¹Ja Saalomon sai vaaraoga, Egiptuse kuningaga, languks: ta võttis vaarao tütre ja viis selle Taaveti linna, seniks kui ta oli valmis ehitanud oma koja, Issanda koja ja müüri ümber Jeruusalemma.

¹Li rey Salomón quixbânu li contrato riqßuin laj faraón lix reyeb laj Egipto ut quisumla riqßuin lix rabin laj faraón. Quixcßam li rixakil Jerusalén saß lix Tenamit laj David nak toj yôqueb chixchoybal xyîbanquil li rochoch ut li templo, joß ajcuiß li tzßac li sutsu cuiß li tenamit Jerusalén.

²Aga rahvas ohverdas alles ohvriküngastel, sest Issanda nimele ei olnud kuni selle ajani koda ehitatud.

²Eb li cristian yôqueb chixqßuebal lix mayej saß eb li tzûl li najt xteram xban nak toj mâjiß quiyîbâc lix templo li Dios saß eb li cutan aßan.

³Saalomon armastas küll Issandat, käies oma isa Taaveti seadluste järgi, aga ta ohverdas ja suitsutas alles ohvriküngastel.

³Laj Salomón quixra li Kâcuaß Dios ut quixbânu li cßaßru naxye saß li chakßrab li xakabanbil xcuanquil xban laj David lix yucuaß. Abanan naxmayeja li xul ut naxcßat li incienso saß eb li artal li yîbanbil saß li tzûl.

⁴Nõnda läks kuningas Gibeoni, et seal ohverdada, sest see oli suur ohvripaik; tuhat põletusohvrit ohverdas Saalomon sealsel altaril.

⁴Cô Gabaón chixqßuebal lix cßatbil mayej xban nak li naßajej aßan najt xteram ut kßaxal lokß chiruheb. Ut aran quixmayeja jun mil li xul saß li artal.

⁵Gibeonis ilmutas Issand ennast Saalomonile öösel unes; ja Jumal ütles: 'Palu, mida ma sulle peaksin andma!'

⁵Saß jun li kßojyîn li Kâcuaß Dios quixcßutbesi rib chiru laj Salomón saß li naßajej Gabaón nak yô chi cuârc ut quixye re: —Tzßâma li cßaßru tâcuaj ut lâin tinqßue âcue, chan.

⁶Ja Saalomon vastas: 'Sina osutasid oma sulasele, mu isale Taavetile, suurt heldust, kuna ta su ees käis tões ja õiguses ning oli õiglase südamega sinu vastu. Ja sina säilitasid temale selle suure helduse ning andsid temale poja, kes ta aujärjel istuks, nagu praegu ongi.

⁶Laj Salomón quixye re: —Junelic cacuuxtâna ru laj David lin yucuaß, laj cßanjel châcuu xban nak junelic quixqßue xchßôl chi cuânc saß xyâlal châcuu. Aßan tîc xchßôl ut quixbânu li us. Joßcan nak catenkßa ut caqßue li ralal chokß rey chokß rêkaj aßan.

⁷Ja nüüd, Issand, mu Jumal, sa oled tõstnud oma sulase kuningaks mu isa Taaveti asemele; aga mina olen nagu pisike poiss - ei mõista minna ega tulla.

⁷At Kâcuaß, at inDios, lâat catxakaban cue chokß rey chokß rêkaj laj David lin yucuaß. Abanan lâin toj sâjin. Toj mâcßaß innaßleb re tincßanjelak chokß rey.

⁸Ja su sulane on su rahva keskel, kelle sa oled ära valinud - suur rahvas, keda ei saa ära lugeda ega arvutada rohkuse pärast.

⁸Abanan quinâxakab chokß xreyeb li nimla tenamit li sicßbileb ru âban. Incßaß naru rajlanquileb xban xqßuialeb.

⁹Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?'

⁹Nintzßâma châcuu nak tâqßue taxak innaßleb re nak tinnau taklânc saß xbêneb lâ tenamit saß tîquilal. Tinnau taxak xqßuebal retal bar cuan li us ut bar cuan li incßaß us. Cui incßaß tinâtenkßa, ¿chan ta cuiß ru nak târûk tintaklânk saß xbêneb li tenamit aßin? chan laj Salomón.

