1Siis kogus Saalomon Iisraeli vanemad ja kõik suguharude peamehed, Iisraeli laste perekondade eestseisjad, kuningas Saalomoni juurde Jeruusalemma Issanda seaduselaegast Taaveti linnast, see on Siionist, üles tooma.
1Mokon chic laj Salomón quixchßutubeb aran Jerusalén eb laj cßamol be saß xyânkeb laj Israel, joß eb ajcuiß li nequeßtaklan saß xbên xtêpaleb li ralal xcßajol laj Israel. Quixchßutubeb re nak teßxcßam chak saß li templo lix Lokßlaj Câx li Kâcuaß, li xocxo cuiß lix contrato li Dios saß lix tenamit laj David aran Sión.
2Ja kõik Iisraeli mehed kogunesid pühadeks kuningas Saalomoni juurde eetanimikuus, mis on seitsmes kuu.
2Eb li cuînk aj Israel queßxchßutub ribeb riqßuin laj Salomón saß xcutanquil li ninkße saß xcuuk li po re li chihab aßan, saß li po Etanim.
3Ja kui kõik Iisraeli vanemad olid tulnud, siis tõstsid preestrid laeka
3Nak ac chßutchßûqueb chixjunileb laj cßamol be saß xyânkeb laj Israel, eb laj tij queßrisi saß li tabernáculo li Lokßlaj Câx ut queßxcßam saß lix templo li Kâcuaß.
4ja tõid üles Issanda laeka, kogudusetelgi ja kõik pühad riistad, mis telgis olid; preestrid ja leviidid tõid need üles.
4Eb li ralal xcßajol laj Leví ut eb laj tij queßxcßam li tabernáculo li nequeßxchßutub cuiß ribeb joß ajcuiß chixjunil li cßaßru nacßanjelac saß li tabernáculo ut queßxcßam saß li templo.
5Kuningas Saalomon oli laeka ees, ja koos temaga oli kogu Iisraeli kogudus, kes oli kogunenud tema juurde; nad ohverdasid nii palju lambaid, kitsi ja veiseid, et neid ei saadud lugeda ega kokku arvata.
5Li rey Salomón ut eb laj Israel queßxchßutub ribeb chiru li Lokßlaj Câx ut queßxmayeja li carner ut li bôyx. Incßaß quiru rajlanquil li xul li queßxmayeja xban xqßuialeb.
6Ja preestrid tõid Issanda seaduselaeka selle paika koja tagaruumi, kõige pühamasse paika keerubite tiibade alla,
6Eb laj tij queßrocsi li Lokßlaj Câx saß li templo ut queßxcanab saß li Lokßlaj Santil Naßajej rubel lix xiqßueb li querubines.
7sest keerubid laotasid oma tiivad laeka paiga üle; keerubid katsid laegast ja selle kandekange pealtpoolt.
7Eb li cuib chi querubines aßin helhôqueb lix xiqßueb saß xbên li Lokßlaj Câx joß ajcuiß li cheß li nequeßxpako cuiß.
8Ja kangid olid nii pikad, et kangide otsi võis näha pühamust, kõige pühama paiga eest, ent neid ei nähtud väljast; ja need on seal tänapäevani.
8Caßaj cuiß li rußuj li cheß li nequeßxpako cuiß li Lokßlaj Câx nacßutun chak toj saß li Santil Naßajej. Abanan incßaß nacßutun chak toj chirix cab. Ut joßcan nak queßcana toj chalen anakcuan.
9Laekas ei olnud muud kui need kaks kivilauda, mis Mooses oli Hoorebil sinna pannud, kui Issand tegi Iisraeli lastega lepingu nende tulles Egiptusemaalt.
9Mâcßaß cuan chi saß li Lokßlaj Câx aßan. Caßaj cuiß li cuib perêl chi pec li tzßîbanbil cuiß li chakßrab. Laj Moisés quixqßueheb saß li Lokßlaj Câx aran Horeb nak li Dios quixbânu li contrato riqßuineb li ralal xcßajol laj Israel nak queßel chak saß li tenamit Egipto.
