1Ja Saalomon valitses kõigi kuningriikide üle Frati jõest kuni vilistite maani ja Egiptuse piirini; need tõid ande ja teenisid Saalomoni kogu tema eluaja.
1Laj Hiram lix reyeb laj Tiro quirabi resil nak laj Salomón quixakabâc chokß rey chokß rêkaj laj David lix yucuaß. Joßcan nak quixtakla lix takl riqßuin. Laj Hiram junelic naxra laj David.
2Saalomoni igapäevaseks moonaks oli kolmkümmend koori peent jahu ja kuuskümmend koori muud jahu;
2Joßcan nak laj Salomón quixtakla xyebal re laj Hiram:
3kümme nuumveist, kakskümmend karjaveist ja sada lammast; peale selle hirved, gasellid ja kitsed ning nuumatud linnud.
3—Lâat nacanau nak laj David lin yucuaß incßaß quiru xyîbanquil lix templo li Kâcuaß lix Dios xban nak junelic yô chi pletic riqßuineb li xicß nequeßiloc re toj retal nak li Kâcuaß quixkßaxtesiheb saß rukß.
4Sest ta valitses kõikjal siinpool Frati jõge, Tifsahst kuni Assani, kõiki kuningaid siinpool Frati jõge; ja tal oli rahu igalt poolt ümberkaudu.
4Abanan anakcuan li Kâcuaß lin Dios quinixtenkßa. Cuanco saß tuktûquil usilal chikajunilo joß eb ajcuiß li tenamit li cuanqueb yalak bar. Mâ ani xicß nequeßiloc ke ut mâcßaß chßaßajquilal.
5Juuda ja Iisrael elasid julgesti, igamees oma viinapuu ja viigipuu all, Daanist kuni Beer-Sebani, kogu Saalomoni eluaja.
5Joßcan nak lâin tinyîb li templo li tâlokßonîk cuiß li Kâcuaß lin Dios xban nak li Dios quixye re laj David lin yucuaß, “Lâ cualal, li tinxakab chokß rey chokß âcuêkaj, aßan li tâyîbânk re li templo re tinlokßonîk cuiß,” chan.
6Saalomonil oli nelikümmend tuhat latrit vankrihobuste tarvis ja kaksteist tuhat ratsanikku.
6Joßcan nak nintzßâma châcuu nak tâtaklaheb aran Líbano li nequeßcßanjelac châcuu re nak teßxyocß li nînki cheß chacalteß. Lâin tintojeb lâ môs li joß nimal tâcuaj lâat. Eb li nequeßcßanjelac chicuu incßaß nequeßxnau xcßanjelanquil chi châbil li cheß, abanan teßxtenkßaheb li cuanqueb Sidón, li nequeßxnau xcßanjelanquil chi us li chacalteß.—
7Need asevalitsejad muretsesid toidust kuningas Saalomonile ja kõigile, kes kuulusid kuninga lauda, igaüks oma kuus, jätmata midagi vajaka.
7Cßajoß nak quisahoß saß xchßôl laj Hiram nak quirabi li cßaßru quixye laj Salomón ut quixye: —¡Lokßoninbil taxak li Kâcuaß xban nak quixqßue jun ralal li rey David cuan xnaßleb ut aßan li xxakabâc chi taklânc saß li nimla tenamit aßin! chan.
8Ja nad tõid, igaüks siis, kui oli tema kord, otri ja õlgi hobustele ja veoloomadele paika, kuhu oli määratud.
8Ut laj Hiram quixtakla xyebal re laj Salomón: —Xoleßxye cue li cßaßru xatakla chak xyebal cue. Lâin tinbânu li cßaßru xatzßâma chicuu. Tintakla âcue li cheß chacalteß ut li cheß ciprés.
9Ja Jumal andis Saalomonile väga palju tarkust ja mõistust ja taipamisvõimet - nagu liiva mere ääres,
9Eb li nequeßcßanjelac chicuu teßxyocß li cheß aran Líbano ut teßxcßam toj saß li palau. Aran teßxyîb li poyteß ut teßxtakla toj saß junak li naßajej li tâye lâat nak us. Aran teßxhit li poyteß ut tâtakla xxocbal li cheß. Caßaj cuiß nintzßâma châcuu nak tâtakla xtzacaêmkeb li cuanqueb saß li cuochoch, chan laj Hiram.
10nõnda et Saalomoni tarkus oli suurem kui kõigi hommikumaalaste ja kogu Egiptuse tarkus.
10Joßcan nak laj Hiram quixtakla chixjunil li cheß li quiraj laj Salomón. Quixtakla li cheß chacalteß ut li cheß ciprés.
11Ta oli targem kõigist inimestest, targem kui esrahlane Eetan ja Heeman, Kalkol ja Darda, Maaholi pojad; ja ta oli kuulus kõigi rahvaste keskel ümberkaudu.
11Ut li rey Salomón quixtakla lix tzacaêmkeb li cuanqueb saß li rochoch laj Hiram. Rajlal chihab quixtakla junmay mil bis li trigo ut cuukub mil riqßuin câhib ciento litros li châbil aceite.
12Ta kõneles kolm tuhat õpetussõna ja ta laule oli tuhat viis.
12Li Kâcuaß Dios quixqßue xnaßleb laj Salomón joß quixyechißi re. Li rey Salomón ut li rey Hiram queßxcßam ribeb saß usilal ut queßxbânu li contrato chi ribileb rib.
