¹Ja Ahab jutustas Iisebelile kõik, mis Eelija oli teinud ja kuidas ta oli mõõgaga tapnud kõik prohvetid.

¹Li rey Acab quixye re lix Jezabel, li rixakil, chixjunil li quixbânu li profeta Elías. Quixye re chanru nak quixcamsi chi chßîchß chixjunileb lix profeta laj Baal.

²Siis läkitas Iisebel käskjala Eelijale ütlema: 'Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui ma homme sel ajal ei tee sinu hingega, nagu sündis kõigi nende hingedega!'

²Ut lix Jezabel quixtakla jun lix takl riqßuin li profeta Elías chixyebal re nak tixcamsi chi chßîchß joß quixbânu reheb lix profeta lix Jezabel. Quixye: —Chineßxcamsihak lin dios cui toj mâjiß nacatcam saß li hônal aßin cuulaj, chan re laj Elías.

³Kui Eelija seda nägi, siis ta võttis kätte ja läks ära oma hinge pärast. Ta jõudis Beer-Sebasse, mis kuulub Juudale, ja jättis oma poisi sinna.

³Laj Elías quixqßue retal li chßaßajquilal cuan cuiß. Qui-oc xcßaßux ut qui-el saß li naßajej aßan re xcolbal rib. Cô toj Beerseba li cuan xcuênt Judá ut aran quixcanab lix môs.

⁴Ta ise aga käis kõrbes ühe päevateekonna ja tuli ning istus ühe leetpõõsa alla; siis soovis ta oma hinges, et ta võiks surra, ja ütles: 'Küllalt! Nüüd, Issand, võta mu hing, sest ma pole parem kui mu vanemad!'

⁴Ut laj Elías cô xjunes saß li chaki chßochß. Jun cutan quibêc. Nak yô chi ecuûc, qui-oc chi hilânc rubel jun tôn li cheß enebro xcßabaß. Quiraj raj câmc ut xban xrahil xchßôl quixye re li Dios: —At Kâcuaß, tzßakal li raylal ac xincßul. Us raj cui tinâqßue chi câmc. Lâin moco kßaxal châbilin ta chiruheb lin xeßtônil yucuaß, chan.

⁵Ja ta heitis maha ning jäi magama leetpõõsa alla. Aga vaata, üks ingel puudutas teda ja ütles temale: 'Tõuse üles, söö!'

⁵Laj Elías quixyocob rib rubel li cheß ut quicube xcuara. Nak yô chi cuârc, quicuulac jun x-ángel li Dios riqßuin ut quixtochßtochßi ut quixye re: —Ajsi âcuu. Cuaclin ut cuaßin, chan.

⁶Ja kui ta vaatas, ennäe, siis oli ta peatsis üks kuumadel kividel küpsetatud kook ja kruus vett. Ta sõi ja jõi ning heitis jälle magama.

⁶Ut laj Elías quiril nak cuan cuiß lix jolom cuan jun li caxlan cua pombil saß ru xam, ut jun xar li haß. Quicuacli, quicuaßac qui-ucßac ut quicuar cuißchic.

⁷Aga Issanda ingel tuli veel teist korda ja puudutas teda ning ütles: 'Tõuse üles, söö, sest sul on veel pikk tee ees!'

⁷Ut quicuulac cuißchic xcaß sut lix ángel li Dios riqßuin laj Elías ut quixye re: —Ajsi âcuu. Cuaclin ut cuaßin xban nak najt tatxic, chan.

⁸Siis ta tõusis, sõi ja jõi ning käis selle söömise rammuga nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd kuni Jumala mäeni, Hoorebini.

⁸Quicuacli laj Elías, quicuaßac ut qui-ucßac. Riqßuin lix tzacaêmk li quixtzaca, cau chic rib re tâbêk chiru caßcßâl cutan ut caßcßâl kßojyîn toj tâcuulak saß li tzûl Horeb li nequeßxlokßoni cuiß li Kâcuaß.

