¹Ben-Hadad, Süüria kuningas, kogus kokku kogu oma sõjaväe. Temaga oli kaasas kolmkümmend kaks kuningat ning hobuseid ja sõjavankreid. Ta läks ja piiras Samaariat ning sõdis selle vastu.

¹Laj Ben-adad, lix reyeb laj Siria, quixchßutub chixjunileb lix soldados. Ut quixchßutubeb ajcuiß cablaju xcaßcßâl chic li rey rochbeneb lix cacuây ut eb lix carruaje. Ut rochbeneb aßan cô chi pletic saß li tenamit Samaria.

²Ta läkitas käskjalad linna Iisraeli kuninga Ahabi juurde

²Quixtaklaheb lix takl saß li tenamit chi âtinac riqßuin laj Acab, lix reyeb laj Israel. Queßxye re: —Joßcaßin xtakla chak xyebal âcue li rey Ben-adad.

³ja käskis temale öelda: 'Nõnda ütleb Ben-Hadad: Sinu hõbe ja kuld on minu, ja sinu ilusamad naised ja lapsed - ka need on minu!'

³Tâqßue chokß cue lâ oro ut lâ plata. Ut tâqßueheb ajcuiß chokß cue lâ cuixakil ut lâ cocßal li cßajoß xchakßaleb ru, chan.

⁴Ja Iisraeli kuningas kostis ning ütles: 'Nõnda nagu sa ütled, mu isand kuningas. Mina ise ja kõik, mis mul on, on sinu!'

⁴Laj Acab, lix reyeb laj Israel, quixye: —Yehomak re li rey nak tâuxmânk joß quixye. Lâin ut chixjunil li cuan cue re chic aßan, chan.

⁵Aga käskjalad tulid taas ja ütlesid: 'Nõnda kõneleb Ben-Hadad ja ütleb: Mina olen ju läkitanud sinule ütlema, et sa pead mulle andma oma hõbeda ja kulla, naised ja lapsed.

⁵Laj Ben-adad quixtaklaheb cuißchic lix takl riqßuin laj Acab ut queßxye re: —Joßcaßin xye chak âcue li rey: Xinye âcue nak tâqßue cue lâ oro ut lâ plata ut tâqßueheb ajcuiß cue lâ cuixakil ut eb lâ cocßal.

⁶Tõesti, homme sel ajal läkitan ma oma sulased sinu juurde ja nad otsivad läbi su koja ja su sulaste kojad; ja kõik, mis sinu silmis on väärtuslik, võtavad nad enestega kaasa ja toovad ära.'

⁶Abanan anakcuan yôquin chixtaklanquil xyebal âcue nak joßcaßin hônal cuulaj teßcuulak li nequeßcßanjelac chicuu chixsiqßuinquil saß lâ cuochoch ut saß rochocheb li nequeßcßanjelac châcuu. Teßxxoc ut teßxcßam chixjunil li cßaßru terto xtzßak li teßxtau aran, chan.

⁷Siis Iisraeli kuningas kutsus kõik maa vanemad ja ütles: 'Teadke nüüd ja nähke, et ta püüab kurja teha! Sest ta läkitab minu juurde mu naiste ja laste pärast, ja mu hõbeda ja kulla pärast, ning ma ei keela seda temale.'

⁷Li rey Acab quixbok riqßuin chixjunileb li cuînk li nequeßcßamoc be ut quixye reheb: —Qßuehomak retal nak li cuînk aßin târaj tixmakß chiku chixjunil li cßaßru cuan ke. Nak quixtakla xpatzßbaleb li cuixakil ut lin cocßal, joß ajcuiß lin oro ut lin plata, lâin incßaß xinkßetkßeti cuib chixqßuebal re li cßaßru quixtakla chak xpatzßbal cue, chan.

⁸Kõik vanemad ja kogu rahvas ütlesid temale: 'Ära kuula ja ära ole nõus!'

⁸Eb li tenamit ut eb li nequeßcßamoc be chiruheb queßxye re: —Mâbânu li cßaßru naxye. Ut mâsume xqßuebal li cßaßru yô chixpatzßbal, chanqueb.