10Ja kui preestrid pühamust väljusid, siis sündis, et pilv täitis Issanda koja
10Nak ac xeßel laj tij saß li Lokßlaj Santil Naßajej, saß junpât quinujac li templo riqßuin xlokßal li Dios. Chanchan li chok nak quicßutun.
11ja preestrid ei võinud jääda teenima pilve pärast: sest Issanda auhiilgus oli täitnud Issanda koja.
11Ut eb laj tij incßaß queßru xbânunquil lix cßanjel xban nak lix lokßal li Dios quixnujobresi li Templo.
12Siis kõneles Saalomon: 'Issand on öelnud, et ta tahab elada pimeduses.
12Ut laj Salomón quitijoc ut quixye: —At Kâcuaß, lâat caye nak nacatcuan saß li chok kßojyîn ru.
13Mina olen sulle ehitanud valitsuskoja, su igavese eluaseme paiga.'
13Abanan lâin xinyîb jun lâ cuochoch re tatcuânk cuiß chi junelic, chan.
14Ja kuningas pööras oma palge ja õnnistas kogu Iisraeli kogudust, ja kogu Iisraeli kogudus seisis.
14Ut li rey Salomón quixsukßisi rib ut quixtzßâma chiru li Dios nak târosobtesiheb laj Israel li xakxôqueb aran.
15Ja ta ütles: 'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes oma käega on tõeks teinud, mida ta oma suuga on kõnelnud mu isale Taavetile, öeldes:
15Ut quixye: —Lokßoninbil taxak li Kâcuaß, lix Dioseb laj Israel, xban nak xbânu li cßaßru quixyechißi re laj David lin yucuaß,
16Sellest päevast alates, kui ma tõin oma Iisraeli rahva ära Egiptusest, ei ole ma üheltki Iisraeli suguharult valinud ühtegi linna, kuhu ehitada koda, kus oleks mu nimi; aga ma valisin Taaveti, et ta valitseks mu Iisraeli rahva üle.
16nak quixye re, “Chalen nak quicuisiheb chak lin tenamit Israel aran Egipto lâin incßaß quinsicß ru saß xyânkeb lix têpaleb li ralal xcßajol laj Israel junak li tenamit li teßxyîb cuiß li cuochoch bar tineßxlokßoni cuiß, usta ac xinsicß ru laj David chokß xreyeb lin tenamit Israel,” chan li Dios.—
17Mu isal Taavetil oli küll südame peal ehitada koda Issanda, Iisraeli Jumala nimele,
17Ut laj Salomón quixye ajcuiß: —Laj David lin yucuaß qui-ala saß xchßôl xyîbanquil jun li templo re teßxlokßoni cuiß li Kâcuaß lix Dios eb laj Israel.
18aga Issand ütles mu isale Taavetile: Et sul südame peal on ehitada mu nimele koda, siis oled sa hästi teinud, kui see sul südame peal on.
18Ut li Kâcuaß quixye re laj David lin yucuaß, “Us nak x-ala saß âchßôl xyîbanquil junak li cab re tineßxlokßoni cuiß.
19Ometi ei ehita sina seda koda, vaid su poeg, kes su niudeist välja tuleb, ehitab mu nimele koja.
19Abanan mâcuaß lâat tatyîbânk re li cab aßan. Lâ cualal ban tâyîbânk re li cab re tineßxlokßoni cuiß,” chan li Dios.
20Issand on pidanud oma sõna, mis ta kõneles, ja mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istun Iisraeli aujärjel, nõnda nagu Issand on kõnelnud, ja ma olen ehitanud koja Issanda, Iisraeli Jumala nimele.
20Ut anakcuan xtzßakloc ru li quixye chak li Kâcuaß xban nak lâin xin-oc chokß rêkaj lin yucuaß. Ut xkßaxtesîc saß cuukß li cuanquilal re tintaklânk saß xbêneb li tenamit. Anakcuan lâin xinyîb li templo re takalokßoni cuiß li Kâcuaß li kaDios lâo aj Israel.
