¹Kolm aastat elati nõnda, et Süüria ja Iisraeli vahel ei olnud sõda.

¹Eb laj Israel ut eb laj Siria incßaß queßpletic chi ribileb rib chiru oxib chihab.

²Aga kolmandal aastal läks Juuda kuningas Joosafat Iisraeli kuninga juurde.

²Saß li rox chihab laj Josafat lix reyeb laj Judá cô chi âtinac riqßuin lix reyeb laj Israel.

³Ja Iisraeli kuningas ütles oma sulastele: 'Te ju teate, et Gileadi Raamot on meie oma, aga meie ei tee midagi, et võtta see ära Süüria kuninga käest!'

³Lix reyeb laj Israel quixye reheb li nequeßtenkßan re: —¿Ma incßaß nequenau nak li tenamit Ramot, li cuan saß xcuênt Galaad, ke lâo? Cui ke lâo, ¿cßaßut nak mâcßaß yôco? ¿Cßaßut nak incßaß nakisi rubel xcuanquil lix reyeb laj Siria? chan.

⁴Ja ta küsis Joosafatilt: 'Kas tuled koos minuga sõtta Gileadi Raamoti pärast?' Ja Joosafat vastas Iisraeli kuningale: 'Nagu sina, nõnda mina, nagu sinu rahvas, nõnda minu rahvas, nagu sinu hobused, nõnda minu hobused.'

⁴Quixpatzß re laj Josafat: —¿Ma tinâtenkßa chi pletic riqßuineb li cuanqueb Ramot, xcuênt Galaad? chan. Ut laj Josafat quixye re: —Lâin ut eb lin soldado texkatenkßa. Lin soldado ut eb lin cacuây teßxic chêtenkßanquil chi pletic.

⁵Aga Joosafat ütles Iisraeli kuningale: 'Küsi ometi enne Issanda sõna!'

⁵Abanan, nintzßâma châcuu nak tâpatzß re li Dios ma târaj aßan nak toxic chi pletic, chan.

⁶Siis Iisraeli kuningas kogus kokku prohvetid, ligi nelisada meest, ja küsis neilt: 'Kas ma võin minna sõdima Gileadi Raamoti vastu või pean loobuma?' Ja nad vastasid: 'Mine, ja Issand annab selle kuninga kätte!'

⁶Ut lix reyeb laj Israel quixchßutubeb li profeta. Cuanqueb na câhib ciento chi profeta. Ut li rey quixpatzß reheb: —¿Ma us nak toxic chi pletic aran Ramot xcuênt Galaad? chan. Ut eb li profeta queßxye re: —Us texxic chi pletic xban nak li Kâcuaß tixkßaxtesi li tenamit Ramot saß âcuukß lâat, chanqueb.

⁷Aga Joosafat küsis: 'Kas ei ole siin veel mõnda Issanda prohvetit, et saaksime temalt küsida?'

⁷Abanan laj Josafat quixpatzß: —¿Ma mâcßaß junak chic xprofeta li Dios arin naru topatzßok cuiß? chan.

⁸Ja Iisraeli kuningas vastas Joosafatile: 'On küll veel üks mees, kellelt saaks küsida Issanda nõu. Aga mina vihkan teda, sest ta ei kuuluta mulle head, küll aga halba. See on Miika, Jimla poeg.' Aga Joosafat ütles: 'Kuningas ärgu rääkigu nõnda!'

⁸Ut lix reyeb laj Israel quixye re laj Josafat: —Cuan jun chic naru naxye ke cßaßru naraj li Dios. Li jun aßan, aßan laj Micaías, li ralal laj Imla. Abanan xicß nacuil xban nak mâ jun sut naxye cue châbil esilal. Junes incßaß us naxye cue, chan. Abanan laj Josafat quixye re: —At rey, mâye chi joßcan, chan.

⁹Siis Iisraeli kuningas kutsus ühe hoovkondlase ja ütles: 'Kähku siia Miika, Jimla poeg!'

⁹Chirix aßan lix reyeb laj Israel quixbok jun li natenkßan re ut quixye re: —¡Cßam chak saß junpât laj Micaías, li ralal laj Imla! chan.