13Ta kõneles puudest, Liibanoni seedritest müüril kasvava iisopini; ja ta kõneles loomadest ja lindudest, roomajatest ja kaladest.
13Saß chixjunil li naßajej Israel laj Salomón quixchßutub ruheb lajêb xcaßcßâl mil chi cuînk ut quixtaklaheb chi cßanjelac.
14Saalomoni tarkust tuldi kuulama kõigist rahvaist ja kõigi maa kuningate hulgast, kes olid kuulnud tema tarkusest.
14Lajêb mil nequeßxic chi cßanjelac jun po aran Líbano. Chirix aßan nequeßsukßi saß rochocheb chi cßanjelac cuib po. Rajlal po nequeßxjal ribeb. Laj Adoniram, aßan li quixakabâc chi taklânc saß xbêneb.
15Ja Tüürose kuningas Hiiram läkitas oma sulased Saalomoni juurde, kui ta kuulis, et tema oli võitud kuningaks oma isa asemele, sest Hiiram oli alati armastanud Taavetit.
15Laj Salomón quixxakabeb lajêb xcâcßâl mil chi cuînk re teßîkânk ut câcßâl mil chi cuînk re teßisînk pec saß eb li tzûl.
16Ja Saalomon läkitas Hiiramile ütlema:
16Ut cuanqueb ajcuiß oxib mil riqßuin oxib ciento chi cuînk li nequeßtaklan saß xbêneb li yôqueb chi cßanjelac.
17'Sina tead ise, et mu isa Taavet ei suutnud ehitada koda Issanda, oma Jumala nimele sõja pärast, millega teda ümbritseti, kuni Issand andis vaenlased tema jalataldade alla.
17Li rey Salomón quixtakla xcßambaleb chak li nînki pec li kßaxal châbil re teßcßanjelak chokß xcimiento li templo. Ut quixtakla ajcuiß xcßambal li pec li tîcobresinbil ruheb.Eb li nequeßcßanjelac chiru laj Salomón ut eb li nequeßcßanjelac chiru laj Hiram ut eb li cuînk li queßchal aran Gebal queßxyocß ut queßxpechß li cheß. Ut queßxyîb li pec li tâcßanjelak re xyîbanquil li templo.
18Aga nüüd on Issand, mu Jumal, andnud mulle rahu ümberkaudu, ei ole vaenlast ega hädaohu ähvardust.
18Eb li nequeßcßanjelac chiru laj Salomón ut eb li nequeßcßanjelac chiru laj Hiram ut eb li cuînk li queßchal aran Gebal queßxyocß ut queßxpechß li cheß. Ut queßxyîb li pec li tâcßanjelak re xyîbanquil li templo.
19Vaata, seepärast ma mõtlen ehitada koja Issanda, oma Jumala nimele, nõnda nagu Issand rääkis mu isa Taavetiga, öeldes: Su poeg, kelle ma panen sinu asemele su aujärjele, peab ehitama koja mu nimele!
20Käsi seepärast nüüd raiuda mulle seedreid Liibanonilt! Minu sulased olgu koos sinu sulastega ja ma annan sulle su sulaste tasu, nõnda nagu sa määrad, sest sa tead, et meie hulgas ei ole meest, kes oskaks raiuda puid nõnda nagu siidonlased.'
21Kui Hiiram kuulis Saalomoni sõnu, siis rõõmustas ta väga ja ütles: 'Kiidetud olgu täna Issand, kes on andnud Taavetile targa poja valitsejaks selle suure rahva üle!'
22Ja Hiiram läkitas Saalomonile ütlema: 'Ma olen kuulnud, mispärast sa läkitasid minu juurde. Ma täidan kõik su soovid seedri- ja küpressipuude osas.
23Minu sulased toimetavad need Liibanonilt alla mere äärde ja ma sean need merel parveks, saatmiseks paika, kuhu sa mind käsid saata; siis ma lahutan need seal, et sa saaksid need ära viia. Sina aga täida mu soov ja anna mu perele leiba!'
24Nii andis Hiiram Saalomonile seedri- ja küpressipuid niipalju, kui too soovis.
25Ja Saalomon andis Hiiramile kakskümmend tuhat koori nisu ta perele toiduks ja kakskümmend koori tambitud õli; seda andis Saalomon Hiiramile igal aastal.
26Ja Issand andis Saalomonile tarkust, nõnda nagu ta oli temale öelnud. Hiirami ja Saalomoni vahel oli rahu ja nad tegid isekeskis lepingu.
27Ja kuningas Saalomon nõudis kogu Iisraelist orjatöölisi, ja neid orjatöölisi oli kolmkümmend tuhat meest.
28Need läkitas ta Liibanonile, kümme tuhat igas kuus, vahetuse korras: ühe kuu olid nad Liibanonil ja kaks kuud kodus; ja Adoniram oli orjatöö ülevaataja.
29Ja Saalomonil oli seitsekümmend tuhat koormakandjat ja kaheksakümmend tuhat kiviraiujat mäestikus.
30Peale nende oli Saalomoni asevalitsejate ametimehi, kes olid töö ülevaatajad, kolm tuhat kolmsada, valitsemas tööd tegevat rahvast.
31Kuningas käskis murda suuri kive, väärtuslikke kive, et panna kojale alus tahutud kividest.
32Saalomoni ja Hiirami ehitajad ja geballased tahusid siis ja valmistasid puid ja kive koja ehitamiseks.