21Ja ma olen valmistanud paiga laekale, mille sees on Issanda leping, mille ta tegi meie vanematega, kui ta tõi nad ära Egiptusemaalt.'
21Ut xinyîb ajcuiß saß li templo lix naßaj li Lokßlaj Câx li xocxo cuiß lix contrato li Kâcuaß li quixbânu chak riqßuineb li kaxeßtônil yucuaß nak quirisiheb chak aran Egipto, chan laj Salomón.
22Siis astus Saalomon Issanda altari ette kogu Iisraeli koguduse juuresolekul ja sirutas oma käed taeva poole
22Chirix aßan laj Salomón quixxakab rib chiru lix artal li Kâcuaß chiruheb chixjunileb laj Israel li cuanqueb aran. Quixtaksi li rukß saß choxa ut quitijoc.
23ning ütles: 'Issand, Iisraeli Jumal! Sinu sarnast jumalat ei ole ülal taevas ega all maa peal: sina pead lepingut ja osadust oma sulastega, kes käivad su ees kõigest südamest,
23Quixye: —At Kâcuaß, at kaDios lâo aj Israel, mâcßaß junak chic Dios joß lâat, chi moco saß choxa, chi moco saß ruchichßochß. Lâat nacabânu li cßaßru nacayechißi. Ut nacacuuxtâna ruheb li nequeßcßanjelac châcuu chi anchaleb xchßôl ut nequeßcuan saß tîquilal châcuu.
24sina oled pidanud oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale olid lubanud. Jah, mis sa oma suuga oled kõnelnud, selle oled sa oma käega tõeks teinud, nõnda nagu see täna on sündinud.
24Anakcuan xabânu li cßaßru cayechißi chak re laj David lin yucuaß. Lâat caye nak tâqßue ut anakcuan xabânu chiru li cutan aßin.
25Ja nüüd, Issand, Iisraeli Jumal, pea oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale tõotasid, öeldes: Ei puudu sul minu palge ees mees, kes istub Iisraeli aujärjel, kui ainult su pojad peavad oma teed, käies mu ees, nõnda nagu sina oled käinud mu ees.
25Joßcan ut at Kâcuaß, at kaDios lâo aj Israel, chabânu taxak li cßaßru cayechißi chak re laj David lin yucuaß nak caye chi joßcaßin, “Junelic tâcuânk junak reheb lâ cualal âcßajol li teßoc saß li cuanquilal. Abanan tento nak teßcuânk saß xyâlal chicuu ut teßcuânk saß tîquilal.”
26Ja nüüd, Iisraeli Jumal, saagu ometi tõeks su sõnad, mis sa oled kõnelnud oma sulasele, mu isale Taavetile!
26Joßcan ut at Kâcuaß, at kaDios lâo aj Israel, chabânu taxak li cßaßru cayechißi chak re laj David laj cßanjel châcuu.
27Aga kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevas ja taevaste taevas ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud.
27¿Ma naru ta biß nacatcuan saß ruchichßochß? Li choxa kßaxal nim, abanan aßan incßaß tzßakal chokß ânaßaj, at Kâcuaß. ¿Ma tojaß ta chic li cab li xinyîb tâtzßaklok chokß ânaßaj?
28Aga pöördu oma sulase palve ja ta anumise poole, Issand, mu Jumal, et sa kuuleksid kaebehüüdu ja palvet, mida su sulane täna palvetab sinu ees,
28Joßcan ut, at Kâcuaß at inDios, chacuabi taxak lin tij. Chacuabi taxak li cßaßru nintzßâma châcuu anakcuan. Lâin laj cßanjel châcuu.
29et su silmad oleksid lahti ööd ja päevad selle koja kohal, selle paiga kohal, mille kohta sa oled öelnud: Seal peab olema minu nimi!, et sa kuuleksid palvet, mida su sulane palvetab selle paiga poole!