⁹Siis ta ütles Ben-Hadadi käskjalgadele: 'Öelge mu isandale kuningale: Kõik, mille pärast sa esmalt läkitasid oma sulase juurde, ma teen; aga seda asja ei või ma teha.' Ja käskjalad läksid ning viisid sõna tagasi.

⁹Joßcan nak li rey Acab quixye reheb lix takl laj Ben-adad: —Têye re li rey Ben-adad nak tinqßue li cßaßru xtakla xpatzßbal xbên cua. Abanan li cßaßru xtakla xpatzßbal anakcuan incßaß naru ninbânu, chan. Ut eb li takl queßcôeb cuißchic riqßuin laj Ben-adad ut queßxye re li cßaßru quixye laj Acab.

¹⁰Siis Ben-Hadad läkitas ta juurde ja ütles: 'Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui Samaaria põrmust peaks jätkuma peotäieks kogu rahvale, kes mu kannul käib!'

¹⁰Laj Ben-adad quixtakla cuißchic xyebal re laj Acab: —Tinsach ru lâ tenamit Samaria. Chinixcamsihak ta lin Dios cui incßaß tinsach ru. Mâcßaß tâcanâk chi moco lix poksil tâtzßaklok re nak lin soldados teßxcßam saß rukßeb, chan.

¹¹Aga Iisraeli kuningas vastas ja ütles: 'Öelge: Vöö köitja ärgu kiidelgu nõnda nagu lahtipäästja!'

¹¹Ut lix reyeb laj Israel quixtakla cuißchic xyebal re laj Ben-adad: —At rey, mânimobresi âcuib chixyebal nak tâsach ru lin tenamit. Nak acak xacuêchani naru nacanimobresi âcuib, chan.

¹²Kui Ben-Hadad kuulis seda sõna, olles lehtmajades kuningate seltsis joomas, ütles ta oma sulastele: 'Valmistuge!' Ja nad valmistusid rünnakuks linna vastu.

¹²Laj Ben-adad yô chi ucßac saß lix muhebâl rochbeneb li rey li queßoquen chirix nak quirabi resil li quixtakla xyebal laj Acab. Laj Ben-adad quixtaklaheb lix soldados chixcauresinquil ribeb chi xic chi pletic. Ut eb aßan queßxcauresi ribeb.

¹³Ja vaata, üks prohvet astus Iisraeli kuninga Ahabi juurde ja ütles: 'Nõnda ütleb Issand: Kas sa näed kogu seda suurt rahvahulka? Vaata, mina annan selle täna sinu kätte, et sa teaksid, et mina olen Issand!'

¹³Ut li Kâcuaß quixtakla jun lix profeta riqßuin laj Acab chixyebal re: —Matxucuac chi rilbaleb lix soldado laj Ben-adad usta nabaleb, xban nak li Dios textenkßa chi numtâc saß xbêneb re nak tânau nak li Kâcuaß, aßan li tzßakal Dios, chan.

¹⁴Aga Ahab küsis: 'Kelle abiga?' Ja tema vastas: 'Nõnda ütleb Issand: Asevalitsejate noorte meeste abiga.' Ja Ahab küsis: 'Kes peab taplust alustama?' Ja tema vastas: 'Sina.'

¹⁴Laj Acab quixye re: —¿Ani saß aj ukß tixkßaxtesiheb laj Siria? chan. Ut li profeta quixye re: —Li Kâcuaß xye nak tixkßaxtesiheb saß rukßeb li toj sâjeb li nequeßtenkßan reheb li nequeßtaklan saß li junjûnk chi naßajej, chan. Ut li rey Acab quixye re: —¿Ani tâtiquibânk re li plêt? chan. Ut lix profeta li Kâcuaß quixye re: —Lâat tattiquibânk re li plêt, chan.

¹⁵Siis ta luges ära asevalitsejate noored mehed, ja neid oli kakssada kolmkümmend kaks; ja nende järel luges ta ära kogu rahva, kõik Iisraeli lapsed: neid oli seitse tuhat.