¹⁰Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat istusid kumbki oma aujärjel, mantlid seljas, rehepeksu väljakul Samaaria värava suus, ja kõik prohvetid kuulutasid nende ees.

¹⁰Li cuib chi rey chunchûqueb saß lix cßojaribâl chire li oquebâl re li tenamit Samaria. Tikibanbileb riqßuin li châbil akß li nequeßrocsi li rey. Chixjunileb li profeta yôqueb chixyebal li cßaßru tâcßulmânk.

¹¹Sidkija, Kenaana poeg, oli teinud enesele raudsarved ja ütles: 'Nõnda ütleb Issand: Nendega pead sa puskima süürlasi, kuni nad on hävitatud!'

¹¹Li profeta Sedequías, li ralal laj Quenaana, quixyîb li xucub riqßuin chßîchß ut yô chixjapbal re chixyebal: —Joßcaßin xye li Kâcuaß, “Riqßuineb li xucub aßin tâxekßeb laj Siria toj retal tâsach ruheb chixjunileb”, chan.

¹²Ja kõik prohvetid kuulutasid sedasama ning ütlesid: 'Mine Gileadi Raamotisse ja see õnnestub sul, sest Issand annab selle kuninga kätte!'

¹²Juntakßêt li yôqueb chixyebal chixjunileb li profeta. Queßxye: —Ayukex chi pletic riqßuineb laj Ramot li cuan saß xcuênt Galaad. Texnumtâk saß xbêneb xban nak li Kâcuaß tixkßaxtesiheb saß êrukß, chanqueb li profeta.

¹³Ja käskjalg, kes oli läinud Miikat kutsuma, rääkis temaga ning ütles: 'Vaata ometi, prohvetite sõnad on nagu ühest suust kuningale head; olgu siis sinugi sõnad nagu ühel nende hulgast ja räägi head!'

¹³Nak yô chi cßulmânc aßin, li cuînk li quitaklâc xban li rey chixcßambal chak laj Micaías quixye re: —Chixjunileb li profeta yôqueb chixyebal nak teßrêchani li plêt. Joßcan ajcuiß tâye lâat, chan re.

¹⁴Aga Miika vastas: 'Nii tõesti kui Issand elab, mina räägin, mis Issand mulle ütleb.'

¹⁴Abanan laj Micaías quixye: —Saß xcßabaß li yoßyôquil Dios, lâin tinye reheb li cßaßru tixye cue li Kâcuaß, chan.

¹⁵Ja kui ta tuli kuninga juurde, siis ütles kuningas temale: 'Miika! Kas me võime minna sõdima Gileadi vastu või peame loobuma?' Ja ta vastas temale: 'Mine, ja see õnnestub sul, sest Issand annab selle kuninga kätte!'

¹⁵Chirix aßan laj Micaías cô ut quixakli chiru li rey, ut li rey quixye re: —At Micaías, ¿ma us cui topletik riqßuineb laj Ramot li cuan xcuênt Galaad malaj ut incßaß toxic? chan. Ut laj Micaías quixye re: —Texxic chi pletic. Têrêchani li plêt xban nak li Kâcuaß tixkßaxtesi saß êrukß, chan.

¹⁶Aga kuningas ütles temale: 'Mitu korda ma pean sind vannutama, et sa ei räägiks mulle muud kui ainult tõtt Issanda nimel?'

¹⁶Li rey quixye re: —¿Jarub sut tinye âcue nak tat-âtinak saß xcßabaß li Kâcuaß Dios junelic tâye li yâl? chan.

¹⁷Siis ta ütles: 'Ma nägin kogu Iisraeli hajali olevat mägedel nagu lambad, kellel ei ole karjast. Ja Issand ütles: Neil pole isandaid. Igaüks pöördugu rahuga koju!'