29Junelic taxak chacuilak li naßajej aßin. Chi kßek chi cutan tâcuil li templo aßin li tatcuânk cuiß. Chacuabi taxak lin tij, lâin laj cßanjel châcuu.
30Kuule siis oma sulase ja oma Iisraeli rahva anumist, kuidas nad palvetavad selle paiga poole! Jah, kuule paigast, kus sa elad - taevast! Ja kui sa kuuled, siis anna andeks!
30Chacuabihak taxak lin tij. Ut chacuabihak taxak lix tijeb laj Israel nak teßtijok saß li naßajej aßin. Chacuabihak taxak li katij saß li naßajej aßin li tatcuânk cuiß. Toj saß choxa taxak tâcuabi li katij ut tâcuy tâsach li kamâc.
31Kui keegi oma ligimese vastu pattu teeb ja talle pannakse peale vanne teda vannutades, ja vandeasi tuleb sinu altari ette siia kotta,
31Cui cuan junak tâmâcobk chiru li ras rîtzßin ut tixpuersi ru chixbânunquil li juramento chiru li artal saß li templo aßin,
32siis kuule sina taevast ja tee ning mõista õigust oma sulastele: mõista süüdlane süüdi, pane tema teod ta pea peale, õige aga mõista õigeks, anna temale ta õigust mööda!
32lâat tâcuabi toj saß choxa li cßaßru teßxtzßâma châcuu. Tatrakok âtin saß xbêneb ut tâqßueheb chixtojbal xmâc li cuanqueb xmâqueb. Tâcoleb rix li mâcßaßeb xmâc saß xcßabaß lâ tîquilal.
33Ja kui su Iisraeli rahvas lüüakse maha vaenlase ees, sellepärast et nad sinu vastu on pattu teinud, ent nad pöörduvad tagasi su juurde ja kiidavad sinu nime, palvetavad su poole ja anuvad sind selles kojas,
33Nak eb laj Israel teßnumtâk li xicß nequeßiloc reheb saß xbêneb xban li mâc li teßxbânu châcuu, ut cui eb aßan teßsukßîk cuißchic âcuiqßuin ut teßxyâba lâ cßabaß ut teßtijok châcuu saß li naßajej aßin,
34siis kuule sina taevast ja anna andeks oma Iisraeli rahva patt ja too nad tagasi maale, mille sa oled andnud nende vanematele!
34lâat toj saß choxa tâcuabi li cßaßru teßxtzßâma châcuu ut tâcuyeb xmâc lâ tenamit Israel. Ut tâqßueheb cuißchic chi sukßîc saß li naßajej li caqßue reheb lix xeßtônil xyucuaßeb laj Israel.
35Kui taevas on suletud ja vihma ei ole, sellepärast et nad on sinu vastu pattu teinud, aga nad palvetavad selle paiga poole ja kiidavad sinu nime ja pöörduvad oma patust, sellepärast et sa neid oled alandanud,
35Ut cui incßaß chic tixqßue li hab xban li mâc li teßxbânu châcuu, ut cui teßxjal xcßaßuxeb ut teßxyâba lâ cßabaß ut teßtijok châcuu, xban li raylal xaqßue saß xbêneb, tâcuabi taxak li cßaßru teßxtzßâma châcuu.
36siis kuule sina taevast ja anna andeks oma sulaste ja oma Iisraeli rahva patt, sest sina õpetad neile head teed, mida nad peavad käima, ja anna vihma oma maale, mille sa oled andnud pärisosaks oma rahvale!
36Lâat, at Kâcuaß, toj saß choxa tâcuabi lix tijeb ut tâcuyeb xmâqueb laj Israel li nequeßcßanjelac châcuu. Tâcßut chiruheb chanru nak teßcuânk saß xyâlal ut tâtakla cuißchic li hab saß xbên li chßochß li caqßue reheb lâ tenamit.