⁹Seal läks ta ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli Issanda sõna, kes küsis temalt: 'Mis sa siin teed, Eelija?'

⁹Nak quicuulac laj Elías cuan cuiß li tzûl Horeb, qui-oc saß li ochoch pec saß li tzûl aßan ut aran quixnumsi li kßojyîn. Ut nak ac cuan aran quiâtinac li Dios riqßuin ut quixye re: —At Elías, ¿cßaßru yôcat arin? chan.

¹⁰Ja ta vastas: 'Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.'

¹⁰Laj Elías quichakßoc ut quixye: —Lâin narahoß saß inchßôl xban nak xinqßue inchßôl chi cßanjelac châcuu, at nimajcual Dios. Eb li ralal xcßajol laj Israel xeßxcanab xbânunquil li naxye saß li contrato li xabânu riqßuineb. Ut xelajeßxpoß lâ artal ut xelajeßxcamsi chi chßîchß eb lâ profetas. Caßaj chic lâin xincana injunes ut yôqueb ajcuiß chinsicßbal lâin re tineßxcamsi, chan laj Elías.

¹¹Siis ta ütles: 'Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!' Ja vaata, Issand läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees. Aga Issandat ei olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud maavärisemises.

¹¹Ut li Kâcuaß quixye re: —Elen saß li ochoch pec ut xaklin saß xbên li tzûl arin chicuu, chan. Saß ajcuiß li hônal aßan quinumeß li Kâcuaß ut quinumeß ajcuiß jun cacuil ikß re xcßutbesinquil lix cuanquil. Kßaxal cau quinumeß li ikß toj retal quilajjacheß li tzûl ut eb li pec quilajeßjoreß. Abanan li Dios toj mâjiß naâtinac riqßuin laj Elías. Nak ac xnumeß li ikß, quixqßue hîc, abanan toj mâjiß naâtinac li Kâcuaß riqßuin laj Elas.

¹²Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules. Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.

¹²Nak ac xnumeß li hîc, quinumeß li xam, abanan li Dios toj mâjiß naâtinac riqßuin. Ut nak ac xnumeß li xam, quirabi jun li ecßânc chi timil.

¹³Kui Eelija seda kuulis, siis ta kattis oma näo kuuega ja läks välja ning seisis koopasuus. Ja vaata, temale kostis üks hääl, kes küsis: 'Mis sa siin teed, Eelija?'

¹³Laj Elías quixtzßap li xnakß ru riqßuin li rakß. Qui-el saß li ochoch pec ut quixakli saß li oquebâl. Quirabi xyâb xcux li Dios nak quiyeheß re: —At Elías, ¿cßaßru yôcat arin? chan.

¹⁴Ta vastas: 'Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.'

¹⁴Laj Elías quichakßoc ut quixye: —Lâin narahoß saß inchßôl xban nak xinqßue inchßôl chi cßanjelac châcuu, at nimajcual Dios. Eb li ralal xcßajol laj Israel xeßxcanab xbânunquil li naxye saß li contrato li xabânu riqßuineb. Ut xelajeßxpoß lâ artal ut xelajeßxcamsi chi chßîchß eb lâ profetas. Caßaj chic lâin xincana injunes ut yôqueb ajcuiß chinsicßbal lâin re tineßxcamsi, chan laj Elías.

¹⁵Ja Issand ütles temale: 'Mine tagasi oma tuldud teed Damaskuse kõrbe! Mine ja võia Hasael Süüria kuningaks!

¹⁵Ut li Kâcuaß Dios quixye re laj Elías: —Sukßin saß li be li xatchal cuiß ut tatxic saß li chaki chßochß li cuan xcuênt Damasco. Nak tatcuulak aran tâqßue li aceite saß xjolom laj Hazael ut tâxakab chokß rey aran Siria.