¹⁷Ut li profeta Micaías quixye re: —Lâin xcuil nak chixjunileb li soldado aj Israel yôqueb chixchaßchaßinquil ribeb chiru li tzûl. Chanchaneb li carner li mâcßaß aj ilol reheb. Ut li Kâcuaß quixye cue, “Eb li cristian aßin mâcßaß aj ilol reheb. Cheßsukßîk saß li rochocheb chixjûnkaleb chi cßojcßo xchßôleb,” chan.—

¹⁸Siis ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: 'Eks ma öelnud sulle, et ta ei kuuluta mulle head, küll aga halba!'

¹⁸Ut li rey Acab quixye re laj Josafat: —¿Ma incßaß ta biß xinye âcue nak li cuînk aßin junes mâusilal naxye cue? Mâ jun sut naxye li us chicuix, chan.

¹⁹Aga Miika ütles: 'Seepärast kuule Issanda sõna! Ma nägin Issandat istuvat oma aujärjel ja kogu taeva sõjaväe seisvat ta juures temast paremal ja vasakul pool.

¹⁹Li profeta Micaías quixye ajcuiß: —Qßuehomak retal li cßaßru quixcßutbesi chicuu li Kâcuaß. Xcuil li Kâcuaß cßojcßo saß lix cßojaribâl saß choxa. Ut chixjunileb lix ángel xakxôqueb chixcßatk. Cuanqueb saß lix nim ukß ut cuanqueb saß lix tzße.

²⁰Ja Issand ütles: Kes tahaks ahvatleda Ahabit, et ta läheks ja langeks Gileadi Raamotis? Siis rääkis üks nii ja teine rääkis naa.

²⁰Li Kâcuaß quixye, “Cuan ta junak tâxic chixbalakßinquil laj Acab re nak tâxic Ramot xcuênt Galaad re tâcamsîk”, chan. Cuanqueb li ángel queßxye jun naßleb ut cuanqueb li queßxye jalan.

²¹Aga üks vaim tuli ja seisis Issanda ees ning ütles: Mina ahvatlen teda! Ja Issand küsis temalt: Kuidas?

²¹Ut jun li musikßej quichal chi ubej ut quixye, “Lâin tinxic chixbalakßinquil laj Acab” chan. Ut li Kâcuaß quixye: “¿Chanru tâbânu nak tatxic chixbalakßinquil?” chan.

²²Ja ta vastas: Ma lähen ja olen valevaim kõigi ta prohvetite suus. Siis ütles Issand: Sina oled ahvatleja ja küllap sa suudad. Mine ja tee nõnda!

²²Li musikßej quixye, “Lâin tin-oc riqßuineb chixjunileb li profeta re nak teßxye ticßtiß re laj Acab,” chan. Ut li Kâcuaß quixye re, “Us. Ayu ut balakßi laj Acab. Tâuxmânk joß xaye” chan.—

²³Ja nüüd, vaata, Issand on pannud valevaimu kõigi nende sinu prohvetite suhu ja Issand on kuulutanud sulle halba.'

²³Ut laj Micaías quixye ajcuiß re: —Aßan aßin li quicßulman. Li Kâcuaß quixtakla jun li musikßej riqßuineb lâ profeta re nak teßxye ticßtiß âcue, xban nak ac tenebanbil chak raylal saß âbên xban li Kâcuaß, chan laj Micaías.

²⁴Siis astus ligi Sidkija, Kenaana poeg, ja lõi Miikat põse pihta ning küsis: 'Missugust teed on Issanda Vaim minust läinud sinusse rääkima?'

²⁴Ut li profeta Sedequías, li ralal laj Quenaana, quinachßoc riqßuin laj Micaías ut quixtzßaj chi rukß saß xnakß ru ut quixye re: —¿Ma x-el ta biß cuiqßuin lix musikß li Dios re tââtinak âcuiqßuin? chan.

²⁵Ja Miika vastas: 'Vaata, sa näed seda päeval, kui sa pead minema kambrist kambrisse, et ennast peita!'

²⁵Ut laj Micaías quixye re: —Nak yôkat chixmukbal âcuib saß eb li cab, tojoßnak tâqßue retal ma yâl na li yôquin chixyebal, chan.