¹⁵Joßcan nak li rey Acab quixtakla xbokbaleb li soldado li toj sâjeb li nequeßtenkßan saß li junjûnk chi naßajej. Cuanqueb cuib ciento riqßuin cablaju xcaßcßâl chi cuînk. Ut chirix aßan quixtakla xchßutubanquileb chixjunileb li soldado. Cuanqueb cuukub mil chi cuînk.

¹⁶Ja nad läksid välja lõunaajal, kui Ben-Hadad oli lehtmajades enese joobnuks joonud, tema ja need kolmkümmend kaks kuningat, kes olid temale appi tulnud.

¹⁶Cuaßleb re cutan queßcôeb laj Acab chi pletic nak yôqueb chi calâc saß lix muhebâleb laj Ben-adad rochbeneb li cablaju xcaßcßâl chi rey li queßoquen chirix.

¹⁷Asevalitsejate noored mehed läksid välja esimestena. Ben-Hadad oli läkitanud maad kuulama ja temale teatati ning öeldi: 'Samaariast tuleb mehi!'

¹⁷Eb li sâj cuînk yôqueb chi xic chi ubej. Eb laj qßuehol etal li taklanbileb xban laj Ben-adad queßril nak yôqueb chi châlc. Queßcôeb riqßuin laj Ben-adad chixyebal resil.

¹⁸Aga tema ütles: 'Kui nad tulevad rahuga, siis võtke nad elusalt kinni; tulevad nad aga sõjaga, siis võtke nad samuti elusalt kinni!'

¹⁸Laj Ben-adad quixye: —Usta saß xyâlal xeßchal, usta chi pletic xeßchal, chapomakeb chi yoßyo, chan.

¹⁹Aga need, kes tulid linnast välja, asevalitsejate noored mehed, ja sõjavägi, kes käis nende järel,

¹⁹Queßel saß li tenamit li sâj cuînk li nequeßtenkßan reheb li nequeßtaklan saß li junjûnk chi naßajej. Ut chirixeb aßan yôqueb chi xic li soldados li jun chßol chic.

²⁰lõid igamees maha oma vastase ja süürlased põgenesid ning Iisrael ajas neid taga. Aga Ben-Hadad, Süüria kuningas, pääses hobuse seljas koos ratsanikega.

²⁰Li junjûnk chi soldado aj Israel queßxcamsiheb li nequeßchal chi pletic riqßuineb. Eb laj Siria yôqueb chi êlelic ut eb laj Israel yôqueb chirâlinanquileb. Aban li rey Ben-adad quiêlelic chirix cacuây rochbeneb cuib oxib lix soldado li nequeßxic chirix cacuây.

²¹Siis Iisraeli kuningas läks välja ja lõi maha hobused ja sõjavankrid ning valmistas süürlastele suure kaotuse.

²¹Li rey Acab quirâlinaheb toj retal quixchapeb li cacuây ut li carruaje ut quinumta saß xbêneb li soldados aj Siria. Kßaxal nabaleb li queßcamsîc.

²²Ja prohvet astus Iisraeli kuninga juurde ning ütles temale: 'Mine, kinnita ennast, pane tähele ja vaata, mis sul tuleks teha, sest aasta pärast tuleb Süüria kuningas su vastu!'

²²Chirix aßan lix profeta li Dios quicuulac cuißchic riqßuin li rey Acab ut quixye re: —Sukßin saß lâ tenamit ut tâcauresiheb chi us lâ soldado xban nak saß jun chihab tâchâlk cuißchic lix reyeb laj Siria chi pletic âcuiqßuin, chan.

²³Aga Süüria kuningale ütlesid tema sulased: 'Nende jumalad on mägede jumalad, sellepärast olid nad meist vägevamad; aga tapelgem nendega lagendikul, siis me võidame nad kindlasti!

²³Eb li nequeßtenkßan re li rey Ben-adad queßxye re: —Eb lix dioseb laj Israel cuanqueb xcuanquileb saß eb li tzûl. Joßcan nak eb laj Israel xeßnumta saß kabên. Abanan cui topletik saß li ru takßa, lâo chic tonumtâk saß xbêneb.