¹⁰Et Saalomon just seda palus, siis oli see kõne Issanda silmis hea.

¹⁰Li Kâcuaß quicuulac chiru li cßaßru quixtzßâma laj Salomón.

¹¹Ja Jumal ütles temale: 'Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on,

¹¹Quixye re: —Lâat incßaß xatzßâma nak tinnajtobresi rok lâ yußam, chi moco xatzßâma âbiomal, chi moco xatzßâma chicuu nak teßcâmk li xicß nequeßiloc âcue. Xatzßâma ban chicuu nak tinqßue ânaßleb re nak tattaklânk saß xyâlal saß xbêneb lin tenamit.

¹²siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind.

¹²Joßcan nak lâin tinqßue âcue li cßaßru xatzßâma. Kßaxal nabal lâ naßleb tinqßue. Mâ ani junak tâcuânk xnaßleb joß lâ naßleb lâat. Chi moco anakcuan chi moco mokon tâcuânk junak joß lâat.

¹³Aga ka seda, mida sa ei ole palunud, ma annan sulle, niihästi rikkust kui au, nõnda et kogu su eluajal ei ole ükski kuningas sinu sarnane.

¹³Tinqßue âlokßal ut tinqßue âbiomal usta incßaß xatzßâma chicuu. Mâ jun chic rey tâcuânk joß lâat joß najtil yoßyôkat saß ruchichßochß.

¹⁴Ja kui sa käid minu teedel, pidades minu määrusi ja käske, nõnda nagu käis su isa Taavet, siis ma pikendan su elupäevi.'

¹⁴Lâin tinnajtobresi rok lâ yußam cui tâbânu li cßaßru tinye âcue ut cui tâbânu li cßaßru naxye saß li chakßrab joß quixbânu laj David lâ yucuaß, chan.

¹⁵Ja Saalomon ärkas, ja vaata, see oli olnud unenägu. Kui ta tuli Jeruusalemma, siis ta astus Issanda seaduselaeka ette, ohverdas põletusohvreid ja valmistas tänuohvreid ning tegi kõigile oma sulaseile suure peo.

¹⁵Nak qui-aj ru laj Salomón quixqßue retal nak li Kâcuaß quixcßutbesi rib chiru saß xmatcß. Cô Jerusalén ut quixakli chiru lix Lokßlaj Câx li Kâcuaß ut quixmayeja lix cßatbil mayej. Quixqßue ajcuiß lix mayej re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin li Kâcuaß. Chirix aßan quixbânu jun li ninkße reheb chixjunileb li nequeßcßanjelac chiru.

¹⁶Kord tulid kaks hooranaist kuninga juurde ja seisid tema ees.

¹⁶Saß jun li cutan queßcuulac riqßuin li rey Salomón cuib li ixk xcomoneb li nequeßxcßayi rib.

¹⁷Ja üks naine ütles: 'Oh mu isand! Mina ja see naine elasime samas kojas. Ja mina sünnitasin kojas tema juuresolekul.

¹⁷Jun li ixk quixye re: —At rey, li ixk aßin ut lâin cuanco saß jun chi cab. Quiyoßla jun incßulaßal chßina têlom ut li ixk aßin cuan cuochben.

¹⁸Ja kolmandal päeval, kui ma olin sünnitanud, sünnitas ka see naine. Me olime üheskoos, ühtegi võõrast ei olnud meiega seal kojas; ainult me mõlemad olime kojas.

¹⁸Ac xnumeß oxib cutan xyoßlajic lin cßulaßal lâin nak quiyoßla lix cßulaßal aßan. Kajunes cuanco saß li cab. Mâ ani chic cuan aran.

¹⁹Aga selle naise poeg suri öösel, sest ta oli tema ära maganud.

¹⁹Saß jun li kßojyîn lix cßulaßal li ixk aßin quicam xban nak aßan quiyocla saß xbên nak yô chi cuârc.

²⁰Siis ta tõusis keset ööd ja võttis minu poja mu kõrvalt, kui su teenija magas, ja pani oma sülle, aga oma surnud poja pani ta minu sülle.