²⁶Siis ütles Iisraeli kuningas: 'Võta Miika ja vii ta tagasi linnapealik Aamoni ja kuningapoeg Joase juurde

²⁶Chirix aßan li rey Acab quixye: —Chapomak laj Micaías ut têcßam riqßuin laj Amón li nataklan saß li tenamit. Ut têcßam riqßuin laj Joás li cualal.

²⁷ning ütle: Nõnda ütleb kuningas: Pange ta vangikotta ja toitke teda hädapäraselt leiva ja veega, kuni ma rahuga tagasi tulen!'

²⁷Yehomak reheb nak teßxqßue saß tzßalam ut junes caxlan cua ut haß teßxqßue re toj retal tinsukßîk chak lâin chi sa saß inchßôl, chan.

²⁸Aga Miika ütles: 'Kui sa tõesti rahuga tagasi tuled, siis ei ole Issand minu läbi rääkinud.' Ja ta ütles veel: 'Kuulge, kõik rahvad!'

²⁸Ut laj Micaías quixye re: —Cui lâat tatsukßîk chak chi sa saß âchßôl, mâcuaß li Kâcuaß xyehoc cue li xinye, chan. Ut quixye reheb li tenamit —Chêjunilex lâex qßuehomak retal li xinye, chan.

²⁹Ja Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat läksid üles Gileadi Raamotisse.

²⁹Queßcôeb ut lix reyeb laj Israel, ut laj Josafat, lix reyeb laj Judá, chi pletic saß li tenamit Ramot li cuan saß xcuênt Galaad.

³⁰Ja Iisraeli kuningas ütles Joosafatile: 'Mina panen sõtta minnes teised riided selga, aga sina kanna oma riideid!' Ja Iisraeli kuningas pani teised riided selga ning läks sõtta.

³⁰Ut lix reyeb laj Israel quixye re laj Josafat: —Lâin tinjal li cuakß re nak incßaß teßxnau cuu. Ut lâat tâqßue lâ cuakß li nacacuocsi junelic, chan. Ut li rey Acab quixjal li rakß ut cô chi pletic.

³¹Aga Süüria kuningas oli andnud käsu sõjavankrite pealikuile, neid oli tal kolmkümmend kaks, ja oli öelnud: 'Ärge tapelge mitte ühegi muu, vähema või suurema vastu kui üksnes Iisraeli kuninga vastu!'

³¹Lix reyeb laj Siria ac quixye reheb li cablaju xcaßcßâl li nequeßtaklan saß xbêneb li nequeßxic saß li carruaje nak incßaß teßpletik riqßuineb lix soldado laj Israel. Caßaj cuiß riqßuin lix reyeb laj Israel teßpletik.

³²Kui siis sõjavankrite pealikud nägid Joosafatti, ütlesid nad: 'See on kindlasti Iisraeli kuningas.' Ja nad pöördusid tema vastu sõdima. Siis Joosafat hakkas kisendama.

³²Nak queßril li rey Josafat, queßxcßoxla nak aßan laj Acab. Ut queßcôeb chixcamsinquil. Abanan laj Josafat quixjap re.

³³Kui sõjavankrite pealikud nägid, et see ei olnudki Iisraeli kuningas, siis nad pöördusid tagasi tema järelt.

³³Nak queßxqßue retal nak mâcuaß laj Acab, lix reyeb laj Israel, queßxcanab râlinanquileb.

³⁴Aga keegi mees, kes oli huupi oma ammu vinna tõmmanud, tabas Iisraeli kuningat rihmade ja soomustuse vahele. Siis kuningas ütles oma sõjavankri juhile: 'Pööra ümber ja vii mind võitlusest välja, sest ma olen haavatud!'

³⁴Abanan jun li soldado laj Siria quixcut lix tzimaj chi incßaß quixcßoxla nak toxixtau li rey. Ut li tzimaj aßan quixtau li rey Acab ut qui-oc saß xcßulbal rib lix chßîchß li naxcol cuiß rib. Laj Acab quixjap re ut quixye: —Câmc cue. Sukßisi li carruaje aßin. Tinâcuisi saß li plêt, chan.

³⁵Kuid taplus ägenes sel päeval üha ja kuningas pidi jääma vankrisse süürlaste vastu, aga õhtul ta suri; ja haavast oli veri voolanud vankri põhja.

