß aran teßsachk xchßôleb ut teßxseße li templo li qßuebil xlokßal ut teßxye, “¿Cßaßut nak li Kâcuaß xbânu chi joßcaßin re li tenamit aßin ut re li templo aßin?” chaßkeb.

⁹siis vastatakse: Sellepärast, et nad jätsid maha Issanda, oma Jumala, kes tõi nende vanemad ära Egiptusemaalt, ja haarasid teiste jumalate järele ning kummardasid ja teenisid neid. Sellepärast on Issand lasknud nende peale tulla kogu selle õnnetuse.'

⁹Ut eb li jun chßol chic teßxye, “Joßcaßin xeßxcßul xban nak xeßxtzßektâna li Kâcuaß Dios li qui-isin chak reheb lix xeßtônil xyucuaßeb aran Egipto. Ut xeßoc chixlokßoninquil li jalanil dios ut chi cßanjelac chiruheb. Joßcan nak li Kâcuaß xqßue li raylal aßin saß xbêneb,” chaßkeb.—

¹⁰Möödus kakskümmend aastat, mille jooksul Saalomon ehitas need mõlemad kojad - Issanda koja ja kuningakoja.

¹⁰Quinumeß junmay chihab xyîbanquil lix templo li Dios ut lix palacio li rey Salomón.

¹¹Et Hiiram, Tüürose kuningas, oli Saalomoni toetanud seedri- ja küpressipuude ja kullaga, niipalju kui ta soovis, siis andis kuningas Saalomon Hiiramile kakskümmend linna Galileamaal.

¹¹Laj Hiram lix reyeb laj Tiro quixqßue li cßaßru quicßanjelac chiru laj Salomón re li cablac. Quixqßue nabal li cheß chacalteß ut ciprés ut quixqßue ajcuiß nabal li oro. Joßcan nak laj Salomón quixqßue re laj Hiram junmay chi tenamit li cuanqueb Galilea.

¹²Aga kui Hiiram tuli Tüürosest vaatama neid linnu, mis Saalomon temale oli andnud, siis ei olnud need tema silmis head,

¹²Laj Hiram cô chirilbaleb li tenamit li quiqßueheß re xban laj Salomón. Abanan incßaß quicuulac chiru.

¹³ja ta ütles: 'Mis linnad need on, mis sa mulle oled andnud, mu vend?' Seepärast hüütakse neid tänapäevani 'Kabuuli maaks'.

¹³Ut quixye: —¿Ma aßin eb li tenamit xaqßue cue, at châbil cuamîg? chan re laj Salomón. Ut quixqßue “Cabul” chokß xcßabaßeb li tenamit aßan toj chalen anakcuan.

¹⁴Hiiram oli aga kuningale saatnud sada kakskümmend talenti kulda.

¹⁴Laj Hiram quixsi re laj Salomón caßchßin chic mâ jun ciento quintal li oro re li cablac.

¹⁵Ja niisugune oli lugu töökohustusega, mille kuningas Saalomon oli peale pannud, et ehitada Issanda koda, oma koda, kindlust, Jeruusalemma müüre, Haasorit, Megiddot ja Geserit:

¹⁵Laj Salomón quixpuersiheb li tenamit chi cßanjelac re xyîbanquil li templo ut lix palacio, ut li cab Milo xcßabaß. Ut quixtakla ajcuiß xyîbanquil li tzßac li sutsu cuiß li tenamit Jerusalén. Joßcan ajcuiß eb li tenamit Hazor, Meguido ut Gezer.

¹⁶vaarao, Egiptuse kuningas, oli tulnud ja vallutanud Geseri, põletanud selle tulega ja tapnud kaananlased, kes linnas elasid, ja oli selle andnud kaasavaraks oma tütrele, Saalomoni naisele.

¹⁶Laj faraón, lix reyeb laj Egipto, cô chi pletic saß li tenamit Gezer. Quixcßat li tenamit ut quixcamsiheb laj cananeo li cuanqueb aran. Ut quixsi re lix rabin nak quisumla li naßajej li quirêchani. Lix rabin, aßan li rixakil laj Salomón.

¹⁷Saalomon ehitas siis üles Geseri ja alumise Beet-Hooroni,

¹⁷Laj Salomón quixtakla cuißchic xyîbanquil li tenamit Gezer, joß ajcuiß li tenamit Bet-horón li cuan takßa.

¹⁸Baalati ja Taamari maal olevas kõrbes

¹⁸Joßcan ajcuiß eb li tenamit Baalat ut Tadmor li cuanqueb saß li chaki chßochß.

¹⁹ja kõik varustuslinnad, mis Saalomonil olid, ja sõjavankrite linnad ja ratsanike linnad ja muud, mida Saalomon soovis ehitada Jeruusalemmas ja Liibanonil ja kõikjal oma valitsusmaal.