²⁰Tuktu na kßojyîn nak quicuacli chirisinquil lin cßulaßal chincßatk. Quixqßue chixcßatk aßan ut li cßulaßal li camenak quixqßue chincßatk lâin nak yôquin chi cuârc.

²¹Ja kui ma hommikul tõusin oma poega imetama, vaata, siis oli ta surnud. Aga kui ma teda hommikul tunnistasin, vaata, siis ei olnudki see minu poeg, kelle ma olin sünnitanud.'

²¹Ac sakêuc re nak quincuacli chixqßuebal xtuß lin cßulaßal. Quinqßue retal nak camenak. Nak ac cutan chic quicuil nak mâcuaß cue li cßulaßal, chan.

²²Siis ütles teine naine: 'Ei ole nõnda, vaid minu poeg elab ja sinu poeg on surnud.' Aga esimene vastas: 'Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab.' Nõnda sõnelesid nad kuninga ees.

²²Ut li ixk jun chic quixye: —Moco yâl ta li cßaßru nacaye. Li cßulaßal li yoßyo cue lâin. Aß li camenak, aßan lâ cßulaßal lâat, chan. Ut li ixk jun chic quixye: —Incßaß. Moco yâl ta li nacaye. Li cßulaßal yoßyo, aßan li cue lâin. Li camenak, aßan âcue lâat, chan. Ut yôqueb chixcuechßinquil ribeb chiru li rey.

²³Siis ütles kuningas: 'Üks ütleb: See on minu poeg, kes on elus, ja sinu poeg on surnud. Ja teine ütleb: Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab.'

²³Li rey Salomón quixye: —Li jun naxye nak li cßulaßal yoßyo re aßan ut li camenak, aßan re li jun chic. Ut li jun chic ixk naxye nak li yoßyo re aßan, ut li camenak re li jun, chan.

²⁴Ja kuningas ütles: 'Tooge mulle mõõk!' Ja mõõk toodi kuninga ette.

²⁴Ut li rey quixye reheb li nequeßtenkßan re: —Cßamomak chak junak li chßîchß, chan. Ut queßxcßam chak li chßîchß riqßuin li rey.

²⁵Siis ütles kuningas: 'Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!'

²⁵Ut li rey quixye: —Jach saß xyi li cßulaßal. Jun jachal tâqßue re li ixk jun ut li jun jachal chic tâqßue re li ixk jun chic, chan.

²⁶Aga naine, kelle poeg oli elus, rääkis kuningale, sest ta süda põles poja pärast, ja ütles: 'Oh mu isand, andke elus laps temale, ärge surmake teda!' Ent teine ütles: 'See ei pea saama ei minule ega sinule - raiuge pooleks!'

²⁶Abanan li tzßakal naßbej cßajoß nak quirahoß xchßôl xban nak quixra lix cßulaßal. Quixye: —At rey, nintzßâma châcuu nak incßaß tâcamsi li cßulaßal. Qßue re li ixk aßan, chan. Abanan li ixk jun chic quixye re: —Incßaß. Mâqßue cue, chi moco tâqßue re aßan. Jach saß xyi li cßulaßal, chan.

²⁷Siis kostis kuningas ja ütles: 'Andke elus laps temale ja ärge surmake teda mitte - see seal on ta ema!'

²⁷Ut li rey Salomón quixye re li cuînk: —Mâcamsi li cßulaßal. Qßue re li ixk li incßaß naraj nak tâcamsîk xban nak aßan li tzßakal xnaß, chan.Nak eb laj Israel queßrabi resil li cßaßru quixbânu li rey, chixjunileb queßxqßue saß xnakß ruheb. Queßxqßue retal nak li Kâcuaß quiqßuehoc xnaßleb re nak târakok âtin saß tîquilal.

²⁸Ja kogu Iisrael kuulis kohtust, mida kuningas oli mõistnud, ja nad kartsid kuningat, sest nad nägid, et temal oli Jumala tarkus õigust teha.

²⁸Nak eb laj Israel queßrabi resil li cßaßru quixbânu li rey, chixjunileb queßxqßue saß xnakß ruheb. Queßxqßue retal nak li Kâcuaß quiqßuehoc xnaßleb re nak târakok âtin saß tîquilal.