37Kui maale tuleb nälg, kui tuleb katk, kui tulevad viljakõrvetus või -rooste, rohutirtsud ja mardikad, kui vaenlane teda rõhub ta maa väravais, kui tabab mingi nuhtlus või mingi haigus,
37Ut cui tâcuânk cueßej saß xyânkeb laj Israel, malaj ut li caki yajel, malaj ut li acuîmk tâchakik xban li tik malaj ut tâchâlk jalan xyajel li acuîmk joß li moß, joß laj sâcß, ut li motzoß, malaj ut teßchâlk li xicß nequeßiloc ke chixsutbal li katenamit, malaj ut yajel malaj ut cßaßak chic re ru chi raylalil tâchâlk saß kabên,
38kui siis iganes palvetatakse või anutakse, olgu ükskõik missuguse inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad igaüks tunnevad oma südame häda ja sirutavad oma käed selle koja poole,
38chacuabi taxak lix tijeb laj Israel nak teßchâlk chixyâbanquil lâ cßabaß ut chi tijoc châcuu saß li naßajej aßin. Chacuabi lix tijeb yalak ani li tâchâlk chi tijoc saß li naßajej aßin. Mâre lâ tenamit Israel teßchâlk chi tijoc châcuu nak teßrecßa xrahil li raylal li yôkeb chixcßulbal. Ut mâre teßxtaksi li rukßeb chi tijoc saß li templo aßin.
39siis kuule sina taevast, oma asupaigast, ja anna andeks ning tee nõnda, et sa annad igaühele tema tegusid mööda, nagu sa tunned tema südant, sest sina üksi tunned kõigi inimlaste südameid,
39Ut lâat tâcuabi lix tijeb toj saß li choxa li cuancat cuiß chak. Ut tâcuy xmâqueb. Lâat tatrakok âtin saß xbêneb aß yal chanru lix naßlebeb châcuu. Lâat nacanau cßaßru cuan saß li râmeb xban nak lâat nacanau cßaßru cuan saß lix cßaßuxeb li cuanqueb saß li ruchichßochß.
40et nad kardaksid sind kõigil neil päevil, mil nad elavad maal, mille sa oled andnud meie vanemaile!
40Cui tâbânu chi joßcan riqßuineb, teßxxucua âcuu joß najtil teßcuânk saß li chßochß li caqßue reheb li kaxeßtônil yucuaß.
41Aga ka võõramaalast, kes ei ole sinu Iisraeli rahva hulgast, tuleb aga kaugelt maalt sinu nime pärast
41Mâre cuanqueb jalan xtenamit mâcuaß xcomoneb lâ tenamit Israel teßchâlk saß najtil tenamit chixyâbanquil lâ cßabaß saß li naßajej aßin.
42- sest nad kuulevad sinu suurest nimest, sinu vägevast käest ja sinu väljasirutatud käsivarrest - ja ta tuleb ning palvetab selle koja poole,
42Eb li jalaneb xtenamit teßrabi âcuesil. Teßrabi nak kßaxal nim lâ cuanquil ut nim lâ cuuxtân ut teßchâlk chi tijoc châcuu saß li templo aßin.
43kuule sina taevast, oma asupaigast, ja tee kõike, mille pärast võõras sinu poole hüüab, et kõik maa rahvad õpiksid tundma sinu nime ja kardaksid sind, nõnda nagu su Iisraeli rahvas, ja et nad teaksid, et sinu nimi on pandud kojale, mille ma olen ehitanud!
43Ut lâat, at Kâcuaß, toj saß li choxa li cuancat cuiß, tâcuabi lix tijeb. Ut tâsume li cßaßru teßxtzßâma châcuu li jalaneb xtenamit re nak chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß teßxnau nak nim âcuanquil ut teßxxucua âcuu joß nakabânu lâo aj Israel. Ut re ajcuiß nak teßxqßue retal nak lâat li tatlokßonîk saß li templo aßin li xinyîb lâin.