³⁵Cau yôqueb chi pletic saß li cutan aßan. Nak yôqueb chi pletic, queßxxakab li rey Acab saß lix carruaje ut yô chi iloc cuanqueb cuiß li soldado aj Siria. Yô chi hoyecß lix quiqßuel saß li carruaje. Nak qui-ecuu li rey Acab quicam.

³⁶Päikeseloojakul käis hädakisa läbi leeri. Öeldi: 'Iga mees oma linna! Iga mees oma maale!'

³⁶Nak qui-ecuu quiyeheß resil reheb laj Israel nak tento teßsukßîk saß xtenamiteb ut saß rochocheb chi xjûnkaleb.

³⁷Nõnda suri kuningas ja viidi Samaariasse; ja kuningas maeti Samaariasse.

³⁷Nak quicam laj Acab, queßxcßam Samaria ut aran queßxmuk.

³⁸Ja kui vankrit loputati Samaaria tiigi ääres, siis lakkusid koerad tema verd ja hoorad pesid end selles, nagu oli olnud Issanda sõna, mis ta oli öelnud.

³⁸Aran Samaria cuan jun li haß li nequeßatin cuiß li ixk li nequeßxcßayi ribeb. Saß li haß aßan queßxcßam chi chßajecß lix carruaje li rey Acab. Ut eb li tzßiß queßxrekß lix quiqßuel joß quixye li Dios.

³⁹Ja mis veel tuleks öelda Ahabist ja kõigest, mis ta tegi, ja elevandiluukojast, mille ta ehitas, ja kõigist linnadest, mis ta ehitas, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?

³⁹Chixjunil li quixbânu li rey Acab tzßîbanbil retalil saß li hu Crónicas, li tzßîbanbil cuiß retalil li quilajeßxbânu lix reyeb laj Israel. Ut tzßîbanbil ajcuiß retalil li palacio li quixyîb riqßuin marfil. Tzßîbanbil ajcuiß retalileb li tenamit li quixyîb.

⁴⁰Ja Ahab läks magama oma vanemate juurde ja tema poeg Ahasja sai tema asemel kuningaks.

⁴⁰Laj Acab quicam, ut aß chic laj Ocozías li ralal qui-oc saß xcuanquil chokß rêkaj.

⁴¹Joosafat, Aasa poeg, sai Juuda kuningaks Iisraeli kuninga Ahabi neljandal aastal.

⁴¹Nak yô xcâ chihab roquic chokß rey laj Acab aran Israel, laj Josafat li ralal laj Asa qui-oc chokß rey aran Judá.

⁴²Joosafat oli kuningaks saades kolmkümmend viis aastat vana, ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend viis aastat; ta ema nimi oli Asuuba, Silhi tütar.

⁴²Oßlaju xcaßcßâl chihab cuan re laj Josafat nak qui-oc chokß rey. Ôb xcaßcßâl chihab quicuan saß xcuanquil aran Jerusalén. Lix naß laj Josafat, aßan lix Azuba, lix rabin laj Silhi.

⁴³Ta käis täiesti oma isa Aasa teed, sellelt ta ei lahkunud, tehes, mis õige oli Issanda silmis.

⁴³Laj Josafat quixbânu li us chiru li Kâcuaß joß quixbânu laj Asa lix yucuaß. Incßaß quixcanab xbânunquil. Junelic ban cuan saß tîquilal. Abanan incßaß quirisiheb li artal li najt xteram li queßxlokßoniheb cuiß li yîbanbil dios. Ut eb li tenamit queßmayejac chiruheb li artal aßan ut queßxcßat li pom re xlokßoninquil lix dioseb.

⁴⁴Aga ohvrikünkad ei kadunud, rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.

⁴⁴Li rey Josafat quixcßam rib saß usilal riqßuin lix reyeb laj Israel.

⁴⁵Ja Joosafat tegi Iisraeli kuningaga rahu.