²⁴Ja tee nõnda: kõrvalda kuningad, igamees oma kohalt, ja pane nende asemele asevalitsejad!

²⁴Tâcuisiheb li cablaju xcaßcßâl chi rey li xaqßueheb chi taklânc saß xbêneb li soldado ut tâqßue jalan saß xnaßajeb xcomoneb li nequeßxnau pletic chi us.

²⁵Sina aga vali enesele sõjavägi, niisama suur kui see, mille sa kaotasid, ja hobuseid niisama palju, kui oli hobuseid, ja vankreid niisama palju, kui oli vankreid, siis me tapleme nendega lagendikul ja võidame nad kindlasti!' Ja ta kuulas nende häält ning tegi nõnda.

²⁵Naru tâchßutubeb cuißchic ruheb nabalak lâ soldados joß xqßuialeb li xeßsach châcuu. Juntakßêtak xqßuialeb li cacuây ut li carruajes. Topletik cuißchic riqßuineb laj Israel saß li ru takßa. Toj aran teßril ma incßaß tana tonumtâk saß xbêneb saß li plêt aßin, chanqueb. Quixcßul xchßôl laj Ben-adad li cßaßru queßxye ut quixbânu joß queßxye re.

²⁶Ja aasta pärast luges Ben-Hadad süürlased üle ning läks Afekisse sõdima Iisraeli vastu.

²⁶Nak ac xnumeß jun chihab laj Ben-adad quixchßutubeb lix soldado ut cô rochbeneb toj saß li tenamit Afec re teßpletik riqßuineb laj Israel.

²⁷Ka Iisraeli lapsed loeti üle ja varustati, ja nad läksid neile vastu; Iisraeli lapsed lõid leeri üles nende ette, nagu kaks väikest kitsekarja, kuna süürlased täitsid maa.

²⁷Eb li soldados aj Israel queßchßutubâc ajcuiß ruheb. Queßxcßam li cßaßru tâcßanjelak chiruheb ut queßcôeb chi pletic. Queßxyîb lix muhebâleb saß xcaßyabâl lix muhebâleb laj Siria. Eb laj Israel chanchaneb cuib chßûtal chi chibât xban nak moco qßuiheb ta. Abanan eb laj Siria kßaxal nabaleb ut queßxhel ribeb saß chixjunil li ru takßa.

²⁸Taas astus ette jumalamees ja rääkis Iisraeli kuningaga, öeldes: 'Nõnda ütleb Issand: Kuna süürlased on öelnud, et Issand on mägede Jumal ega ole orgude Jumal, siis ma annan selle suure rahvahulga sinu kätte, et te mõistaksite, et mina olen Issand!'

²⁸Jun xprofeta li Kâcuaß Dios quicuulac riqßuin li rey Acab ut quixye re: —Joßcaßin xye li Kâcuaß. “Xban nak eb laj Siria xeßxye nak caßaj cuiß saß eb li tzûl cuan incuanquil ut xeßxye nak mâcßaß incuanquil saß li ru takßa, joßcan nak lâin tinkßaxtesiheb laj Siria saß âcuukß, usta kßaxal nabaleb. Lâat tânau nak lâin li Kâcuaß,” chan.

²⁹Ja nad olid vastakuti leeris seitse päeva. Aga seitsmendal päeval läks tapluseks ja Iisraeli lapsed lõid süürlastest maha sada tuhat jalameest ühelainsal päeval.

²⁹Chiru cuukub cutan eb laj Siria ut eb laj Israel cuanqueb saß lix muhebâleb ut yôqueb chirilbal ribeb. Saß xcuuk li cutan queßxtiquib pletic ut eb laj Israel queßxcamsiheb jun ciento mil lix soldâdeb laj Siria li nequeßxic chi rokeb.

³⁰Ülejäänud põgenesid Afeki linna, aga müür langes kahekümne seitsme tuhande ülejäänud mehe peale. Ja jõudnud linna, põgenes ka Ben-Hadad kambrist kambrisse.