44Kui su rahvas läheb sõtta oma vaenlase vastu, teekonnale, kuhu sa nad läkitad, ja nad palvetavad Issanda poole selle linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud su nimele,
44Cui eb lâ tenamit teßxic chi pletic riqßuineb li xicß nequeßiloc reheb, yalak bar tâtaklaheb nak teßtijok teßilok cuan cuiß li tenamit li sicßbil ru âban, ut cuan cuiß li templo aßin li xinyîb chokß re âlokßoninquil.
45siis kuule taevast nende palvet ja anumist ja tee neile õigust!
45Ut lâat toj saß choxa tâcuabi lix tijeb nak tateßxyâba. Ut lâat tâtenkßaheb saß tîquilal.
46Kui nad sinu vastu pattu teevad - sest pole inimest, kes pattu ei tee - ja sina vihastad nende peale ning annad nad vaenlase kätte, nõnda et nad viiakse vangi vaenlase maale, kaugemale või lähemale,
46Mâ ani incßaß ta namâcob. Nak eb lâ tenamit tâmâcobk châcuu, lâat tatjoskßok riqßuineb. Ut tâkßaxtesiheb saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb re nak teßchapekß ut teßcßamekß saß xtenamiteb li xicß nequeßiloc reheb, usta najt, usta nachß.
47aga kui nad siis seda südamesse võtavad maal, kuhu nad on vangi viidud, ja pöörduvad ning anuvad sind oma vangistusemaal, öeldes: Me oleme pattu teinud, oleme eksinud ja saanud süüdlasteks,
47Abanan nak chapchôkeb xbaneb li jalaneb xtenamit, mâre tâjulticokß reheb nak incßaß us xeßxbânu ut teßxjal xcßaßuxeb. Ut mâre teßtijok chak saß li tenamit bar cuânkeb cuiß chak ut teßxye: “Xomâcob. Incßaß us xkabânu. Xkabânu li mâusilal,” chaßkeb.
48ja pöörduvad sinu poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest nende vaenlaste maal, kes on nad vangi viinud, ja paluvad sind oma maa suunas, mille sa oled andnud nende vanematele, linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud sinu nimele,
48Ut cui eb aßan teßxjal xcßaßuxeb chi anchaleb xchßôl ut chi anchaleb li râm, nak cuânkeb chak saß lix tenamit li xicß nequeßiloc reheb, teßtijok. Nak yôkeb chi tijoc, teßilok saß xjayal li chßochß li caqßue reheb lix xeßtônil xyucuaß. Teßilok saß xjayal li tenamit li casicß ru, li xinyîb cuiß li templo re âlokßoninquil.
49siis kuule taevast, oma asupaigast, nende palvet ja anumist, tee neile õigust
49Ut lâat toj saß choxa li cuancat cuiß tâcuabi lix tijeb nak tateßxyâba. Ut lâat tâtenkßaheb saß tîquilal.
50ja anna oma rahvale andeks see, milles nad sinu vastu on pattu teinud, ja kõik nende vastuhakkamised, millega nad sulle on vastu hakanud, ja lase neil leida halastust oma vangiviijate ees, et need halastaksid nende peale!
50Lâat tâcuy tâsach xmâqueb lâ tenamit nak xeßmâcob châcuu ut xeßxkßet lâ cuâtin. Chakßunobresi lix chßôleb li tenamit li queßchapoc reheb re nak teßxtokßoba ruheb lâ tenamit.
51Sest nad on sinu rahvas ja sinu pärisosa, kelle sa tõid ära Egiptusest, rauasulatusahjust.
51Chatenkßaheb xban nak aßan eb lâ tenamit. Ut aßaneb ajcuiß lâ cualal âcßajol. Lâat cat-isin chak reheb li kaxeßtônil yucuaß saß li tenamit Egipto li queßxcßul cuiß chak li nimla raylal.
52Olgu su silmad lahti su sulase anumise ja su Iisraeli rahva anumise poole, et sa neid kuuleksid kõiges, mille pärast nad sind hüüavad!
52Joßcan ut, at Kâcuaß, chacuabi taxak lin tij lâin laj cßanjel châcuu. Ut chacuabi ta ajcuiß lix tijeb lâ tenamit Israel. Chasume taxak chixjunil li cßaßru teßxtzßâma châcuu.