⁴⁵Chixjunil li quixbânu li rey Josafat, joß ajcuiß li quixbânu riqßuin xcacuilal xchßôl, ut li pletic li quixbânu, tzßîbanbil retalil saß li hu Crónicas, li tzßîbanbil cuiß retalil li quilajeßxbânu lix reyeb laj Judá.

⁴⁶Ja mis veel tuleks öelda Joosafatist ja tema vägitegudest, mis ta tegi, ja kuidas ta sõdis, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?

⁴⁶Laj Josafat qui-isin reheb li cuînk ut li ixk li queßxcßayi ribeb chiruheb li artal re xlokßonin quil li jalanil dios li cuanqueb saß eb li cutan nak quicuan chokß rey laj Asa, lix yucuaß.

⁴⁷Ja pühamu viimased pordumehed, kes tema isa Aasa päevil olid alles jäänud, pühkis ta maalt.

⁴⁷Saß eb li cutan aßan mâcßaß xreyeb li cuanqueb Edom. Lix reyeb laj Judá quixxakab jun li cuînk chi taklânc saß li naßajej aßan.

⁴⁸Edomis ei olnud kuningat; kuningaks oli asevalitseja.

⁴⁸Li rey Josafat quixqßue chi yîbâc li nînki jucub joß li cuan Tarsis re teßxic chiru li palau toj Ofir chixcßambal chak li oro. Abanan incßaß queßcuulac xban nak queßjacheß li jucub aran Ezión-geber.

⁴⁹Joosafat oli teinud Tarsise laevu, mis pidid minema Oofirisse kulla järele, ent need ei läinud, sest laevad hukkusid Esjon-Geberis.

⁴⁹Li rey Ocozías li ralal laj Acab, quixye re laj Josafat nak tixtaklaheb lix soldado saß lix jucub, abanan laj Josafat incßaß quiraj xcßambaleb lix soldado laj Ocozías.

⁵⁰Siis ütles Ahasja, Ahabi poeg, Joosafatile: 'Lase minu sulased lähevad koos sinu sulastega laevadesse!' Aga Joosafat ei tahtnud.

⁵⁰Laj Josafat quicam ut quimukeß saß li muklebâl li queßmukeß cuiß lix xeßtônil xyucuaß saß lix tenamit li rey David. Ut aß chic laj Joram li ralal qui-oc saß xcuanquil chokß rêkaj.

⁵¹Ja Joosafat läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde ta isa Taaveti linna. Ja tema poeg Jooram sai tema asemel kuningaks.

⁵¹Nak yô cuuklaju chihab roquic chokß xreyeb laj Judá laj Josafat, laj Ocozías li ralal laj Acab, qui-oc chokß xreyeb laj Israel. Cuib chihab quicuan saß xcuanquil aran Samaria.

⁵²Ahasja, Ahabi poeg, sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Joosafati seitsmeteistkümnendal aastal, ja ta valitses Iisraelis kaks aastat.

⁵²Li rey Ocozías quixbânu li mâusilal chiru li Kâcuaß joß queßxbânu laj Acab lix yucuaß ut lix Jezabel lix naß. Ut quixbânu ajcuiß joß quixbânu laj Jeroboam, li quicßamoc xbeheb laj Israel chixbânunquil li mâusilal chiru li Kâcuaß. Laj Jeroboam, aßan li ralal laj Nabat.Laj Ocozías quixlokßoniheb li yîbanbil dios Baal ut quicßanjelac chiru joß quixbânu lix yucuaß. Riqßuin li mâusilal quixbânu quixchikß xjoskßil li Kâcuaß, lix Dioseb laj Israel.

⁵³Tema tegi kurja Issanda silmis ning käis oma isa ja ema teed, ja Nebati poja Jerobeami teed, kes Iisraeli oli saatnud pattu tegema.

⁵³Laj Ocozías quixlokßoniheb li yîbanbil dios Baal ut quicßanjelac chiru joß quixbânu lix yucuaß. Riqßuin li mâusilal quixbânu quixchikß xjoskßil li Kâcuaß, lix Dioseb laj Israel.

⁵⁴Tema teenis Baali ja kummardas teda ning vihastas Issandat, Iisraeli Jumalat, täiesti nagu tema isa oli teinud.