³⁰Eb li incßaß queßcamsîc queßêlelic ut queßcôeb saß li tenamit Afec re teßxcol raj ribeb. Abanan li tzßac li sutsu cuiß li tenamit quitßaneß saß xbêneb ut queßcamsîc cuukub xcaßcßâl mil chic li soldado aj Siria. Abanan li rey Ben-adad quixcol rib saß eb li cab cuan aran.

³¹Siis ütlesid ta sulased temale: 'Vaata ometi, me oleme kuulnud, et Iisraeli soo kuningad on armulikud kuningad: pangem siis endile kotiriided ümber niuete ja nöörid ümber pea ja mingem välja Iisraeli kuninga juurde; vahest ta jätab su hinge elama?'

³¹Eb li nequeßtenkßan re li rey queßxye: —Kabiom resil nak eb lix reyeb laj Israel nequeßuxtânan u. Kabacßak li cßam saß li kacux ut kaqßuehak kßes ru tßicr chikix ut toxic riqßuin laj Acab. Mâre tixcuy kamâc ut incßaß toxcamsi, chanqueb.

³²Ja nad vöötasid oma niuded kotiriidega ja panid nöörid ümber pea ja tulid Iisraeli kuninga juurde ning ütlesid: 'Sinu sulane Ben-Hadad ütleb: Jäta siiski mu hing elama!' Ja ta vastas: 'Kas ta elab veel? Ta on mu vend!'

³²Queßxqßue li kßes ru tßicr chirixeb ut queßxbacß li cßam chixcuxeb. Queßcôeb riqßuin lix reyeb laj Israel ut queßxye re: —Laj Ben-adad, laj cßanjel châcuu, naxtzßâma châcuu nak tâcuy xmâc ut incßaß tâcamsi, chanqueb. Ut laj Acab quixye reheb: —¿Ma toj yoßyo laj Ben-adad? Chanchan li cuas chicuu nak nacuil, chan.

³³Mehed nägid selles head märki ja tõttasid pidama seda tema poolt kindlaks ning ütlesid: 'Ben-Hadad on su vend!' Ja tema ütles: 'Minge ja tooge ta!' Siis tuli Ben-Hadad välja tema juurde ja ta laskis tal astuda vankrisse.

³³Eb li nequeßtenkßan re laj Ben-adad queßsahoß saß xchßôleb nak queßrabi nak quixye chi joßcan. Saß junpât queßxye: —Toj yoßyo laj Ben-adad, li chanchan lâ cuas châcuu, chanqueb. Ut laj Acab quixye reheb: —¡Cßamomak chak cuiqßuin! chan. Nak laj Ben-adad quicuulac, laj Acab quixye re nak tâoc saß lix carruaje rochben.

³⁴Ja Ben-Hadad ütles temale: 'Linnad, mis mu isa võttis ära sinu isalt, annan ma tagasi. Korralda enesele kaubatänavad Damaskuses, nagu mu isa korraldas Samaarias!' Ja Ahab vastas: 'Sel tingimusel ma lasen sinu vabaks.' Ja ta tegi temaga lepingu ning laskis tal minna.

³⁴Laj Ben-adad quixye re: —Tinkßaxtesi cuißchic âcue li tenamit li quixmakß lin yucuaß chiru lâ yucuaß, chan. Ut quixye ajcuiß re: —Ut naru ajcuiß tâyîb lâ cßayibâl saß li tenamit Damasco joß quixbânu lin yucuaß saß li tenamit Samaria, chan. Ut laj Acab quixye re: —Lâin tinqßue âlesêns chi xic xban li contrato li xabânu cuiqßuin, chan. Joßcaßin nak queßxbânu li contrato chi ribileb rib ut laj Acab quixcanab chi xic laj Ben-adad ut incßaß quixcamsi.

³⁵Siis ütles keegi prohveti jüngritest Issanda käsul oma sõbrale: 'Löö mind ometi!' Aga mees keeldus teda löömast.