¹⁶Jehu, Nimsi poeg, aga võia Iisraeli kuningaks ja Eliisa, Saafati poeg Aabel-Meholast, võia enda asemel prohvetiks!

¹⁶Tâqßue li aceite saß xjolom laj Jehú ralal laj Nimsi re tâxakab chokß rey aran Israel. Ut joßcan ajcuiß laj Eliseo li ralal laj Safat li cuan aran Abel-mehola. Tâqßue li aceite saß xjolom re tâxakab chokß profeta chokß âcuêkaj lâat.

¹⁷Ja olgu nõnda: kes pääseb Hasaeli mõõga eest, selle surmab Jehu, ja kes pääseb Jehu mõõga eest, selle surmab Eliisa!

¹⁷Chi joßcaßin li joß qßuial incßaß teßcamsîk xban laj Hazael, aßan teßcamsîk xban laj Jehú. Ut eb li incßaß teßcamsîk xban laj Jehú, aßan teßcamsîk xban laj Eliseo.

¹⁸Aga ma jätan Iisraelis üle seitse tuhat: kõik põlved, mis ei ole nõtkunud Baali ees, ja kõik suud, mis ei ole teda suudelnud.'

¹⁸Tincanabeb chi yoßyo li cuukub mil laj Israel li incßaß queßxcuikßib rib chixlokßoninquil laj Baal, chi moco queßrutzß ru, chan li Kâcuaß.

¹⁹Siis ta läks sealt ära ja leidis Eliisa, Saafati poja, kes oli kündmas; ta ees käis kaksteist härjapaari ja ta ise oli kaheteistkümnendaga. Kui Eelija temast mööda läks, siis ta heitis oma kuue tema peale.

¹⁹Joßcan nak laj Elías qui-el saß li naßajej aßan. Coxixtau laj Eliseo li ralal laj Safat. Yô chi becoc chßochß riqßuin cablaju sumal li bôyx. Laj Eliseo yô chi beresînc re li cuan chak chi ixbej. Laj Elías quirisi li tßicr cuan saß xbên li rakß ut quixqßue chirix laj Eliseo.

²⁰Ja Eliisa jättis veised ja jooksis Eelijale järele ning ütles: 'Lase mind ometi oma isale ja emale suud anda, siis ma käin su järel!' Ta vastas temale: 'Mine, aga tule tagasi, sest ära unusta, mis ma sulle olen teinud!'

²⁰Saß junpât quixcanab lix bôyx laj Eliseo ut quiâlinac chirix laj Elías ut quixye re: —Inchakßrabihakeb cuan chak lin naß inyucuaß xbên cua ut chirix aßan tinxic châcuix, chan. Ut laj Elías quixye re: —Us biß. Abanan, chicuânk taxak saß âchßôl li cßaßru xinbânu âcue, chan.Laj Eliseo quisukßi cuan cuiß lix bôyx. Quixcamsiheb li bôyx cuib ut quixchik lix tibeleb. Li cheß li naqßueman saß xcux li bôyx quicßanjelac chokß xsißil. Nak ac xchakßac li tib, laj Eliseo quixqßue chixtiu eb li tenamit. Chirix chic aßan laj Eliseo cô chirix laj Elías ut quicßanjelac chiru.

²¹Ja ta läks tema juurest tagasi, võttis veistepaari ning tappis need; veiste iketega keetis ta liha ning andis rahvale, ja nad sõid. Siis ta tõusis ja käis Eelija järel ning teenis teda.

²¹Laj Eliseo quisukßi cuan cuiß lix bôyx. Quixcamsiheb li bôyx cuib ut quixchik lix tibeleb. Li cheß li naqßueman saß xcux li bôyx quicßanjelac chokß xsißil. Nak ac xchakßac li tib, laj Eliseo quixqßue chixtiu eb li tenamit. Chirix chic aßan laj Eliseo cô chirix laj Elías ut quicßanjelac chiru.