53Sest sina oled nad eraldanud enesele pärisosaks kõigi maa rahvaste hulgast, nõnda nagu sa rääkisid oma sulase Moosese läbi, kui sa tõid meie vanemad ära Egiptusest, oh Issand Jumal!'
53At Kâcuaß, at nimajcual Dios, lâat catsicßoc ruheb saß xyânkeb chixjunileb li tenamit li cuanqueb saß ruchichßochß. Ut caqßueheb chokß âcualal âcßajol joß caye re laj Moisés laj cßanjel châcuu nak cacuisiheb chak li kaxeßtônil yucuaß aran Egipto, chan laj Salomón.
54Ja kui Saalomon oli lõpetanud palvetamise Issanda poole, kõik need palved ja anumised, siis ta tõusis üles Issanda altari eest, kus ta oli põlvitanud, käed sirutatud taeva poole,
54Nak quitijoc laj Salomón, quicuikßla chiru li artal ut quixtaksi li rukß.
55ja astus ette ning õnnistas kogu Iisraeli kogudust, öeldes valju häälega:
55Nak quirakeß chi tijoc, quixakli ut quixtzßâma chiru li Dios nak târosobtesiheb li tenamit Israel li chßutchßûqueb aran. Ut quixye chi cau xyâb xcux:
56'Kiidetud olgu Issand, kes on andnud rahu oma Iisraeli rahvale, nõnda nagu ta on öelnud! Ainsatki sõna ei ole langenud tühja kõigist ta headest sõnadest, mis ta oma sulase Moosese läbi on rääkinud.
56—Lokßoninbil taxak li Kâcuaß Dios xban nak xqßue tuktûquil usilal saß lix tenamit Israel joß quixyechißi. Mâ jun li cßaßak re ru incßaß ta xbânu. Quixbânu ban chixjunil li quixye chak re laj Moisés laj cßanjel chiru.
57Olgu Issand, meie Jumal, meiega, nõnda nagu ta on olnud meie vanematega; tema ärgu jätku meid maha ja ärgu loobugu meist,
57Chicuânk taxak li Kâcuaß kiqßuin joß nak quicuan chak riqßuineb li kaxeßtônil yucuaß. Ut incßaß taxak toxtzßektâna chi moco toxcanab kajunes.
58vaid ta pööraku meie südamed enese poole, et käiksime kõigil ta teedel ja peaksime ta käske, määrusi ja seadlusi, nagu ta meie vanemaid on käskinud!
58Chikaqßuehak taxak kachßôl chi cuânc saß xyâlal riqßuin li Kâcuaß Dios. Chikabânuhak joß naraj aßan. Ut chocuânk taxak joß naxye lix chakßrab joß quixtaklaheb cuiß li kaxeßtônil yucuaß.
59Ja olgu need minu sõnad, millega ma olen anunud Issanda ees, Issanda, meie Jumala juures päevad ja ööd, et ta teeks õigust oma sulasele ja oma Iisraeli rahvale, nagu iga päev on tarvis,
59Chixjunil li cßaßak re ru aßin li xintzßâma saß lin tij chiru li Kâcuaß, junelic taxak chijulticokß re chi kßek chi cutan. Tinixtenkßa taxak lâin laj cßanjel chiru ut tixtenkßa taxak lix tenamit Israel, aß yal cßaßru teßraj cuiß tenkßâc.
60nõnda et kõik maa rahvad saaksid teada, et Issand on Jumal, aga mitte keegi teine!
60Choxtenkßa taxak re nak eb li tenamit li cuanqueb saß ruchichßochß teßxqßue retal nak li Kâcuaß, aßan li tzßakal Dios. Mâcßaß chic junak joß aßan.
61Ja teie süda olgu siiras Issanda, meie Jumala vastu, et te käiksite tema määruste järgi ja peaksite tema käske nagu täna!'