³⁵Jun lix profeta li Dios quixye re jun li rech profetil joß quixye li Dios re: —Chinâyocß riqßuin lâ chßîchß, chan. Abanan li profeta jun chic incßaß quiraj xbânunquil.

³⁶Siis ta ütles temale: 'Sellepärast et sa ei ole võtnud kuulda Issanda häält, vaata, siis murrab lõvi sind maha, kui sa minu juurest ära lähed.' Ja kui too tema juurest ära läks, siis juhtus lõvi temale vastu ja murdis ta maha.

³⁶Ut lix profeta li Dios quixye re: —Xban nak xakßet râtin li Dios ut incßaß xinâyocß, joßcan nak tatcamsîk xban jun li cakcoj nak tat-êlk cuiqßuin, chan. Ut joßcan quicßulman. Nak qui-el riqßuin, quixcßul jun li cakcoj ut quicamsîc xban.

³⁷Siis ta leidis teise mehe ja ütles: 'Löö mind ometi!' Ja mees lõi kõvasti ning haavas teda.

³⁷Ut lix profeta li Dios cô riqßuin jun chic li cuînk ut quixye re: —Chinâyocß, chan. Ut li cuînk quixsacß ut quixyocß.

³⁸Siis läks prohvet ja seisis kuninga teel, olles ennast moondanud silmile pandud sidemega.

³⁸Ut li profeta li Dios quixlan li ru riqßuin jun tßicr re nak incßaß tânaßekß ru. Cô ut quixakli chire li be roybeninquil nak tânumekß aran lix reyeb laj Israel.

³⁹Ja kui kuningas mööda läks, siis ta kisendas kuningale ning ütles: 'Sinu sulane läks sõtta, ja vaata, üks mees tuli sealt ja tõi teise mehe mu juurde ning ütles: Valva seda meest! Kui ta kaob, siis jääb sinu hing tema hinge asemele või sa pead vaagima talendi hõbedat!

³⁹Nak yô chi numecß li rey, li profeta quixye re: —At rey, lâin yôquin chi pletic nak xcuulac jun li soldado cuiqßuin ut quixye cue, “Il chi us li cuînk aßin re nak incßaß tâêlelik. Cui tâêlelik châcuu, tâtoj rix riqßuin lâ yußam malaj ut tâtoj rix riqßuin oßlaju libra chi tumin plata” chan li profeta.

⁴⁰Aga su sulasel oli tegemist siin ja seal, ja siis ei olnud enam seda meest.' Iisraeli kuningas ütles temale: 'Samasugune on kohtuotsus sinu kohta. Sa ise oled selle määranud.'

⁴⁰Abanan nak lâin yôquin chi pletic, li cuînk quiêlelic, chan li profeta. Ut li rey quixye re: —Lâat ajcuiß xatyehoc re nak tenebanbil saß âbên xtojbal rix. Ut joßcan ajcuiß tâcßul joß xaye, chan li rey.

⁴¹Seejärel kõrvaldas ta kähku sideme silmilt ja Iisraeli kuningas nägi, et ta oli prohvetite hulgast.

⁴¹Abanan li profeta saß junpât quirisi li tßicr saß xnakß ru ut li rey quixqßue retal nak aßan jun lix profeta li Dios.

⁴²Ja ta ütles kuningale: 'Nõnda ütleb Issand: Et sa lasksid käest ära minu poolt vande alla pandud mehe, siis peab sinu hing olema tema asemel ja sinu rahvas tema rahva asemel.'

⁴²Ut li profeta quixye re li rey: —Joßcaßin xye li Kâcuaß: “Lâat xacuachßab li cuînk li xinye nak tâcâmk. Joßcan nak lâat tatcâmk chokß rêkaj, ut lâ tenamit teßsachekß ruheb chokß rêkaj lix tenamit aßan”, chan li Dios.—Ut li rey cô saß li palacio aran Samaria chi ra saß xchßôl ut chi yô xjoskßil.

⁴³Siis Iisraeli kuningas läks koju, tusane ja raevutsev, ja tuli Samaariasse.

⁴³Ut li rey cô saß li palacio aran Samaria chi ra saß xchßôl ut chi yô xjoskßil.