¹⁹Ut laj Salomón quixtakla ajcuiß xyîbanquil eb li tenamit li xocxo cuiß li tzacaêmkeb, ut li tenamit li xocxo cuiß lix carruajeb, li tenamit li cuanqueb cuiß lix soldados li nequeßxic chirix cacuây. Quixtakla xyîbanquil li joß qßuial quiraj xyîbanquil aran Jerusalén ut Líbano ut saß eb li naßajej li cuanqueb rubel xcuanquil.

²⁰Kogu selle rahva, kes oli alles jäänud emorlastest, hettidest, perislastest, hiivlastest ja jebuuslastest, need, kes ei olnud Iisraeli laste hulgast,

²⁰Cuanqueb li mâcuaßeb aj Israel li toj queßcana saß eb li tenamit aßan. Aßaneb aßin li queßcana: eb laj amorreo, eb laj heteo, eb laj ferezeo, eb laj heveo, ut eb laj jebuseo.

²¹nende järglased, kes pärast neid olid maale alles jäänud, keda Iisraeli lapsed ei olnud suutnud sootuks hävitada, need pani Saalomon teoorjusesse kuni tänapäevani.

²¹Eb li ralal xcßajoleb li queßcana chi cuânc saß li tenamit Israel queßqßueheß chi cßanjelac chi cau xban laj Salomón re xtojbal rix lix naßajeb. Eb aßan queßcana chi cuânc aran xban nak eb laj Israel incßaß queßru chirisinquileb saß lix naßajeb.

²²Aga Iisraeli lastest ei teinud Saalomon mitte kedagi orjaks, vaid neist said sõjamehed, tema sulased ja pealikud, tema vankrivõitlejad, sõjavankrite ja ratsanike pealikud.

²²Mâ jun reheb laj Israel queßqßueheß chi cßanjelac joß queßcßanjelac li jalaneb xtenamit xban nak laj Salomón quixqßueheb laj Israel chi cßanjelac chokß xsoldado. Cuanqueb li queßqßueheß xcßanjel saß li palacio ut cuanqueb queßqßueheß chi taklânc saß xbêneb li nequeßxic saß li carruaje re pletic. Ut cuanqueb ajcuiß li queßqßueheß chi taklânc saß xbêneb li soldado li nequeßxic chirix cacuây.

²³Neid asevalitsejate ametimehi, kes olid Saalomoni tööde ülevaatajad, oli viissada viiskümmend; nemad valitsesid tööd tegeva rahva üle.

²³b ciento riqßuin mero ciento eb li cuînk li quixxakabeb laj Salomón chi taklânc saß xbêneb li jalaneb xtenamiteb li puersinbileb chi cßanjelac.

²⁴Vaarao tütar tuli siis Taaveti linnast üles oma kotta, mille Saalomon temale oli ehitanud; sel ajal ehitas ta ka kindluse.

²⁴Lix rabin laj faraón qui-el saß li tenamit li quicuan cuiß laj David ut quikßaxon saß li rochoch li quiyîbâc xban laj Salomón. Ut laj Salomón quixqßue chi yîbâc li cab Milo.

²⁵Ja Saalomon ohverdas kolm korda aastas põletus- ja tänuohvreid altaril, mille ta Issandale oli ehitanud, ja suitsutas altaril, mis oli Issanda ees. Nõnda sai ta koja valmis.

²⁵Laj Salomón quixqßue lix cßatbil mayej oxib sut chiru li chihab. Ut quixqßue ajcuiß saß li artal li quixyîb re li Kâcuaß. Quixqßue lix mayej re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin li Kâcuaß. Ut quixcßat ajcuiß li incienso saß li artal li cuan chiru li naßajej li nahilan cuiß li Kâcuaß nak queßrakeß chixyîbanquil li templo.

²⁶Kuningas Saalomon ehitas ka laevu Esjon-Geberis, mis on Eeloti lähedal Kõrkjamere rannas Edomimaal.

²⁶Ut li rey Salomón quixyîb nabaleb li nînki jucub saß li tenamit Ezión-geber li cuan nachß riqßuin li tenamit Elot chire li Caki Palau li cuan saß xcuênt Edom.

²⁷Hiiram läkitas aga laevadesse oma sulaseid, laevamehi, kes tundsid merd, koos Saalomoni sulastega.

²⁷Ut li rey Hiram quixtaklaheb li nequeßcßanjelac chiru li nequeßxnau chi us xchßeßbal li jucub. Ut queßcôeb rochbeneb li nequeßcßanjelac chiru laj Salomón.Eb aßan queßcôeb saß li jucub saß li tenamit Ofir ut queßxcßam chak caßchßin chic mâ cuaklaju quintal li oro ut queßxqßue re li rey Salomón.

²⁸Need läksid Oofiri ja võtsid sealt nelisada kakskümmend talenti kulda ning tõid kuningas Saalomonile.

²⁸Eb aßan queßcôeb saß li jucub saß li tenamit Ofir ut queßxcßam chak caßchßin chic mâ cuaklaju quintal li oro ut queßxqßue re li rey Salomón.