61Joßcan nak cheqßuehak êchßôl chicuânk saß tîquilal chiru li Kâcuaß li kaDios. Chexcuânk saß xyâlal ut chebânuhak li cßaßru naxye saß li chakßrab joß yôquex anakcuan.—
62Siis ohverdas kuningas ja kogu Iisrael koos temaga Issanda ees tapaohvreid.
62Ut chirix chic aßan, li rey joß eb ajcuiß li tenamit Israel queßxcamsi li xul re teßxmayeja chiru li Kâcuaß.
63Saalomon ohverdas tänuohvriks, mida ta Issandale ohverdas, kakskümmend kaks tuhat veist ning sada kakskümmend tuhat lammast ja kitse. Nõnda pühitsesid kuningas ja kõik Iisraeli lapsed Issanda koja.
63Laj Salomón quixqßue li mayej chiru li Dios re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin. Cuib xcaßcßâl mil li cuacax quixmayeja. Ut quixmayeja ajcuiß jun ciento mil riqßuin junmay mil li carner. Joßcaßin nak queßxkßaxtesi li templo chiru li Dios li rey ut eb li ralal xcßajol laj Israel.
64Selsamal päeval pühitses kuningas Issanda koja ees oleva õue keskpaiga, sest ta ohverdas seal põletusohvri ja roaohvri ning tänuohvri rasvu, kuna vaskaltar Issanda ees oli liiga väike, et mahutada põletus- ja roaohvrit ning tänuohvri rasvu.
64Saß ajcuiß li cutan aßan li rey quixkßaxtesi saß rukß li Dios li nebâl li cuan chiru lix templo li Dios. Aran quixqßue chak li cßatbil mayej ut lix xêbul li xul li queßcßateß chokß xmayejeb re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin li Dios. Ut aran ajcuiß queßxqßue li cßaßak chic re ru chi mayejil. Aran quixqßue li mayej xban nak incßaß qui-oc chixjunil saß xbên li artal yîbanbil riqßuin bronce, li cuan chiru li naßajej li nahilan cuiß li Kâcuaß xban nak caßchßin li artal aßan.
65Nõnda pidas Saalomon sel ajal Issanda, meie Jumala ees püha, ja kogu Iisrael koos temaga - üks suur kogudus Hamati teelahkmest kuni Egiptuseojani - seitse päeva ja seitse päeva, see on neliteist päeva.
65Saß eb li cutan aßan laj Salomón quixbânu jun li ninkße rochbeneb chixjunileb laj Israel. Kßaxal nabaleb li chßutchßûqueb aran. Eb aßan queßchal chak saß eb li naßajej Hamat ut toj cuan cuiß li nimaß re Egipto. Li ninkße aßin queßxbânu cuukub cutan ut chirix aßan queßxbânu cuukub cutan chic. Câlaju cutan queßninkßeîc re xlokßoninquil li Dios.Nak ac xnumeß li câlaju cutan, li rey Salomón quixchakßrabiheb li tenamit. Ut eb li tenamit queßxtzßâma chiru li Dios nak târosobtesi li rey. Chirix chic aßan queßcôeb saß li rochocheb chi saheb saß xchßôl ut chi cßojcßôqueb xchßôl xban chixjunil li usilal li quixbânu li Dios riqßuineb saß xcßabaß laj David laj cßanjel chiru.
66Kaheksandal päeval saatis ta rahva ära; nad õnnistasid kuningat ja läksid oma telkide juurde rõõmsatena ja heas meeleolus selle hea pärast, mida Issand oli teinud oma sulasele Taavetile ja oma Iisraeli rahvale.
66Nak ac xnumeß li câlaju cutan, li rey Salomón quixchakßrabiheb li tenamit. Ut eb li tenamit queßxtzßâma chiru li Dios nak târosobtesi li rey. Chirix chic aßan queßcôeb saß li rochocheb chi saheb saß xchßôl ut chi cßojcßôqueb xchßôl xban chixjunil li usilal li quixbânu li Dios riqßuineb saß xcßabaß laj David laj cßanjel chiru.